[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

mingi|sugune ‹pron›
mingi. a. ‹jaatavas lauses›. Mingisugused tundmatud taimed, puud. Jõime mingisugust mahla. Tal on mingisugused kahtlased sõbrad siginenud. Rong lähenes mingisugusele jaamale. Peame leidma mingisuguse lahenduse. Tegutseme nagu mingisuguses ekstaasis. Mingisugusegi hariduse saanud inimene siia kolkasse ei jää. | vahel rõhutab halvustavat suhtumist. See mõni maja, mingisugune lobudik! *Elanud mõisas kord mingisugune hullumeelne parun, mingisugune põrundpea, nagu kõik kinnitasid .. A. H. Tammsaare. b. ‹eitavas lauses›. Peaaegu mitte mingisugust taimestikku, üksnes liiv. Ta ei salli mingisugust vasturääkimist. Tal ei ole sellest mingisugust ettekujutust, aimu. Kasu polnud sellest mingisugustki. *Mitte mingisugusele ebamäärasusele või kõhklemisele ei jää enam kohta. L. Metsar (tlk).