[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

metall ‹-i 21› ‹s›

1. iseloomuliku läike, suure plastsuse ning hea elektri- ja soojusjuhtivusega hästi sepistatav lihtaine v. sulam. Raud, malm, teras, vask, pronks, tina, alumiinium, tsink, kuld, hõbe, volfram jt. metallid. Mustad metallid 'raud ja selle sulamid'. Värvilised, haruldased metallid. Rask-, kergsulavad, radioaktiivsed metallid. Hallikas, hõbevalge metall. Looduses esinevad metallid peamiselt ühenditena. Metallist tarbeesemed, ehted. Metallide valu, keevitus, lõike-, surve-, lasertöötlus. Metallide tehnoloogia 'metallide ja nende sulamite tootmis- ja töötlemismeetodite kogum'. Metalli kuumutama, sulatama, taguma. Rooste sööb metalli.
▷ Liitsõnad: kerg|metall, laagri|metall, leelis|metall, leelismuld|metall, leht|metall, monel|metall, muld|metall, plaatina|metall, profiil|metall, rask|metall, sula|metall, toor|metall, valts|metall, valu|metall, vana|metall, väärismetall; mitte|metall, poolmetall.
2. kõnek metallraha, mündid. Raha on otsas, metalli veel kõliseb taskus. Üle kolme krooni metalli. Vahetasin viiekroonise metalliks. *.. heitsid [kerjusele] kübarasse punast või valget metalli. R. Sirge.