[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

muigama ‹muiata 48›
põgusalt, kergelt naeratama. Kelmikalt, salapäraselt, kavalalt, kurvalt, pilkavalt, sapiselt, õelalt, üleolevalt, kahjurõõmsalt muigama. Need naljad ei pane muigamagi. Tüdrukud muigasid võõra veidruste üle. Mehed ainult muigasid selle jutu peale habemesse. See mõte ajas muigama. Muigab mõistvalt, heatahtlikult kaasa. Mis sa muigad omaette? Muiata pole siin midagi, seda võib igaühega juhtuda. Üks hakkas naerma, teised vangutasid muiates pead. Henn pilgutas mulle seda kuuldes muiates silma. Isa muigas üle kogu näo. *„See pole minu teha,” muigas Gunnar kulmu ja suunurgaga. L. Promet.