[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

moment ‹-mendi 21› ‹s›

1. hetk, silmapilk, viiv; lühike ajalõik. Oodatud, pidulik, otsustav, kriitiline, pöördeline moment. Ootab, passib õiget, sobivat, parajat momenti. Valgus kustus ainult momendiks. Ta lõi viimasel momendil kahtlema. Fotograaf peab oskama (õiget) momenti tabada. Üks moment, kohe tulen! *„Moment,” ütles ema torusse, ja Olevile: „Seesama daam!” M. Saat. || kõnek praegune, käesolev hetk. Teda pole momendil toas. Arvestab lühinägelikult ainult momendi vajadusi. *Olen momendil koduhoidja ... vanemad läksid kinno .. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: aja|moment, alg(us)|moment, kulminatsiooni|moment, pöörde|moment, stardi|moment, sünni|moment, tekkemoment.
2. aspekt, külg; seik. Tahaksin eriti rõhutada kahte momenti. Kohus kaalub ja arvestab kõiki neid momente. *Vergiliuse eeskujul domineerib Petersonilgi psühholoogiline moment olustikulise üle. K. Taev.
3. füüs iseloomustav suurus, tihti väljendatav kahe suuruse korrutisena
▷ Liitsõnad: inertsi|moment, jõumoment.