[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 sobiv artikkel.

muiduadv

1. muul v. vastasel juhul, vastasel tingimusel. Hakake kohe minema, muidu jääte hiljaks. Räägi õige kõvasti, muidu ta ei kuule. Olge libedal teel ettevaatlikud, muidu võite kraavi sõita. Sa vali sõnu, või muidu ma vihastun. Poissi peab karistama, muidu läheb päris ulakaks. Ütle, kuidas asi oli, või muidu ... – Mis muidu? Tee suitsu ka, mis mees sa muidu oled! *Katsu, Mart, temaga kannatlikum olla, muidu läheb teie elu õige raisku ... Chr. Rutoff. || muul ajal, muul puhul. Toiduraha andis ta igal palgapäeval, aga ka muidu, kui tal ainult oli. Ma ei näe teda muidu, kui ainult pühapäeviti. Tuleb siis, kui tal asja on, muidu mitte. Korterist ei saa muidu välja tõsta, kui ainult kohtuotsuse põhjal. *Seda laeva ei saanud näha muidu, kui ainult pühade ajal. V. Luik.
2. tavaliselt, harilikult. Muidu nii rahulik mees oli täna ärritatud ja vihane. Muidu on ta jutukas, aga nüüd ei saa sõnagi suust. Suurem, teistmoodi, kaugemal kui muidu. Sel aastal on sääski, taimekahjureid rohkem kui muidu. Seekord venis lõunatund pikemaks kui muidu. Lase jalga! Rutem kui muidu! (ka tähenduses: otsekohe, silmapilk). *Uisu krahv ei olnud nimelt sel määral uhke nagu temasugused härrased muidu. E. Vilde.
3. teisiti, muul viisil. Koopasse ei pääse muidu kui köiega. Ega me muidu toime tule, kui kutsume teised appi. Tööd tuleb teha, kuidas sa muidu elad, kust sa muidu raha saad! Kogu aeg rahmeldab ja askeldab – lihtsalt ei saa muidu. Ta võib jala ära nikastada või kuidagi muidu viga saada. *Nüüd ei saanud Kaarel kuidagi muidu, kui pidi teisepere peremehel ka püksivärvlist kinni võtma .. A. H. Tammsaare. *„Tasu ka ikka saab?” – „Noh natuke ikka. Kuidas muidu.” V. Gross.
4. muus osas, muus suhtes; üldiselt. On ta muidu, mis ta on, aga oma ala ta tunneb. Jaan on mu koolivend ja ka muidu hea sõber. Muidu on ta terve, ainult see vigane jalg. On muidu endine, ainult pea on halliks läinud. Üksikud puud ja võsatutid, muidu kõik lage maa. Põrand on veel värvida, muidu on tuba remonditud. Raskeid koormaid ta vedada ei jaksanud, aga muidu oli Miira hea hobune. Tööga oled sa siis rahul, aga kuidas muidu elu läheb, mis sa muidu (ka) teed? *Muidu nii raskemeelses regivärsis moodustavad laulud laulust ja laulikust erakordselt helge ja päikesepaistelise värsipõimiku. Ü. Tedre.
5. tasuta, ilma. Ega ma muidu ei taha, ma maksan. Selliseid kingi ei tahaks muidu ka. Sai korraliku maja päris, peaaegu muidu kätte. Kas ostsid või said muidu? Ikka tuleb maksta, muidu ei anta midagi.
▷ Liitsõnad: jumala|muidu, poolmuidu.
6. niisama, lihtsalt; (ilma)asjata, asjatult. Ega ma seda tõsiselt mõelnud, muidu naljaks ütlesin. See olgu muidu suusoojaks rääkida. Ma ei lähe kuhugi, muidu jalutan. Töö ootab, pole aega muidu vahtida. Mis sa muidu istud, koori parem kartuleid! Raiskasin terve päeva muidu ära. Ega sa muidu tulnud, ju sul ikka asja ka oli? Ju selle taga ikka midagi on, ega rahvas muidu räägi. See on sul küll muidu kartus. *On sinu sõnade taga ka midagi või tahad sa mind muidu hirmutada? A. H. Tammsaare.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur