[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

muretsema ‹37›

1. muret tundma, mures olema. Pole põhjust muretseda ega südant valutada. Ema muretseb, kuhu lapsed nii kauaks jäävad. Muretseb oma tervise, tööülesannete pärast. Ära muretse, kõik läheb hästi. Milleks muretseda, küll tuleme kuidagi toime! Olukord paneb muretsema, on muret tekitav. „Mis küll isa selle kohta ütleb?” muretses Aino. Käib muretseva näoga ringi, vaatab muretseval pilgul. *Igaüks mõtleb oma mõtteid eraldi ja muretseb oma muresid teiste teadmata. M. Traat.
2. (kellegi, millegi eest) hoolitsema, hoolt, muret kandma, muret pidama. Perenaine, pereema on see, kes pere, kodu, majapidamise eest muretseb. Ta muretses üksnes oma isikliku heaolu eest. *Küllap Märt muretseb Ennugi eest, et see ei jääks eluajaks sulasmeheks või saunikuks. M. Metsanurk. *Sul on ainult nõuda, ja ma muretsen, et sul minu kodus hea oleks! E. Vilde.
3. hankima, soetama. Uude korterisse tuleks uus mööbel muretseda. Muretses endale mootorpaadi, uue hobuse. Küll ma muretsen sulle parema töökoha. Reisiks tuleks veel raha juurde muretseda. Mul õnnestus muretseda õhtuks teatripiletid. Muretse endale korralikud rõivad selga. Majand muretses paar kombaini juurde. Mul õnnestus kuidagi küüdimees muretseda. Muretses endale ülalpidamist küttimisega. Piigal on kallim, muretses 'sai' sellega endale lapse. Püüame asjasse selgust muretseda.