[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

katafalk-falgi 21› ‹s

1. puusärgi kaunistatud alus, lava matusetalitusel. Urn, puusärk kadunu põrmuga asetati katafalgile.
2. pidulik surnuvanker. *.. näen katafalki morni ruttavat saagiga. J. Barbarus.

mooni|kook [-koogi]
põll õlimaguna seemnete pressimisjäätmeist jõusööt (liik õlikooke)

mooni|kupar
maguna kupar

mooni|peenar

mooni|põld
*Veretab tänav kui moonipõld. A. Alle.

mooni|sai
mooniseemnetega maitsestatud sai

mooni|seeme
Kuklitele puistati mooniseemneid.

mooni|õis
Punased, roosad mooniõied.

mooni|õli
mooniseemnetest pressitud õli

nurka suruma

1. kõrvale tõrjuma. *.. ja elurõõm hakkas temas morni tõsidust nurka suruma. H. Mänd.
2. ummikusse, kimbatusse ajama. Surub vastase raudse loogika ning argumentidega nurka.

peenarpeenra 20› ‹s

1. hrl. ristkülikukujuline pinnakõrgendik lillede v. köögivilja, ka puutaimede kasvatamiseks. Madal, kõrge, lai, kitsas, ümmargune peenar. Pikk peenar kurke. Umbrohtu kasvanud peenar. Peenraid tegema, kaevama, rohima, kastma. Lapsed pandi peenraid kitkuma 'umbrohtu peenardelt kitkuma'. Herned külvatakse otse peenrale. Istutas peenrale kaks rida astreid. Maja ees peenral õitsevad gladioolid. Kanad on peenardes, siblisid peenrad üles. Aja poisid aiast välja, muidu tallavad peenrad ära.
▷ Liitsõnad: aedvilja|peenar, astri|peenar, herne|peenar, istiku|peenar, juurvilja|peenar, kaalika|peenar, kapsa|peenar, kurgi|peenar, köögivilja|peenar, lille|peenar, maasika|peenar, mooni|peenar, paljundus|peenar, peedi|peenar, porgandi|peenar, püsilille|peenar, roosi|peenar, sibula|peenar, tomati|peenar, tubakapeenar; hari|peenar, vaippeenar.
2.hrl. liitsõna järelosana(muude piklike, hrl. looduslike pinnakõrgendike kohta). Seisab põlluvahelisel peenral. Läksime laugastevahelisi peenraid pidi. *Pearu jooksis õueväravast välja ja siis mööda peenart edasi, mis seisis kesa ja rukki vahel. A. H. Tammsaare. *Öövalgust oli just parasjagu nii palju, et lautrikivide peenar paadinina ees õigel ajal paistma hakkaks. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: adru|peenar, muda|peenar, muru|peenar, piiri|peenar, põllu|peenar, raba|peenar, teepeenar.

puna11› ‹s

1. punane värvus. Pihlamarjade, maasikate, tulpide puna. Sügiseste vahtrate, haabade puna. Tule, vere puna. Suisleppõun on peaaegu üleni kaetud roosaka punaga. Loojuva päikese puna. Õhtutaeva puna kustus aegamisi. Pilved kumasid päikesetõusu punas. *Puna laskub pihlapuule, / kulda kaselatva poeb. D. Vaarandi. || (näo punase värvuse, õhetuse kohta). Õrn, kerge puna. Tüdruku palgeid kattis tihe puna. Sügav puna värvis ta näo tõmmuks. Tal tõusis puna palge. Memme põskedele ilmus nooruslik puna. Näkku kerkis pingutuse puna. Puna valgus kõrvadelt kaelani. Puna kadus ta huultelt. Punast lõkendavad põsed. Ärevus tõi, tõstis poisile lõõskava puna näkku. Vähimatki puna ei ilmunud ta kahvatutele põskedele. Nägu õhetas tervise punast. Põsed kattusid heleda punaga. Ega iluga elu elata ega punaga putru keedeta. *Üle ema koltunud põskede valgus puna. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: ao|puna, eha|puna, koidu|puna, loode|puna, loojaku|puna, lõkke|puna, mooni|puna, pihla|puna, puhte|puna, purpur|puna, päikese|puna, roosi|puna, sarlak(i)|puna, tellise|puna, telliskivi|puna, tule|puna, valgus|puna, vase|puna, õhtupuna; infrapuna; häbi|puna, kohkumis|puna, kohmetus|puna, näo|puna, ootus|puna, pahameele|puna, põse|puna, rõõmu|puna, tervise|puna, tõve|puna, une|puna, viha|puna, ärrituspuna; maarja|puna, naistepuna.
2. kosmeetiline punane näo- v. huulevärv. Puhastasin näo punast ja puudrist. Panin huultele, põskedele puna. Toonitas punaga huuli.
▷ Liitsõnad: huule|puna, põsepuna.
3. kõnek veri. *Näe, see rohelise kaabuga ... see oligi mitu lutakat saanud, puna välja löödud. M. Traat.

põldpõllu 21› ‹s

1. haritav maa valdavalt lühiealiste kultuuride kasvatamiseks, põllumaa; maa, kus külvikorra järgi midagi kasvatatakse, nurm. Viljakas, kivine, liivakas põld. Kehv põld annab vähe saaki. Mõisa, talupoegade põllud. Põldu harima, kündma, äestama, väetama, seemendama. Vedas põllule sõnnikut. Põldudel kasvas korralik vili. Võtsime põllul kartuleid. Põldudelt on vili juba koristatud. Oder kippus juba põldu minema 'varisema'. Võsastunud kõnnumaa asemel laiuvad siin nüüd põllud. Tal on põldu lai lahmakas käes. Raiesmikust tehti põldu juurde. Kas põld juba traktorit kannab? Põlde ei või välja kurnata. Narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda. *Olgu maa nii vilets kui tahes, aga sellele, kes ranna ääres põldu peab, annab meri väetist.. R. Sepp (tlk). | piltl. Katsetused omaloomingu põllul. See on mu esimene samm ajakirjanduslikul põllul. Terminoloogias on veel palju kündmata põldu. *Meie päevil künnavad islandlased oma väikeste kalalaevadega kartmatult vahuseid põlde.. V. Beekman. || sellele külvatav seeme; sellel kasvav vili. Põldu maha tegema. Neil on põllud juba ammu maas. Mehed tahavad põllu õhtuks kokku saada.
▷ Liitsõnad: heina|põld, herne|põld, hirsi|põld, kaalika|põld, kaera|põld, kapsa|põld, kartuli|põld, katse|põld, köögivilja|põld, lina|põld, lutserni|põld, maisi|põld, mooni|põld, naeri|põld, nisu|põld, odra|põld, orase|põld, peedi|põld, porgandi|põld, päevalille|põld, riisi|põld, ristiku|põld, rukki|põld, seemne|põld, segavilja|põld, sibula|põld, suhkrupeedi|põld, suvivilja|põld, talinisu|põld, talivilja|põld, tatra|põld, teravilja|põld, tomati|põld, viki|põld, viljapõld; ale|põld, kesa|põld, kõrre|põld, künni|põld, lõikus|põld, mõisa|põld, põlis|põld, ranna|põld, söödi|põld, uudismaapõld; haridus|põld, keele|põld, kirjandus|põld, kooli|põld, kultuuri|põld, kunsti|põld, luule|põld, muusika|põld, proosa|põld, raamatu|põld, teadus|põld, tegevus|põld, töö|põld, usu|põld, vaimupõld.
2. osa külvikorra maa-alast, väli. *Maa jagati kahte ossa: söödajuurikad ning kartul ühel pool, vikk ja ristik teisel pool. Säärane kahe põllu süsteem andis Rihmale vajaliku aastasööda kätte.. R. Sirge.

saisaia 23› ‹s
nisujahutaignast küpsetatud toit (hrl. päts v. pätsike). Pehme, kõva sai. Magusad saiad. Soojad, värsked saiad. Saia kooruke, saiad on pisut kõrbenud. Päts saia. Saia sööma. Pühadeks küpsetati, tehti saia. Saia 'saiataignat' sõtkuma. Saiad pandi ahju, on ahjus, võeti ahjust välja. Saia sees on rohkesti rosinaid. Hammustas, lõikas tüki saia otsast. Tellis kohvikus tassi kohvi ja kaks Viini saia. Röstitud sai. Raamatud, kaubad lähevad nagu soojad saiad 'ostetakse kohe ära, müüakse ruttu läbi'.
▷ Liitsõnad: kaneeli|sai, keedise|sai, keeru|sai, kohvi|sai, lehe|sai, mee|sai, mooni|sai, nupsu|sai, palmik|sai, piima|sai, plaadi|sai, prants|sai, riiv|sai, roosi|sai, rosina|sai, rummi|sai, rõngas|sai, röst|sai, sarve|sai, sinepi|sai, soola|sai, suhkru|sai, timp|sai, vadaku|sai, vormi|sai, võisai; jõulu|sai, küla|sai, linna|sai, poe|sai, pühade|sai, talgusai.

seemeseemne 17› ‹s

1. seemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend, milles paikneb taimeidu koos toitevarudega. Taimede, puude seemned. Kakaopuu oakujulised seemned. Seedermänni seemneid nimetatakse seedripähkliteks. Nurmenukul seemned juba pudenevad. Nartsisse paljundatakse sibulate ja seemnetega. Väikesest seemnest kasvab suur puu. Seeme idaneb mullas. Rasvarikastest seemnetest saadakse taimeõli. Kus ei ole seemet, sealt ei tule idu.
▷ Liitsõnad: arbuusi|seeme, kanepi|seeme, kase|seeme, kressi|seeme, kurgi|seeme, kuuse|seeme, kõrvitsa|seeme, lina|seeme, maisi|seeme, mesika|seeme, mooni|seeme, männi|seeme, porgandi|seeme, päevalille|seeme, redise|seeme, sibula|seeme, sinepi|seeme, umbrohu|seeme, õunaseeme; luuseeme.
2.sg.põll aiand külvis, seemnevili; seemnekartul. Talinisu, suvivilja seeme. Seemet puhtima, kontrollima. Seemne idanevuse, puhtuse proov. Kevadkülviks varuti kvaliteetne seeme. Seeme tehti maha, külvati mulda, külvati põllule. Lahja maa annab ainult kolm seemet. Viletsal suvel on hea, kui seemnegi tagasi saab. Osa viljasaagist jäetakse seemneks. Kogu põllu jaoks ei jätkunud seemet. Naised valisid kuhjadest väiksemaid kartuleid seemneks. Kuidas seeme, nõnda saak.
▷ Liitsõnad: heina|seeme, herne|seeme, kaera|seeme, kartuli|seeme, lille|seeme, lina|seeme, metsa|seeme, muru|seeme, nisu|seeme, odra|seeme, ristiku|seeme, rukki|seeme, viljaseeme; alg|seeme, eliit|seeme, hübriid|seeme, külvi|seeme, normaal|seeme, sordi|seeme, valikseeme.
3. seemnevedelik. *Sulle, peig, see loomus! .. Olgu sul seemet, kui kalal marja! F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: ihu|seeme, lapseseeme.
4. piltl alge v. alus, millest miski kujuneb, areneb, võrsub. Vastuolulised teated külvasid rahutuse ja pahameele seemet rahva hulka. Hea sõna seeme kukkus viljatusse pinda. Rinnas hakkasid idanema kiusaka kahtluse seemned. Kulutasin kogu palga ära, ainult sente jäi rahakotti seemneks. Ostis lehma – karja seeme oli nüüd olemas. Nende seeme tuleb ka maa pealt ära kaotada. *Aga käsk oli iga rahulolematuseavaldus karmilt maha suruda, et seeme ei leviks. E. Järs.
▷ Liitsõnad: kahtluse|seeme, patu|seeme, riiu|seeme, tüli|seeme, umbususeeme; raha|seeme, ussiseeme.
5. kõnek pisut, natuke midagi. *„Kuhu siis nii kiire? .. Pista ometi seeme õlutki hinge alla!” keelitas Andres. H. Sergo.

tujutu1› ‹adj
tujust ära, pahatujuline, morn, pahur. Neiu oli heas meeleolus, poiss tujutu. Seltskond oli millegipärast tujutu. Maia lahkumine tegi kogu klassi kurvaks ja tujutuks. Teda ei näe kunagi morni ega tujutuna. Tujutu pilk, nägu, kõnetoon. Õhtu kujunes nukraks ja tujutuks. Tõmbab ainult mõne tujutu mahvi.

vististiadv
vist. Sul on vististi õigus. Ta tuleb vististi reedel. Südamepõhjas olid nad vististi üsna rõõmsad. See luuletus on vististi tõlge. Naine oli blond ja pikka kasvu, vististi ka ilus. Olete vististi juba kuulnud, mis eile juhtus. Lugeda peaks ta vististi oskama. Päike pole veel tõusnud, aga vististi tuleb ilus ilm. Autojuht oli väsinud ja vististi sellepärast morni olemisega. Sa ei oska rahaga ümber käia. – Vististi mitte. Kas poisil on õigus? – Vististi jah. *.. keegi sõitis mööda auklikku maanteed, vististi mõni kojuminev talupoeg. A. Jakobson.

välivälja 31› ‹s

1. tasane metsatu maa-ala. Lage, lõputu, tühi väli. Kadakased väljad. Keset välja kasvab üksik tamm. Rohuga, lilledega kaetud väli. Välju lõikas sügav kraav. Jutlustaja ei kõnelnud majas, vaid väljal tuhandete inimeste ees. Elysioni väljad müt õndsate asupaik. *Üle ääreta lumise välja, / nii tühja ja palja, / viib üksik tee / üle jõe .. V. Ridala. || ulatuslik ala mingit ainet v. (hrl. ühelaadseid) esemeid. Laiad väljad vett, jääd, liiva. Parvetuspalkide, tühjade pudelite väljad. Keskajast on siia jäänud terve väli süngeid kivimüüre. Pilliroog lokkab lahesoppides võimsate väljadena. Sirab taevatähtede väli. || mingi tegevuse jaoks ettenähtud v. kohandatud ala. 11.-13. saj. põletusmatuste väli Kõmsil. Kaevandamise väli mäend kaevandusväli. Mineeritud veealune väli. || (ainevaldkonna kohta). Tegutses ilukirjanduse väljal. *.. õnnestus tal nüüd vaimuelu väljade vallutamine. J. Selirand (tlk).
▷ Liitsõnad: kadaka|väli, kanarbiku|väli, kõrkja|väli, lille|väli, mooni|väli, nõgese|väli, rohu|väli, õiteväli; betoon|väli, frees|väli, jää|väli, kivi|väli, laava|väli, liiva|väli, luite|väli, lume|väli, mere|väli, muda|väli, tuha|väli, täheväli; kulla|väli, miini|väli, nafta|väli, prahi|väli, savi|väli, soola|väli, teemandi|väli, turba|väli, vee|väli, veteväli; kaevandus|väli, kaklus|väli, kalme|väli, kogumis|väli, lahingu|väli, lennu|väli, levimis|väli, liu|väli, maandumis|väli, mängu|väli, sõja|väli, taplus|väli, tegevus|väli, tootmis|väli, uisu|väli, vaatlus|väli, vaenu|väli, võitlusväli.
2. (looduslike) piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa, mida on võimalik kasutada ühe tükina. Talu, majandi, mõisa väljad. Paremal pool laius rukkiorase väli. Peremees läks väljale kaera külvama. Väljadel lõi vili juba kolletama. Väljal võeti kartuleid. Isa tuli väljalt koju lõunale. Väljadelt äraveetud kividest tehti aedu. Olime väljal ristikut kokku panemas, lina kitkumas. Väli oli täis rukkihakke, viljarõuke, heinarulle. || külvikorra maa-ala üks põld. Küla põllumaa jagunes väljadeks. Väljade arv sõltus kasvatatavate kultuuride arvust. Väljade külvikorras olid talupojad üksteisest sõltuvad. See väli läheb ristikheina alla, jääb sööti.
▷ Liitsõnad: kaera|väli, kapsa|väli, kartuli|väli, lina|väli, lutserni|väli, naeri|väli, nisu|väli, odra|väli, ristiku|väli, rukki|väli, viljaväli; külvikorraväli; kolhoosi|väli, küla|väli, mõisaväli.
3. mingi suurema pinna osa. Dokumendi servale jäetakse vaba väli. Kanada lipu keskmist, valget välja ehib punane vahtraleht. Peaaju koor jaguneb väljadeks. || sport kabe- v. malelaua ruut. Kabelaua 64 välja. Valge arendas oda väljale f4. || info nimega v. iseseisva tähendusega osa andmestruktuuris, kirjes jm.
▷ Liitsõnad: haistmis|väli, kõne|väli, nägemis|väli, operatsiooni|väli, tühi|väli, vahe|väli, vapi|väli, viiluväli; tsentri|väli, ääreväli; arv|väli, tärkväli.
4. füüs mateeria vorm, mida iseloomustab pidevus. Elektromagnetiline, elektrostaatiline, magnetostaatiline väli. Homogeenne, ühtlik väli. Väljade kvantteooria. Ühtse välja teooria.
▷ Liitsõnad: bio|väli, elektri|väli, elektromagnet|väli, fermion|väli, gravitatsiooni|väli, heli|väli, jõu|väli, kiirgus|väli, magnet|väli, müra|väli, pöörd|väli, skalaar|väli, tensor|väli, vektorväli.
5. piltl. Igal sõnal on mõisteline väli. Teda ümbritseb must tigeduse väli. *Liiga head inimesed võivad tahtmatult levitada enda ümber isikliku kannatuse osakestega laetud välja .. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: luule|väli, mõju|väli, mõtte|väli, pinge|väli, psühho|väli, surma|väli, uurimis|väli, vaateväli.

õisõie, õit 35› ‹s
ka bot õistaime hrl. dekoratiivseim erksavärviline osa, tema sugulise paljunemise organ (üldkeeles tihti ka õisiku kohta). Punane, kollane, valge õis. Rippuv, lõhnav õis. Väikesed tagasihoidlikud õied. Hüatsindi õied on meeldiva lõhnaga. Kaktusel avanes punane õis. Päevalill lõi oma õie lahti. Loodus ehib end õitega. Õunapuult pudenes valgeid õisi. Putukad tolmeldavad õisi. Kevadine stepp kirendas õitest. Kirsid lähevad, löövad õide 'hakkavad õitsema'. Sirelid on õide puhkenud. Pojengid on täies õies 'õitsevad lopsakalt, on avanenud õitega'. Õites toomingad. | piltl. Tüdruk on õide puhkenud. || lill. Kinkis tüdrukule kolm kaunist õit. Vaasis on närbunud õied. || õiekujuline kaunistus- v. kujunduselement. Räti äärt kaunistavad õied. || piltl (tipuks, tähtsaimaks jne. oleva kohta; eredalt silmahakkava inetuse, vohava halbuse kohta). Maailmakultuuri õied ei jõua provintsilinna. Lapsed on elu õied. Maitselageduse õied. Bürokratismi mürgised õied. Kõikjal ajab õisi omakasu.
▷ Liitsõnad: astri|õis, jorjeni|õis, kalla|õis, kanarbiku|õis, karikakra|õis, krüsanteemi|õis, kummeli|õis, liilia|õis, lille|õis, lina|õis, lootose|õis, mirdi|õis, mooni|õis, nelgi|õis, piibelehe|õis, pärna|õis, roosi|õis, rukkilille|õis, sinilille|õis, sireli|õis, õunapuuõis; sõnajalaõis; kevad|õis, sügisõis; emas|õis, isas|õis, keel|õis, putk|õis, täidisõis.

ürg|jõud

1. väga tugev jõud. Selles mehemürakas oli aimata ürgjõudu. Laev ei suutnud tormi ürgjõule vastu panna.
2. võimas loodus- vm. jõud. Väljas märatsesid looduse ürgjõud. *Ta [= Mooni] väidab, et ajalugu on kahe ürgjõu – Jumala ja Saatana igavene võitlus. J. Pärni (tlk).

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur