[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

munder ‹-dri, -drit 2› ‹s›
(auastme- v. ametitunnustega) vormirõivastus. Sõjaväelased, politseinikud, raudteelased kannavad mundrit, käivad mundris. Ta oli Kaitseliidu mundris. Mees on pildil mereväelase, tuletõrjuja, pakikandja mundris. Uhketes mundrites ohvitserid. Salk sinihallides, khakivärvi mundrites mehi. Kohe nagu teine mees, kui mundri selga tõmbab. Munder istus selga nagu valatud. Teda ei oska mundris ette kujutadagi. Mobiliseeriti ja topiti mundrisse isegi 16-aastaseid poisikesi. || kõnek rõivastus üldse. Sa nii vara üleval ja juba täies mundris, kasukaski seljas. Ta on end nii pühapäevasesse mundrisse seadnud. *„Sa nagu mineku mundris ... Poodi jälle või?” küsis Tiit .. M. Raud. *Laudas ja laudatöö mundris polnud ta Meerit veel iial näinud. R. Kolk. | piltl. Mundris kartulid 'koorega keedetud kartulid'. *Loodus on põuaaegse halli ülikonna asemel rohelise mundri selga võtnud. A. Kivi.
▷ Liitsõnad: ameti|munder, husaari|munder, jäägri|munder, khaki|munder, ohvitseri|munder, paraad|munder, suve|munder, sõduri|munder, sõjaväe|munder, talvemunder.