[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 3 sobivat artiklit.

mets-a 22› ‹s

1. maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. Metsa puistud. Tihe, paks, hõre, kõrge, madal, sünge mets. Mitmerindeline mets. Kultuuristatud mets. Raieküps mets. I, II, III grupi mets. Risustatud, kuivanud mets. Mets kohiseb, kohab, mühiseb, mühab, rõkkab hüüetest, kajab linnulaulust. Lumine, härmas, raagus mets. Metsa hooldamine, liigitamine. Metsa all kasvas mitmesuguseid taimi. Põldude taga kerkib metsa rohetav müür. Mindi metsa puid tegema, marjule, seenele. Mitukümmend hektarit metsa. Saarel kasvab laialehine mets. Üksik talu suurte metsade keskel, sügavas metsas. Tee läheb läbi metsa. Metsa võib ära eksida. Metsast veetakse puid. Palgid saadi oma metsast. Põgenikud tulid metsast välja. Hulkus püssiga mööda metsi. Sõjavägi tuli metsa kammima 'läbi otsima'. Põllud on metsa kasvanud. Metsas redutama. Karu on metsade kuningas. Mine või metsa kuuse alla (peavarjutuks jäämise kohta). Isa metsas, saba seljas (vallaslapse kohta). Mets on vaese mehe kasukas. Põõsal silmad, metsal kõrvad. || (metsapuude v. metsamaterjali, puidu kohta). Metsa raiuma, lõikama, maha võtma, langetama. Metsa müüma. Metsaga hangeldama. Metsa väljavedu, kokkuvedu. Õpilased käisid metsa istutamas. Mets on tähtis väljaveoartikkel. || piltl millegi tihe kogum, hulk, rohkus. Mastide, tornide, korstnate mets. Tee ääres on sõjaväekalmistu – terve ristide mets. Vanalinna punaste katuste mets. Vaenuväe tääkide mets lähenes. Maja ümber nõgeste mets. Juuste, karvade mets. *.. [aias] peenrad, puud, põõsad – ja see mets mesipuid! E. Vilde.
▷ Liitsõnad: aru|mets, hiis|mets, laane|mets, lammi|mets, lodu|mets, loo|mets, mangroovi|mets, mägi|mets, nõmme|mets, palu|mets, raba|mets, salu|mets, savanni|mets, soo|mets, troopika|mets, vihma|mets, võsa|mets, ürgmets; alus|mets, kõrg|mets, madalmets; kultuur|mets, park|mets, põlismets; eukalüpti|mets, haava|mets, kase|mets, kuuse|mets, lehise|mets, lepa|mets, männi|mets, nulu|mets, pärna|mets, pöögi|mets, seedri|mets, tammemets; leht(puu)|mets, okas(puu)|mets, segamets; era|mets, kodu|mets, mõisa|mets, riigi|mets, talumets; marja|mets, mustika|mets, pohla|mets, pähkli|mets, seenemets; ehitus|mets, kasu|mets, küttepuu|mets, palgi|mets, puu|mets, tarbemets; hoiu|mets, kaitse|mets, pinnasekaitse|mets, põllukaitse|mets, ribamets; kõrkja|mets, kõrre|mets, masti|mets, pilliroomets.
2.illatiivis, harvemini inessiiviskõnek (millegi mittesobivuse, kõlbmatuse kohta). Mine metsa sellise jutuga 'jäta selline jutt'! Ah, mine metsa, ei mina taha mingit tasu! „Käi sa metsa!” solvus Ants teise sõnade peale. Seesugune mõte heida, viska kohe metsa. Plaanid, kavatsused kipuvad metsa minema. Kes selles süüdi on, et oled oma eluga metsa läinud? *Enne kantseldasin teda mina ja nüüd pead seda tegema sina, muidu ta läheb sul käest metsa, mina tunnen teda .. A. H. Tammsaare. *Täna oli ta aru tõepoolest metsas. Tavaliselt mõtles ta ikka mitu sammu ette, et kõik jookseks nagu lustipidu. V. Saar.

metsa poole (olema)
nupust nikastanud, napakas, mitte päris täie aruga (olema). Ta on natuke metsa poole. *Schmalhosen olnud hea parun. Teised saksad pidanud teda pisut metsa poole, võib-olla sellepärast, et ta saaremaa keelemurret püüdnud selgeks saada .. A. Hint.

puude tagant metsa nägema vt puu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur