[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 335 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

alistunultadv
vastupanust loobunult, olukorraga leppinult, resigneerunult. Alistunult nõustuma. Naeratas nukralt ning alistunult. Istus alistunult voodiservale. *Nad talusid piinu tuimalt ning saatusele alistunult. L. Metsar (tlk).

alt
I.postp› [gen]
1. millestki, kellestki altpoolt, madalamalt (ära); kaetud, varjatud olekust (välja); ant. pealt. Laua, voodi alt. Uss ilmus kännu, mätta alt. Maa vabanes lume alt. Kaevati mulla alt välja. Kerkis esile nagu maa alt. Võtsin pliidi alt tuhka välja. Tuli duši alt. Võttis raamatu padja alt. Laev sõitis silla alt läbi. Põgenik puges rongi alt läbi. Tuli kuuse, põõsa alt välja. Välja minu katuse alt 'majast'! Pind kadus jalge alt. Võttis käe lõua alt. Võttis viha kaenla alt 'kaenlast'. Puges teki alt välja. Vabastas pildi katte alt. Kuu tuli pilvede alt välja. Kuuri alt 'kuurialusest'. Rehe alt 'rehealusest'. *Me sõidame ja vaatame teele, mis tormab meile vastu ja kaob me alt. L. Promet. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Käe alt kinni hoidma. Vilksas mütsinoka alt vaadata. Sidus rätiku lõua alt kinni. Valutab rinde, südame alt. Kana nokitses tiiva alt. Kass oli kõhu alt valge. Jaki alt paistis roosa pluus. Pildi alt oli kiri veel loetav. Joone alt leidis ta vajaliku viite. *.. [rebane] oli nii lahja, et ta küljekondid paistsid naha alt kui redelipulgad. R. Roht.
2. millegi juurest, lähedalt (hrl. millestki, kuskilt vaadates madalamalt). Mäerinnaku, künka alt voolas läbi oja. Tuli akna alt ära. Lahkus kiige alt lõbusas tujus. Maantee läheb otse ukse alt mööda. Tee keerab meie õue alt ära. Nad möödusid küla külje alt. Vaenlane taganes Narva alt. Nad sõitsid Orissaare alt mootorpaadiga Kõinastule. *Siin pole muud, kui hakka välja alt kaevama ja kaeva edasi, kuni ots on jões. A. H. Tammsaare.
3. tegevus- v. mõjupiirkonnast ära. Põgenesime pommirünnakute alt. Hoole, mõju alt vabanema. Vahi, valve, aresti, keelu alt vabastama. Ikke, rõhumise, võimu, valitsuse alt pääsema. Sein on äsja krohvija pintsli alt tulnud. Tema käe alt on läbi käinud palju noori. *Pillimehe sõrmede alt aga voolasid valsid ja polkad .. L. Metsar. || kellegi, millegi alluvusest, haldusest ära. Asutus läks ühe ministeeriumi alt teise alla. Põhja-Eesti läks XIV sajandil Taani kuninga alt ordu alla. Talupojad püüdsid mõisnike alt vabaneda.
4. hõivatud, hõlmatud seisundist ära. Heinte alt vabanenud küün. Millal ma oma raha kauba alt kätte saan?
5. osutab lahtrile, rubriigile, kategooriale, kust midagi leitakse, saadakse, ammutatakse. *Jalg kipsis, luges Väärtnõu lehest kohalike teadete alt sõnumit oma õnnetusest. P. Viiding.
6. (ühendis nurga alt osutab lähtumist teat. aspektist, teat. vaatenurgast). Läheneb küsimusele täiesti uue nurga alt. Vaagis asja mitme nurga alt.
7. esineb fraseologismides, näit.:. Hõlma, leti alt. Küünalt vaka alt välja tooma. Nina alt ära näpsama. Pinda jalge alt kaotama. Põranda alt välja tulema. Silma alt kaduma. Südame alt külmaks võtma.
II.prep› [gen] murd alla. Alt viiekümne, kolmekümne (vanuse kohta). *Asutajaliikmeist elas alt veerandi Tartus .. F. Tuglas.
III.adv
1. altpoolt, madalamalt; ant. ülalt, ülevalt; ant. pealt. Alt üles vaatama. Soe õhk tõuseb alt üles. Pealt pandi vili kolusse, alt jooksis jahu välja. Alt orust kostis laulu. Ulatas müüriladujale alt telliseid kätte. Ta kolis alt '(vahetult) alumiselt korruselt' üles. *Eile alt lehte tuues käis südamest iseäralik tuksatus: nüüd! L. Hainsalu. || (oma otstarvet täitmast). Lõi vaadil põhja alt. Libe jää nagu niitis jalad alt. Võtsin suusad, uisud alt. Autol võeti ratas alt. Võtsin kampsuni alt ära. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Püksisääred on alt katki. Männitüved olid alt tumedamad, ülalt heledamad. Näkineiul on ülalt naisterahva keha, alt kala saba. Hein, loog on veel alt märg. Taime lehed on alt karvased. Alt korter on praegu tühi. Alt on kontserti parem kuulata kui rõdult.
2. eest kõrvale, eest ära (hrl. hoiatushüüetes). Alt ära! Hoia, hoidke alt! *Alt! Alt! Papi! Lea! Minge ometi eest! B. Alver. *Hobused aeti risti-rästi sinna ja siia – muudkui hoia aga alt ja vaata ette! R. Sirge.
3.ühendverbi osananäit. alt minema, alt tõmbama, alt vedama jt.

argpükslik-liku, -likku 30› ‹adj
argpüks olev; argpüksile omane v. iseloomulik. *Argpükslik alistuja, reetja. Julm, salakaval, argpükslik mõrtsukatöö! L. Metsar (tlk).

arutelu11› ‹s
arutlemine, arutlus. a. kollektiivne mõttevahetus (ka vastav koosolek vms.). Ettekandele järgnes elav arutelu. Põhiseaduse projekti üldrahvalik arutelu. Teose, näidendi, lavastuse, filmi arutelu. Kas jääte, tulete ka arutelule? b. omaette arutlemine (ka vastav kõne v. kirjutis). Võhiku arutelu paneb asjatundja muigama. *Mäletan, kuidas mind rabas Roosalu arutelu tuleviku kunstist. L. Metsar.

asuma37

1. kusagil olema. a. (asjade, loodusobjektide, rajatiste jne. kohta:) asetsema, paiknema. Aiatööriistad asuvad kuuris. Sõnaraamatud asuvad keskmises riiulis. Maja, suvila, paadikuur asub järve ääres. Uus teletorn asub linnast väljas. Kus, mis tänavas asub raamatukogu? Ministeerium asub endises kohas. Koolimaja ja rahvamaja asuvad lähestikku ühel pool tänavat. Kauplused asuvad käe-jala juures. Meie uus korter asub kolmandal korrusel. Kohviku vastas asuv park. Suurem osa jäämäest asub vee all. b. (inimese jm. elusolendi kohta:) ajutiselt v. püsivalt viibima; elama; elutsema. Ta asus aastaid välismaal. Selles metsatalus ei asu enam ühtki hingelist. Kes teab, kus ta praegu asub. Muistsed soomeugrilased asusid õige laialdasel maa-alal. Karud asuvad sügaval laanes. *Kes asus lähemal süldikausile, kahmas säält kahvliga käntsaka taldrikule .. R. Sirge. c. (millegi abstraktse kohta). Küüntes ja juustes usuti asuvat peidetud elujõudu. *Akna taga asus jahe kevadöö. L. Metsar. *.. lõbusalt nad astusid ja nende nägudel asus vaikne rõõm. F. Tuglas (tlk).
2. kuhugi minema v. tulema; kusagil aset võtma, end sisse seadma jne. Asuti lauda, laua taha, laua ümber. Dirigent asus koori ette, pulti. Poisid asusid ritta, rivisse. Asusime järjekorda, sappa. Väeosa asus positsioonile. Asuti jõe kaldale laagrisse. Valvur asus oma vahipostile. Reisijaid palutakse asuda vagunitesse, oma kohtadele. Asuge trepile seisma, teeme pildi. Poiss asus tüdrukule lähemale, tüdruku kõrvale. Emalind asus jälle pesale. *Lauda istuti nõnda, et köster asus laua otsa, tema paremal käel Andres ise .. A. H. Tammsaare. | piltl. Rõõm, õnnetunne, kurbus, viha asus südamesse, hinge. || kuhugi elama minema v. tulema; kuhugi üle v. ümber kolima; välja rändama. Uude majja, uude korterisse asuma. Maale, maalt linna elama asuma. Ta olevat Hiiumaale asunud. Suveks võib lakka, aita asuda. Krimmi ja Kaukaasiasse asunud eestlased.
3. midagi tegema hakkama, mingit tegevust alustama. Asuti niitma, kraavi kaevama, suvilat ehitama. Lapsed asusid kirjandit kirjutama, koduseid ülesandeid lahendama. Kõneleja asus viimase probleemi juurde. Kõik asuvad sööma, toidu kallale. Hobune asus kaeru krõmpsutama. Tuli asuda teele, minekule. Külalised asusid minema. Puhkus on läbi, tuleb asuda jälle ametisse, töö juurde, tööle. Asume asja juurde. Diviis asus pealetungile. Jüri asus teiste juhiks. *Peale seda asus ta teopoisina mõisa tööle. A. H. Tammsaare. *Tuul aga asus niutsuma ümber maja .. A. Mälk. || mingisse olukorda, situatsiooni, vahekorda jne. astuma. Asub kaitseasendisse. Ema asus minu nõusse. Asus endiste sõpradega vaenujalale. Ta asus täiesti erinevale seisukohale.
4. van millestki v. kellestki kinni hakkama v. kinni haarama, asima. *.. [Jüri Tork] asus mõlema käega ta pagunitest kinni ja kiskus need krauhti maha. E. Vilde.

au|kohustus
austav kohustus. *Kuriaali amet muutus aukohustusest koormavaks kohustuseks. L. Metsar.

deklareerima42
avalikult kuulutama, ametlikult v. pidulikult teada andma. Põhiseadus deklareeris sõna- ja trükivabadust. Deklareeris, et ta enam oma jalga sinna ei vii. *„Ilma Saaremaa koduõlut maitsmata küll ära ei lähe!” deklareeris Paul Laane .. L. Metsar.

disputeerima42
(teaduslikul teemal) vaidlema. *Noh, niipea kui magister disputeerima hakkas, oli ta kohe võidumees. L. Metsar (tlk). *.. disputeeris poolunes oma romaanikangelastega. O. Luts.

elu|vool [-u]
voolav, liikuv elu (hrl. 3. täh.) Ruttav, tormav eluvool. Linna ergas eluvool. *Võib-olla peaks iga inimene aeg-ajalt eluvoolust kaldale ujuma ja jälgima seda kõrvaltvaataja pilguga? L. Metsar.

faktiline-se 5› ‹adj

1. fakti(de)sse puutuv, fakti(de)alane, fakte esitav, fakti-. Faktilised andmed. Faktiline aines, materjal. Teoses oli faktilisi vigu. *Kui auditoorium vaikseks jäi, palus Rander sõna faktiliseks märkuseks. L. Metsar.
2. faktidel põhinev; faktidele vastav, tegelik. Faktilise tagapõhjaga teos. Faktiline abielu. Faktiline töötasu. Faktiline võim, juhtimine. Maa faktiline kasutaja.

filipika1› ‹s
äge paljastus-, süüdistuskõne. *Lauri targutamine teoreetikutest – see oli ju terve filipika minu aadressil. L. Metsar.

finiš-i 2› ‹s
sport
1. distantsi lõpp-punkt (jooksudes, ujumises, sõudmises, suusatamises jm.). Läbis finiši esimesena. 30 startinust jõudis finišisse vaid 22. | piltl. *Pankrot on niisuguse elu loomulik finiš. P. Kuusberg. *Ta ainult andis [jutustades] kätte koordinaadid, et kuulaja mõte ise finišini jõuaks. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: vahefiniš.
2. võistleja lõpp-pingutus, jooksu, ujumise vms. lõpposa. Tal on nõrk, tugev finiš.

fokstrott-roti 21› ‹s
kahe- v. neljaosalise taktimõõduga seltskonnatants; selle tantsu muusika. Aeglane fokstrott on fokstroti teisendeid. *.. otsustasin panna viimase välja ja väsitada neiu kiire fokstrotiga. L. Metsar. *Teises toas taoti klaveril fokstrotti. M. Metsanurk.

formaalsus-e 5 või -e 4› ‹s

1. asjaajamise, tavade v. käitumisreeglite kindlaksmääratud vorminõue. Tavaline, tarvilik formaalsus. Formaalsusi täitma, järgima. Saabumise formaalsused möödas, võisime oma tuppa minna. *Siis järgnevad viimased formaalsused, välispassi ja välisvaluuta saamine .. V. Panso.
2. vormilisus; vormitäitmine. Tühi, paljas, asjatu formaalsus. Küsimuse arutamise formaalsus ärritas kõiki. *.. [arheoloogilised] kaevamised pole mingi formaalsus, vaid uurimistöö lahutamatu osa. L. Metsar.

frentš-i 21› ‹s
seljalõhiku ja nelja pealeõmmeldud taskuga taljes sõjaväekuub. Hall, kaitsevärvi, roheline frentš. Kandis kinnise kaelusega frentši. *.. säärikud ning frentš andsid talle praegugi sõjamehe välimuse. L. Metsar.

frigiidne-se 2› ‹adj
suguliselt külm, sugukülm. *Selle öö vägivald oli teinud temast frigiidse naise .. L. Metsar.

galopeerima42
galoppima. Kannustas hobuse galopeerima. Galopeerides kihutas mööda põdrakari. *Korraga galopeeris ratsapolitseinik üle ratsutamistee. I. Sikemäe (tlk). | piltl. *Kui fokstroti ajal Rutist-Laurist mööda galopeerisime, hüüdsime uljalt .. L. Metsar.

hardaltadv
(< harras). Hardalt palvetama. Ta hääl kõlas hardalt. Hardalt imetlema. *Hardalt, peaaegu pühalikult sulgesin ma ukse. L. Metsar.

hasart-sardi 21› ‹s
ind, õhin, hoog. Õnnemängija, küti hasart. Hasarti minema, sattuma. Hasardis olema. Töötab suure hasardiga. Teda haaras meeletu, palavikuline, pime, ebaterve hasart. Pimedas hasardis hakkasid koerad kitse jälitama. *See mõte ajas poisi nii hasarti, et ta läks üleni higiseks. L. Metsar (tlk).
▷ Liitsõnad: jahi|hasart, mängu|hasart, võistlus|hasart, võitlushasart.

heaks tegema
halba heaks pöörama, hüvitama. Püüdis oma süüd, eksimust heaks teha. *Noh, seda unustamist jõuan heaks teha. Aega veel on. L. Metsar.

helahtus-e 5› ‹s
helahtamine, lühike järsk helin. *Rein astub söögisaali, mis on täis.. klaaside helahtusi ja kõnekõminat. L. Metsar.

himulik-liku, -likku 30› ‹adj
hrv himuline. *Sest sina meelitasid rahvakoosolekule.. meremehi, kes on himulikud röövimise ja saagi peale. L. Metsar (tlk).
▷ Liitsõnad: uudishimulik.

histooria1› ‹s
van v nlj ajalugu. *..et ma olen ühe veidravõitu töö ette võtnud: uurida siitkandi maade ja riikide histooriat. J. Kross. *Kuidas ta sinna troonile sai, see ise on juba terve histooria. L. Metsar (tlk).

hooghoo, hoogu 21› ‹s

1. liikumise kiirus ja energia; kineetiline energia. Poisid jooksid, tormasid hirmsa, tulise, pöörase hooga trepist alla. Kelk põrkus täie hooga, täiel hool vastu puud. Ohjeldamatu, metsiku hooga paiskuvad veejoad vastu kaljut. Hea hoog sees. Hoogu kaotama, maha võtma. Hoogu pidurdama, vähendama. Hoog kahaneb, väheneb, kaob, kasvab, suureneb. Hoog sai otsa, on otsas. Auto sai kiiresti hoo sisse, kätte. Mida raskem sõiduk, seda suurem hoog. Andsin kiigele jalgadega hoogu. Laev võtab hoogu ja tormab tääviga vastu jääd. „Hoogu juurde, hoogu juurde,” ergutati jooksjaid. Keerutasime niisuguse hooga, et pea hakkas ringi käima. Uks tõmmati mu ees hooga kinni. *Ja järsul kurvil rõhus hoog sõitjad teineteisele veelgi ligemale. M. Raud.
▷ Liitsõnad: jooksu|hoog, langus|hoog, laskumis|hoog, lennu|hoog, liikumis|hoog, sõiduhoog.
2. sport hoovõtt; keha v. kehaosade hoogne õõtsuv liikumine (võimlemises). Hoota hüpe. Hoog rippesse. Hoog kehaga ette või taha.
▷ Liitsõnad: eel|hoog, jala|hoog, kaar|hoog, käte|hoog, taha|hoog, ülehoog.
3. mingi tegevuse, toimingu, nähtuse intensiivsus, tõhusus, tempo; õhin, tuhin, ind. Tulekahju, sadu võtab uut hoogu. Pidu oli hoos, läks hoogu. Kõneleja sattus üha enam hoogu. Tunnustus andis hoogu uuteks pingutusteks. Jutt, õppimine ei saanud õiget, täit hoogu sisse. Tuli läks hooga põlema. Ehitamine käib suure hooga. Hakkasin palavikulise hooga asju pakkima. *Mis aga Annelit võlus, oli elu hoog, inimeste toimekus. L. Vaher.
▷ Liitsõnad: jutu|hoog, kasvu|hoog, lahingu|hoog, lugemis|hoog, mängu|hoog, tantsu|hoog, taplus|hoog, töö|hoog, vaidlus|hoog, võistlus|hoog, võitlushoog.
4. puhang, sööst, valang. a. (loodusnähtuste kohta:) iil; sagar. Tuli hea hoog vihma. Tuul puhus heitlike hoogudena. *Lühikeste, teravate hoogudena sadas vististi rahet. E. Tennov. b. (füsioloogiliste ja psüühiliste nähtuste kohta:) sööst, vahk. Kuum, palav hoog jooksis üle selja. Valud käisid hoogude kaupa. Emaliku helluse hoog. *..ja temast uhkas üle mõru meelekibeduse hoog. L. Metsar. *Härra oli äkiline ja põles kui kadakas, kui vihaseks sai. Aga see hoog läks harilikult ruttu üle.. Juh. Liiv.
▷ Liitsõnad: maru|hoog, rahe|hoog, raju|hoog, saju|hoog, tormi|hoog, tuule|hoog, vihma|hoog, äikesehoog; ahastus|hoog, armukadedus|hoog, astma|hoog, avameelsus|hoog, haigus|hoog, haledus|hoog, heldimus|hoog, hellus|hoog, higistamis|hoog, hingeldus|hoog, hirmu|hoog, hullus|hoog, hüsteeria|hoog, iiveldus|hoog, kire|hoog, krambi|hoog, köha|hoog, langetõve|hoog, malaaria|hoog, märatsus|hoog, naeru|hoog, nukrus|hoog, nutu|hoog, nõrkus|hoog, pahameele|hoog, palaviku|hoog, raevu|hoog, rõõmu|hoog, tusa|hoog, tõve|hoog, vaimustus|hoog, valu|hoog, viha|hoog, õrnus|hoog, ägedushoog.

hämarus-e 5› ‹s

1. valguse ja pimeduse vahepealne, videvikuaegne seisund; hämarik. Õhtune, hommikune, koidueelne hämarus. Suveöö hämarus. Kerge, pehme, sume hämarus. Algav, tihenev, täielik hämarus. Hämaruse hõlma, rüppe vajuma, kaduma. Hämarusse uppuma. Toas valitses hämarus. Silmad harjusid hämarusega. Hämarusest hakkasid ähmaselt paistma alevi esimesed majad. *Õhtutaevas leegitses veel, maad aga haaras juba sinetav hämarus. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: hommiku|hämarus, videviku|hämarus, õhtu|hämarus, ööhämarus; poolhämarus; metsahämarus.
2. ebaselgus, ähmasus. Läbi aegade hämaruse. Sajandite, ajaloo, mineviku hämarusse kaduma. Mõtete, oletuste hämarus.

hüvak-u 2› ‹adj
parem, parempoolne. *Kiievist jõejooksuga ühes minnes on hüvak kallas järsk, mägine ja metsarikas. H. Sergo. *..kett libiseb tal käest ja mähkub kuldse ahelana ümber tema hüvaku randme. L. Metsar (tlk).

hüve|olu
heaolu. *Meie eesmärk on Rooma riigi ja tema kodanike hüveolu. L. Metsar.

hüüdmahüüan 45

1. kellelegi mingit käsku, kutset, teadet vms. valju häälega, kõlavalt edasi andma, kellelegi midagi hõikama. Ma ei saanud aru, mida ta hüüdis. Keegi hüüdis mu nime. Õpetajale hüüti kolmekordne hurraa. „Elagu!” hüüdsid poisid kooris. „See on ju hea mõte!” hüüdis Toomas. Mees hüüdis valvuritele needusi näkku. Siin-seal hüüdis ta mõne lause ergutuseks. Ta hüüdis midagi kõva häälega, täiest kõrist. Lapsed hüüdsid ja huikasid metsas. Õnnetus ei hüüa tulles. || piltl huikama (3. täh.) *Jah, see oli .. segamini paisatud paelahmakate lasu, millel üks rohulible hüüdis teist. L. Metsar. || valjusti häälitsema. Paneme pillid, pasunad hüüdma. Hädakell hüüab. Kirikukellad, vabrikuviled hakkasid hüüdma. Kirikus pandi orel hüüdma. Kägu hüüdis: „Kuk-ku, kuk-ku!”. *Vaikus viibib juba mäel ja orul, / ainult ööbik hüüab toomingas. K. E. Sööt.
2. kedagi hõigates (enda juurde) kutsuma, kellegi poole hõikega pöörduma. Perenaine hüüdis koera nimepidi. Meid hüüti appi. „Ema!” hüüdis poeg. Alles mõne hetke pärast taipasin, et mind hüütakse. *Poisid hüüdsid Riia viimaks oma tule äärde.. A. H. Tammsaare.
3. nimetama, kellekski v. millekski kutsuma. Pärisnimega teda peaaegu kunagi ei hüütud. Musta lehma hüütakse Mustikuks. Jõhvikaid hüüab rahvas ka kuremarjadeks. Lapsed hakkasid Maretit tädiks hüüdma. *Rolts – nii hüüti poissi – keeras suurele maanteele. E. Raud.

ihnur-i, -it 2› ‹s
ihne inimene, ihnuskoi. Igat senti koguv ihnur. *Neljakümnendal aastal saadud maad / ma hoidsin kui ihnur kulda. J. Smuul. *..Rooma on tudisev rauk, kuid tõelise ihnurina hoiab ta kümne küünega kinni igast linnast, igast maatükist.. L. Metsar.

ilmalik-liku, -likku 30› ‹adj

1.ka smittevaimulik, mittekiriklik. Ilmalik kirjandus, kunst, laul, raamat. Ilmalikud matused, varrud, kalmistupäevad, kombetalitused. Ordul oli keskajal ka ilmalik võim. *Sisse astuvad uued vaimulikud, nende hulgas ka keegi ilmalik. L. Metsar (tlk). || kergemeelne, jumalavallatu. Ilmalik meel. Jutud olid vaimulikel üpris ilmalikud. Endine lahkusuline on läinud õige ilmalikuks.
2. maine, maapealne. Ilmalik vara, tarkus. Ilmalikud rõõmud, soovid.

ilmseltadv
silmanähtavalt, selgesti, kindlalt; nagu näha, küllap. Mees oli ilmselt väsinud. Nad pole ilmselt puutööd teinud. Käsikirjad on ilmselt hävinud. Ilmselt oli seal vähe lund. *Ja Randar.. tahtis nagu midagi ütelda, kuid mõtles ilmselt ümber. L. Metsar.

läbi imbuma

1. millestki, kusagilt vähehaaval läbi tungima v. salamahti läbi hiilima. Kingataldadest imbub niiskust läbi. Kindlast kaitsest polnud kerge läbi imbuda. || piltl teatavaks saama. Üht-teist imbus jutust ikkagi läbi. Ametimeestelt imbub läbi tähtsat informatsiooni.
2. midagi täis imbuma. Traktoristi riided imbuvad õliga läbi. Sidemed olid verega läbi imbunud. *Tundsin, et särk mu kaenlaalustes oli higist läbi imbunud.. O. Tooming. | piltl. *Kogu ühiskond oli läbi imbunud apaatiast, tuima ükskõiksusega taluti meeleheitlikku olukorda.. L. Metsar.

irvendama37
irevil, irvakil olema. *Tema kummikusääres irvendas pikk lõhe. L. Metsar.

isa11› ‹s

1. meessoost vanem, mees oma lapse v. laste suhtes. Kolme lapse isa. Lihane isa. Riinal on hea, hoolitsev, karm, vali, nõudlik isa. Isa ega ema pole kodus. Mart elas isa juures. Lapsed armastavad, kardavad oma isa. Isa poolt sugulased. Sai noorelt isa hirmu ja ema armu. Poeg on neil isasse (läinud) 'isa sarnane (väliselt, loomult)'. See on isa eaks ja poja põlveks 'väga vastupidav'. Keda isa ei õpeta, seda õpetab ilm. Kuidas isa ees, nõnda poeg taga. *Endises korteris haukusid poisid ikka [vallas]lapse kallal, et kus see isa: isa metsas, saba seljas. M. Sillaots.
▷ Liitsõnad: ema|isa, isa|isa, kasu|isa, päris|isa, ronga|isa, vaar|isa, vallas|isa, vana|isa, vanavana|isa, võõrasisa.
2. isane loom oma otseste järglaste suhtes. Puhast tõugu hagijas nii isa kui ka ema poolt. Pääsukesepoegadele toovad toitu nii isa kui ka ema.
3.pl.esivanemad, varasemad sugupõlved. Isade keel, vaim, tõekspidamised. Austus isade töö vastu. Isade kombed, tavad. Jättis maha oma isade maa.
▷ Liitsõnad: esiisad.
4. pereisa; vanem lugupeetav meesisik. Isa on pere leiva tugi. *„Teisepere isa, ae!” hüüdis talle [= Pearule] Andres.. A. H. Tammsaare. *Manja.. kutsus Kukke isaks, otsekui toonitades vanusevahet, mis neid teineteisest lahutas.. T. Lehtmets.
▷ Liitsõnad: maja|isa, naabriisa.
5. (mitmetes ühendites vananenud v. vananev:) kellegi v. millegi eest hoolt kandev meesisik. Akadeemiline isa. *Ainult meeles pidada tuli.. kihelkonna isa ja hingekarjast.. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: leiva|isa, linna|isa, riigi|isa, vallaisa.
6. hrl kirikl. a. (katoliku) vaimulik, papp. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Vagad isad panid ta kirikuvande alla. *Isa peapiiskop, kuulen, et siin mainiti selle mässaja nime. L. Metsar (tlk). b. (jumala, kaitsevaimu kohta). Taevane isa. Meie isa, kes sa oled taevas. Isa, poja ja püha vaimu nimel.
▷ Liitsõnad: kiriku|isa, pihiisa; metsa|isa, taevaisa.
7. auväärt (vaimu)inimene, (ühiskonna)tegelane vms.; vaimne juht, õpetaja; algataja, looja, esimene esindaja. Isa Jannsen. Isa Kreutzwald. Teooria, mõttesuuna, liikumise vaimne, ideeline isa. Trükikunsti, arstiteaduse, raketitehnika isa. Eesti puhkpillimuusika isa.
▷ Liitsõnad: lauluisa.

joonistuma37

1. joonistatud saama. Kajaloodi lindile joonistus siksak.
2. nagu joonistatuna esile kerkima, (piirjoontes) nähtavaks saama. Taeva, mere taustale joonistusid majade siluetid. *Luiged? Pikk plastiline linnurida joonistub taeva alla. A. Kaal. *Hetkeks pidi ta [= neiu] tõusma kikivarvule, nii et rinnakumerused teravalt välja joonistusid. L. Metsar.

jõu|tunne
*Kindlat jõutunnet hoovab [rahvahulga] sammudest, hüüetest ja lauludest. L. Metsar (tlk).

järglus-e 5 või -e 4› ‹s
järglaseks-olek; sugulus. *Need kaks putukarühma arenesid teineteisest sõltumatult, igasuguse järgluseta omavahel. J. Metsar (tlk).
▷ Liitsõnad: kultuuri|järglus, õigusjärglus.

kaaluvaltadv
kaaludes (3. täh.); hindavalt. Ta töötas asjalikult ja kaaluvalt. *Esimees silmitses kaaluvalt mu kuube, millel puudus üks nööp. L. Metsar.

kahamus-e 5› ‹s
murd judin, kahm. *Üle keha käis otsekui kuum kahamus, nii et muutusin hoobilt kaineks. L. Metsar.

kahestuma37
kaheks osaks jagunema, kaheks lõhestuma, kahenema. Tähelepanu kahestus. Kahestunud isiksus. *Aeg-ajalt tajus Martin, et ta just nagu kahestub, et teda jälgib just nagu keegi teine Martin, külm ja skeptiline. L. Metsar.

kahmus-e 5 või -e 4› ‹s
hrv kahm. *Kuid nagu me Männiku tänavasse pöörasime, käis minust otsekui kahmus üle .. L. Metsar. *Kahmusest lausa tardunud, avas Leo Vilmuti kirju. A. Beekman.

kahtlematultadv
kahtlemata. *Kahtlematult on Peeter tubli organisaator ja ametnik. L. Metsar.

kallistama37
embama, sülelema, kaisutama, kaelustama. Ema kallistab lapsi. Laps võttis kallistades ema kaela ümbert kinni. Olen nii rõõmus, et kallistaksin kogu maailma. *Trotslikult tõukas ta tagasi mu kallistavad käed .. L. Metsar. | piltl. Kallistav pilk. *Voog vilu kallistab [ujumisel] liikmeid .. V. Ridala.

kalott-loti 21› ‹s
pealaele liibuv ümmargune mütsike (näit. katoliku vaimulikel). *Vaimulikul aukandjal oli lilla kalott peas .. L. Metsar (tlk).

kandilisus-e 5 või -e 4› ‹s
(< as kandiline). Näo, kehaehituse kandilisus. *Talle meeldisid Tõnu kandilisus, põikpäisus ja enesekindlus .. L. Metsar.

kapsuma42
kabinat tekitama, kopsuma. *Nüüd hakkasid sellel [= tänavasillutisel] kapsuma hobuste kabjad. L. Metsar (tlk).

karja|lambake
koguduse liige, karjalambuke. *.. jumalateenistust pidas, et Hea Karjase kuju abil kinnitada oma karjalambakeste kõikuma löövat usku. L. Metsar.

karjatus2-e 5› ‹s
äkiline, järsk karjumine, karje. Ahastav, meeleheitlik, läbilõikav, üdini tungiv, metsik, õudne karjatus. Haavatute karjatused ja oiged. Kostis hele, summutatud karjatus. Kukkus karjatusega müürilt alla. Ärkas omaenese karjatusest. Karjatuse peale joosti kokku vaatama, mis on juhtunud. Viimased sõnad tulid otse karjatusena. Kajakate kiledad karjatused. *„Ära puuduta mind!” kostis hüsteeriline karjatus. L. Metsar. | piltl. *.. kuulduvad inimeste huiked, autode ja trammi elektrikella karjatused. J. Vahtra.
▷ Liitsõnad: hirmu|karjatus, häda|karjatus, meeleheite|karjatus, rõõmu|karjatus, surma|karjatus, valu|karjatus, viha|karjatus, õuduskarjatus.

karvastik-tiku, -tikku 30› ‹s
karvad, karvkate. Musta, heleda karvastikuga loom. Rebasel on talvel kohev ja tihe karvastik. Hurdatõud erinevad vaid kasvult ja karvastikult. *Täiskasvanud meeste keha katab üleni hõre karvastik .. L. Metsar (tlk).
▷ Liitsõnad: suve|karvastik, talvekarvastik.

kasadv

1. alustab jaatavat v. eitavat vm. alternatiivset vastust eeldavat küsilauset (samas funktsioonis kasutatakse ka inversiooni ja intonatsioonimuutust). Kas väljas sajab? Kas linna on palju maad? Kas valus ka on? Ants, kas sa ütlesid nii? „Hakkame minema” – „Kas kohe?” Kas ei või jaa? Kas Linda on tööl või ei? Kas sa sõidad Tartusse või Elva? || kõnek (pöördumiste algul). Sina, kas tead, ära tee nende nöökimistest väljagi. *Nõiajõud, kas näete, mõjusid veelgi. F. Tuglas (tlk).
2. alustab lauset, mis on vormilt küsiv, väljendab aga (kas ainult v. küsiva sisu kõrval):. a. kahtlust, ebakindlust. Kas ta täna tulebki? Kas me enam kunagi kohtume. *„See on kuri poiss,” seletas Maret. – „Kas ta just kuri on ...” lausus Tiina .. A. H. Tammsaare. b. kõhklevat ettepanekut. *„Kas me ei läheks kord aeda,” tegi Emmi pärast sööki ettepaneku. K. Ristikivi. c. käsku, keeldu, nõuet vms. Kas sa oled vait! Kas sa saad minema! Neid marju ei tohi võtta, kas kuuled! *„Kas sa pead lõuad söögi ajal!” käratas Heroodes. R. Kaugver. d. imestust v. pahameelt. Kas sa näed, tema ka siin! Inimesi öösel häirida, kas see on kellegi komme! Kas teie, piimahabemed, ka midagi teate! *Mis ta jandab nende kividega, kas ta ei oska oma käsi paigal pidada! P. Vallak. e. eituse v. jaatuse suhtes vastupidist väidet. Kas laps ei olegi inimene? Kas ta siis loll on! f. hrv eitust. *„Mis on metall?” – „Kas mina tean. Toots räägib, et olevat must puu, millest indiaanlased vibupüsse põletavat.” O. Luts.
3. alustab küsivat, kahtlevat vms. sihitis- vm. kõrvallauset vrd kas (1. ja 2.a. täh.) Ütle, kas see on tõsi. Nad küsivad, kas ma olen ettepanekuga nõus. Tekkis küsimus, kas on mõtet edasi minna. Ei tea, kas ta enam tuleb. Otsustage ise, kas see on õige. Kahtlane, kas ma teda enam ära tunnen. Vaatab, kas maja paistab juba. Kuula, kas sammud juba kostavad.
4. kõnek esineb omapärase rõhutava sõnana rahvapärastes ütlustes. Ta kirus kaaslast taga kas küll saab. Kuidagi ei pääsenud üle jõe, kas tee mis tahad! *„Mina olen nagu voorimehe vana hobune,” oli kord Vana seletanud, „kui nahk juba soojaks läheb, siis jookseb kas mu meie ...” L. Metsar. *Aga leili, seda võtab kere vastu kas kui palju. Mida palavam, seda parem. A. Mägi.
5. van kas või. Poiss saab ikka tüdruku juurde, kas läbi oherdiaugu. *Kui ma parajasti kumamisi olen, siis ei püsi ükski minu ees, peksan kas terve kõrtsitäie üksipäinis läbi. A. H. Tammsaare. *Viiu oleks kas 5 päeva mulle ühtelugu [laulda] kõõrutanud. M. J. Eisen.
6.ühendsidesõna osanakas ... või vt või

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur