[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

murelik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. mures olev, muretsev; muret väljendav, sellest tunnistust andev. Murelikud mehed, poisid. Ta on nii tõsine ja murelik. Miks sa nii murelik oled? Ebaõnnestumine teeb, võtab murelikuks. Murelik nägu, pilk. Suu naerab, kuid silmad jäävad murelikuks. Heietati murelikke mõtteid. Sa ei tea veel, mis on südamevalu või murelik meel.
2. muret tekitav; murerohke. Rasked ja murelikud ajad, sõja-aastad. Kas ta toob rõõmsaid või murelikke uudiseid? See on raske ja murelik lugu, asi. *.. ja needki mälestused on tuhmid, kurvad. Murelik, üksluine, külm, näljane elu. R. Roht.