[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

miks ‹adv›
I. küsiv-siduv sõna: mispärast, mis põhjusel, mistõttu, milleks
1. otseses küsimuses. Miks sa kiirustad? „Miks isa nii arvas?” küsisin. Juta, miks sa nii mossis oled? Miks sa ei võiks ööseks meile jääda? Miks see küll nii on, et alati peab keegi kannatama? *Indrek vihkas seda kassi nagu oma kurjemat vaenlast, miks? A. H. Tammsaare. | retoorilistes küsimustes. *Miks sa nutad, lillekene, / nupud sul täis pisaraid? L. Koidula.
2. alustab sihitis-, alus-, täiend- vm. kõrvallauset. Õpetaja küsis, miks Ants eile puudus. Peeter teab, miks maakera pöörleb. Ema mõistis, miks tütar ära läks. Ma saan aru, miks Marge nutab. Aarne murrab pead, miks ülesanne välja ei tule. Jääb arusaamatuks, miks kontsert juba ei alga. *Aga kas sulle õige põhjus koidab, miks majaproua täna nägu ei näita? E. Kuus.
II. esineb sisult küsimuseta lausetes a. väljendab kahetsust, etteheidet v. parastust. Miks ta siis oli nii ettevaatamatu! Miks ma küll pidin nii ütlema! Miks sa siis hilinesid! b. ‹koos eitussõna v. eitava verbiga› väljendab mööndust, nõusolekut, võimalikkust jms. Miks mitte võtta, kui pakutakse. Nii ei tohi. – Miks ei tohi, tohib küll. Kuidas ma saan tulla? – Miks mitte, sõidad varasema bussiga. Kas sa mind mäletad? – Miks ei mäleta. *„Küll on aga libe.” – „Noh, miks ta ei ole,” tähendas teine .. O. Luts. c. ‹koos teadma-verbiga› väljendab olukorra ebamäärasust. Jooksis kes teab miks minema. Kutsub tütart ei tea miks Jussiks. Jumal teab miks ta seda tegi.

miks1 ‹-i 21› ‹s›
küsimus „miks”. Laps tuleb ikka oma miksidega ema juurde. Saatesari „Miljon miksi”. Kas sa ei võiks käsku täita ilma miksideta? Käsikirja lugemisel tekkis hulganisti mikse.

miks2 ‹-i 21› ‹s›
see, mis on (näit. mikseriga) segustatud. Sai muusika töötlemisel kokku huvitava miksi.