[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hunt1 ‹hundi 21› ‹s›

1. Euraasia ja Põhja-Ameerika tundra-, stepi- ja metsavööndi suur kollakashall koerasarnane kiskja (Canis lupus). Hall hunt. Pimedusest kostis huntide ulgumist. Hunt murdis lamba. Huntidele korraldati ajujaht. Ega hunt enne jäta, kui viimane tall viidud. Näljane nagu hunt. Elab üksinda nagu hunt. Ei karda hunti ega tonti 'ei karda kedagi'. Teeb nii, et hundid söönud ja lambad terved 'teeb nii, et kellelegi poleks liiga tehtud'. Ega hunt hunti murra. Ega hunt ulgumist unusta. Kui oled huntide hulgas, siis pead nendega ühes ulguma. Sööda hunti, hunt vaatab ikka metsa poole. Kui hundist räägid, hunt aia taga. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Hundil hundi isu. Hunt heidab küll karva, aga mitte viisi. || kõnek hundikoer. Keti otsas haugub tige hunt. *See Kääriku Oskari koer, tead, too suur hunt, tikkus jälle kallale nagu metsaline. A. Tigane. || piltl (inimese kohta). Rahvas kutsus lossiisandat Toolse hundiks. Ta on vana kogenud hunt, kes nii kergesti vahele ei jää. *Artellivanemaga pole kerge võistelda. Visa hunt. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: ema|hunt, isa|hunt, metsa|hunt, preeriahunt; merehunt.
2. peenestus-, purustus-, kohestusmasin (ketrusvabrikus vm.). Villad, vanad dokumendid lasti hundist läbi.
▷ Liitsõnad: kaltsu|hunt, lina|hunt, lõnga|hunt, paberihunt; liha|hunt, turbahunt.
3. kõnek kõrge laiavõraline jämedaoksaline puu, mis oma ümbruses kasvavaid puid lämmatab. *Mõnigi laiavõraline ja jäserik, tarbepuuks vähesobiv nn. hunt väärib eksponeerimist.. J. Eilart.
4. ‹liitsõna järelosana› mõnes looma-, kala- v. putukanimetuses
▷ Liitsõnad: kukkur|hunt, punahunt; merihunt; kärbse|hunt, mesilas(e)|hunt, röövikuhunt.

mesilas|ema
aiand mesilaspere hrl. ainus munev emasisend. Mesilasema toitepiim 'mesilaspiim'.

mesilas|mürk
töömesilase mürginäärmete läbipaistev kollakas nõre, apitoksiin. Mesilasmürgist valmistatud ravimpreparaadid.

mesilas|parv
Sumisev mesilasparv.

mesilas|pere
Igal mesilasperel on oma taru. Puuõõnes pesitsev mesilaspere. Mesilaspere paljuneb sülemlemisega.

mesilas|pesa
(näit. maamesilasel)

mesilas|piim [-a]
aiand noorte töömesilaste ülalõua- ja neelunäärmete eritis vaklade toitmiseks, mesilasema toitepiim. Mesilaspiimast valmistatud ravimid.

mesilas|piste
mesilase nõelamine

mesilas|sülem
mesilaste sülem. Mesilassülem puuoksa küljes.

mesilas|taru
taru. Koolimaja sumises nagu mesilastaru.

mesilas|tõug
aiand kodumesilase looduslik v. kodustamisel tekkinud tõug. Mesilastõud on eesti tumemesilane, itaalia mesilane, kaukaasia hall mägimesilane.

mesilas|vaha
mesilaste eritatud vaha. Mesilasvahast küünlad. Mesilasvaha kasutamine farmaatsias.

mürk1 ‹mürgi 21› ‹s›
aine, mis teat. koguses ja kanguses organismi sattununa põhjustab muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid v. surma. Taimsed, loomsed, mineraalsed, sünteetilised mürgid. Toksiinid on mikroobsed mürgid. Tugev, ohtlik, surmav mürk. Kiiresti, aeglaselt mõjuv mürk. Paikse, üldise toimega mürgid. Arseen, strühniin jt. mürgid on väikestes annustes ravimid. Võttis mürki, tappis enda mürgiga. See mürk prussakaid ei tapa, ei võta. Pani hiirtele mürki. | piltl. Kadeduse, kahtluse, kiivuse, viha mürk hinges, südames. Laim oli mürk ta hingele. Naine oli mehe vastu mürki täis.
▷ Liitsõnad: meele|mürk, naha|mürk, noole|mürk, närvi|mürk, puute|mürk, ründe|mürk, sööbemürk; mao|mürk, mesilas|mürk, rästiku|mürk, seene|mürk, taimemürk; putuka|mürk, rebase|mürk, roti|mürk, söötmürk; vastumürk.

pere ‹illat -sse e. perre 6› ‹s›

1. ühte leibkonda kuuluvate inimeste kogum, hrl. perekond (endisajal kaasa arvatud ka teenijad). Kolmeliikmeline, paljulapseline, lapserikas pere. Lastega, lasteta pered. Suure pere laps(ed), vanemad. Hallopite pere noorrahvas. Saariku talu pere. Pere aastasissetulek. Peret toitma, üleval pidama, katma. Kavatseb peret soetada. Pere kasvab, peret tuleb juurde, on pere juurdekasvu oodata (laste sündimise kohta). Peres kasvab, on mitu last. Kasvasin muusikute peres. Majas elas mitu peret. Peret ei ole meil rohkem kui mina, naine ja ämm. Ema ostab perele toitu. Sünnipäeva pidasime ainult oma perega. Külla mindi terve perega. Kogu pere oli õhtul kodus. Talu tööd tehti oma pere jõududega. Kolmandat põlve ühe pere 'suguvõsa' valduses olev ettevõte. Külalised ööbisid peredes. Elame sõbralikult nagu üks pere. Ei kahe pere koer saa elades süüa. *Kellel oli tugev pere käepärast, see ikka sai midagi kokku panna, aga kellel oli nõrk tööjõud, selle välised tööd jäid hoopis unarile. J. Mändmets. || selle muud liikmed ühe liikme, hrl. perepea seisukohast. Kuidas su pere elab? Kui palju sul peret on? (hrl. küsimus laste arvu kohta). Lembit viis pere suveks maale. Puhkab koos perega. Kas sul oma peret ei olegi – meest ja lapsi? Selles majas elab vana Mahlapuu oma perega. *Nad olid ka liiga jõuetuks jäänud, et püüda .. hea õnne peale üle mere põgeneda. Pealegi olid neil kõigil pered koormaks järel.. A. Hint. || talu teenijaskond (vastandatuna pererahvale). Pererahvas magas tagakambris, eeskamber oli pere päralt. Pere sõi pererahvaga ühes lauas. || hrv (loomade kohta:) pesakond, perekond. Kana kogu oma kümneliikmelise perega. *Ilvese pojad sünnivad aprillis-mais, aga mitte karjakaupa nagu hundi või metssea peres. F. Jüssi.
▷ Liitsõnad: haritlas|pere, kaluri|pere, kaupmehe|pere, kolhoosi|pere, käsitöölise|pere, linna|pere, maa|pere, naabri|pere, talu|pere, töölis|pere, üliõpilaspere; suur|pere, väikepere.
2. talu (koos selle elanikega), majapidamine. Sooaluse küla Mihkli pere. Lähestikku, hajali asetsevad pered. Külas on üheksa peret. Seda üksikut talu hüüti Räpu pereks. Käisime küla pere perelt läbi. Käisin paaris peres sees teed küsimas. Mardisandid käisid perest peresse, perest perre. Iga pere õuel, igas peres oli oma kaev. Majandis ei ole ühtki peret, kaasa arvatud üksikud metsatalud, kuhu ei ulatuks elektriliinid. *„See oli Madis Pöitel või pere järgi Sääse Madis,” teatasin. H. Sergo. || (vastandatuna saunakambri elanikele v. vabadikukohale). Saunarahva laps käis peres karjas. *Eevi murrab peres tööd teha, tasub sauna päevi.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kaluri|pere, metsa|pere, moonaka|pere, popsi|pere, ranna|pere, rendi|pere, sauna|pere, sauniku|pere, talu|pere, vabadiku|pere, üksikpere; sealt|pere, siitpere.
3. (mingi olulise tunnuse põhjal moodustuva rühma kohta:). a. ühise tegevuse, ühiste huvide, eesmärkide vms. põhjal kokkukuuluv inimrühm. „Estonia” teatri pere. Instituudi õppejõudude pere. Klassi õpilaste üksmeelne pere. Botaanikasektsiooni arvukas pere. Mobiliseeritute kirju pere. Meie kunstnike, kirjanike pere. Puhkajate, taidlejate pere. Arvukas pealtvaatajate pere. Tõusev täht pianistide peres. Laupäev oli autobaasi perel pingeline tööpäev. Ta kuulub härraste perre. Erinevail põhjustel sõjapõgenikeks saanud, tunnevad nad end ometi ühise perena. Rahvas peaks moodustama ühtse vennaliku pere. Monaco on üks väiksemaid maid Euroopa riikide peres. b. (loomade kohta). Kiskjaliste perre kuuluvad loomad. Laululindude liigirohke pere. c. (asjade, nähtuste kohta). Täppismõõteriistade pere. Aglutineerivate keelte pere. Okeanograafia kuulub geograafiateaduste perre.
▷ Liitsõnad: kolhoosi|pere, kooli|pere, mudilas|pere, sportlas|pere, teenijas|pere, töölis|pere, töötajas|pere, vilistlas|pere, õpetajas|pere, õpilas|pere, ülikooli|pere, üliõpilaspere; laste|pere, mees(te)|pere, nais|pere, noor|pere, pisipere; keel(t)e|pere, sõnapere.
4. ühe pesa (hrl. taru) mesilaste, harvemini kuklaste kogum. Tugev, elujõuline pere. Mesilas on paarkümmend peret. Pered olid jäänud nõrgapoolseks. Saadi 16 kg mett pere kohta. Metsakuklaste perede arvukus pole viimasel ajal suurenenud. Peret heitma 'sülemlema'.
▷ Liitsõnad: kunst|pere, mesilaspere.

pesa ‹8› ‹s›

1. loomade (eriti lindude, imetajate v. putukate) valmistatud ehitis, milles nad kasvatavad järglasi v. elutsevad. Lõokese, kotka, toonekure, lepalinnu pesa. Saarma, orava, siili pesa. Metsmesilase, herilaste pesa. Ogaliku kerajas pesa. Pesa tegema, ehitama. Linnud punuvad pesa. Okstest, samblast, kuivadest lehtedest pesa. Rähn teeb pesa puuõõnde, orav puu otsa. Kana on, istub, haub pesal. Kurg seisab pesal. Sulgedega vooderdatud pesas oli neli linnupoega. Kana läks pesale (munele). Kajakas laskus pesale. Emalind tõusis pesalt lendu. Sügiseks olid pojad pesast välja lennanud. Värvuke on pesast välja kukkunud. Põldhiired koguvad pesasse toiduvarusid. Ega hunt pesa ümbert ei murra. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. | piltl. *Ja tuul keerutab, otsib endale pesa. A. Kaskneem. *Kuidas küll võis säärane mõte minus pesa teha..? B. Kangro. || piltl magamisase, magamiskoht. Ja nüüd poeme pessa 'lähme magama', on juba hilja. Ronis aluspesus oma soojast pesast välja. *..mina leidsin pesa kõrges tihedas rohus – pehmeimal voodil, millel ma enam kuid polnud maganud. H. Heinoja (tlk).
▷ Liitsõnad: haraka|pesa, herilase|pesa, hiire|pesa, hundi|pesa, kana|pesa, karu|pesa, kimalase|pesa, kotka|pesa, kure|pesa, linnu|pesa, mesilas|pesa, orava|pesa, pardi|pesa, pääsu(kese)|pesa, rebase|pesa, sea|pesa, sipelga|pesa, varesepesa; avas|pesa, kuhik|pesa, kuhil|pesa, sulus|pesa, tehis|pesa, ujupesa; tuulepesa.
2. piltl eluase, kodu; asupaik. Kaks tuba vanas puumajas, see on nende lihtne pesa. Püüdis paari uue mööbliesemega oma viletsat pesa mugavamaks muuta. Noorpaar tahab oma pesa ehitama hakata. Sul on aeg oma pesa peale mõelda. Noortel on pesa punumise 'kodu rajamise' aeg kätte jõudnud. Tütred lendasid pesast välja: nad läksid mehele. Kahju oli lahkuda kodust, vanast hubasest pesast. *Härrased kolisid teise pessa, mõis jäi tühjaks. E. Krusten (tlk). *Ka mina ei ütleks soojast pesast kuskil tagalaosas ära. P. Kuusberg.
3. piltl kolgas. Mina sinna pessa ei sõida, jään pealinna. Tollal oli Värska veel armetu pesa. *Ning mida ilusam koht ja mida puutumatum, seda pimedam pesa oma mõtteviisi poolest.. A. Kaal.
4. hrl. millegi halva, ebameeldivuste asupaik, pesapaik. Röövlite, intrigantide, bürokraatide, ässitajate, riigivastaste pesa. Korruptsiooni, saksa militarismi pesa. Lastekodu peeti ulakate pesaks. Teater on igavene intriigide pesa. See jutulõksutajate pesa tuleks laiali puistata. Vargad olid põgenenud, pesa tühi. See siin on vaesuse, viletsuse pesa. *.. ise heast perekonnast, aga naiseks võtab niisuguse punasest pesast tüdruku.. V. Ilus. *„Seal on külalisi koos,” ümises ratsanik lossi poole vaadates, „nüüd oleks kerge kogu pesa hävitada. ..” E. Bornhöhe. || haiguslik moodustis, kolle. Juurepess levib pesadena tüves ülespoole. Põletikulised pesad organismis.
▷ Liitsõnad: haigus|pesa, katku|pesa, mäda|pesa, nakkuspesa; lutika|pesa, röövli|pesa, tule|pesa, ussi|pesa, vargapesa.
5. lohutaoline süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib. Peitluku pesa. Tappide, tullide, süüteküünalde pesad. Spindli kooniline pesa. Vedru hoiab lukukeelt pesas. Lükkas padrunipideme pessa. Keeras pirni pesasse, pesast välja. Tõmbasin pistiku pesast välja. Sahtli põhjas on ruudukujulised pesad müntide jaoks. Tööriistakast vastavate vahede ja pesadega. Uksepiidale ja -raamile raiutakse peitliga pesad hingede tarvis. Mast oli pesast välja karanud. Nihestuse puhul väljub liigesepea oma pesast. Igasse pesasse istutati mitu taime.
▷ Liitsõnad: küünla|pesa, laagri|pesa, lambi|pesa, luku|pesa, padruni|pesa, pistiku|pesa, pooli|pesa, spindli|pesa, sütiku|pesa, tapipesa; peo|pesa, pihupesa.
6. sõj kaevik laskuri v. kollektiivtulirelva ja seda teenindavate võitlejate jaoks. Raskekuulipildujate pesad. Võitlejad hakkasid endile kiiresti pesi kaevama.
▷ Liitsõnad: kuulipilduja|pesa, laske|pesa, laskuripesa.
7. bot sigimikus, viljas v. tolmukapeas olev õõs. Piprakauna viljaõõs jaguneb 2–4 pesaks. Tolmukotis on kaks pesa tolmuteradega.
8. tehn elektronarvuti mäluseadme osa, kuhu salvestub üks sõna. Arvuti nummerdatud pesad.
9. sport pesapalli mänguväljakul koht, mida jooksja peab läbima ja kus ta on vastase visete eest kaitstud
▷ Liitsõnad: kodu|pesa, mängupesa.
10. millegi lähestikku asetseva v. omavahel kokkukuuluva kogum. a. (üheliigiliste taimede, eriti nende mugulate v. sibulate kohta). Varajase kartuli pesa. Igas pesas oli paarkümmend kartulimugulat. Sibulal oli suur pesa all. Mitme tütarsibulaga krookuse pesa. Pesadena kasvavad seened. b. ühe aine kogum teises, hrl. kivimis v. maagis. Peeneteralise korundi pesad kvartsiidis. Kulda leidus kivimis üksikute pesadena. c. keel rühm ühest tüvest tulenevaid v. morfoloogiliste ja semantiliste seoste alusel omaette kogumikuks koondatavaid sõnu
▷ Liitsõnad: eos|pesa, kartuli|pesa, kristalli|pesa, sibulapesa.

piste ‹18› ‹s›

1. torge, pistmine. Mõõga surmav piste. Peeter torkas pinginaabrit nõelaga ja see võpatas pistest. Näpud kipitasid ohakate pisteist. *Uudis rahvaliikumise juhtide areteerimisest .. mõjus kui piste vapsikupessa. V. Õun. || (putukate nõela, iminoka v. mürgiastla torke kohta). Sääskede, moskiitode pisted. Mesinik sai mõne piste. Astusin herilasepesale ja tundsin jalas põletavat pistet. Loomad jooksid putukate pistetest kiini. Skorpioni piste võib olla surmav.
▷ Liitsõnad: mõõga|piste, naaskli|piste, noa|piste, nõela|piste, täägipiste; mesilas|piste, sääsepiste; päikesepiste.
2. piltl terav ütlemine, teravus, torge; pilge. Valus, sarkastiline, irooniline, satiiriline, vaimukas piste. Tegi seltskonna kohta nii mõnegi sapise piste. Laskis naabrinaise õela piste kõrvust mööda. Saime kõik Ene tabavaist pisteist naerda. Pidi joodikust isa pärast teiste pisteid ja torkeid kannatama. Poissi tögati alailma ja ta oli nende pistetega juba harjunud. Ta solvus pistest. Tahtis õelutseda, kuid piste ei tabanud märki. Retsensioonis oli terav piste kogumiku koostajale.
3. järsk torkav valusööst (eriti rindkere piirkonnas). Terav, tugev, äge piste. Piste(d) külje sees, seljas, rindkeres. Tundis aeg-ajalt rinnas, kõhus pisteid. Kaebab pisteid rinnus, südames. Kiirest jooksust lõid pisted rinda, paremasse külge. Maratonijooksja katkestas piste tõttu. Pisted andsid järele. *.. kõik tema luud-liikmed olid pisteid ja kirvendusi täis. A. Sang (tlk). || piltl (seoses psüühiliste elamustega). Mõeldes kodule käib tal valus piste südamest läbi. Tundis pistet südames: tema oli ju kõiges süüdi. Katrinist käis terav piste läbi, kui ta mehe ära tundis. *.. tunneb hirmu, mis läbib valusa pistena ta keha.. T. Vint.
▷ Liitsõnad: valupiste.
4. niidi- v. lõngaosa, mis jääb õmblemisel v. tikkimisel riide vm. materjali pinnale nõela väljumis- ja sissepistmiskoha vahele. Lihtsad, keerukad pisted. Tiki pikad ja lühikesed pisted vaheldumisi. Tikkis tihedalt, piste piste kõrvale. Erinevates pistetes tehtud ornament. See õmblusmasin teeb 6500 pistet minutis. Ebaühtlaste pistetega ülelöödud riideäär.
▷ Liitsõnad: ilu|piste, kaunistus|piste, tarbepiste; käsitsi|piste, masinapiste; aed|piste, ahel|piste, gobelään|piste, jäljendus|piste, järel|piste, kast|piste, keelim|piste, kett|piste, liiva|piste, linnusilm|piste, madal|piste, mähk|piste, märke|piste, nööpaugu|piste, palmik|piste, pilu|piste, punus|piste, põim|piste, põlvik|piste, püvisilm|piste, rist|piste, sala|piste, side|piste, siksak|piste, silmus|piste, sõlm|piste, sämp|piste, süstik|piste, täite|piste, varesejalg|piste, vars|piste, võrk|piste, äärestus|piste, ülelöömispiste; alus|piste, eel|piste, eesnõela|piste, kinnitus|piste, palistus|piste, pikeerimis|piste, põhi|piste, tikk|piste, traagel|piste, õmbluspiste.

sumin ‹-a 2› ‹s›

1. hrl. madalatooniline suhteliselt ühtlane pidev (vaikne) heli, mida tekitavad lendavad putukad, inimhääled, teat. esemed vms.. a. (putukate tekitatud). Mesilaste ühetooniline madal sumin. Mesipuust kostis ärevat paljuhäälset suminat. Herilaste, kärbeste sumin. Aeda täitis putukate, tuhandete putukatiibade sumin. Lendavate põrnikate sumin täitis õhku. Õitsvast pärnapuust kostab lakkamatut suminat. Sülem tõusis suminal, suminaga lendu. Oli kuulda sitikate unist suminat. b. (inimeste tekitatud). Vahetunni ajal oli klass täis suminat. Juttude sumin vaikis. Läbi rahvahulga käis rahulolematu, erutatud, heakskiitev sumin. Uued hääled liitusid elavasse suminasse. Kohvik kajas paljuhäälsest suminast. Läks suminaks – igaüks püüdis üksteise võidu midagi seletada. Üleüldise sumina seast oli raske eraldada üksikuid sõnu, kaaslase juttu. Rõõmsate häälte sumin katkes järsku. Piinliku vaikuse asemel valitses ruumis elav sumin. Laulja hääl kadus baari suminasse. Kohvik sumises oma suminat. Luges suminal poolvaljusti palvet. c. (esemete tekitatud). Sisselülitatud raadio, televiisori, külmkapi tasane sumin. Töötavate ventilaatorite sumin. Telefonitorust kostis ainult suminat ja prõginat. Liikumine, jooksmine, autode mürin – kõik see suurlinna sumin oli talle võõras. Orel sumises tasa, siis paisus sumin helide jõeks. Voki tuhm sumin mõjus uinutavalt. Köögist oli kuulda priimuse, teekatla suminat. Samovar kees suminal. Tuule kurb sumin telefonitraatides. *.. keeras valijat, kuni puhkes [raadiost] Budapesti mustlaskapelli magus sumin. M. Raud.
▷ Liitsõnad: jutu|sumin, kõne|sumin, mesilas|sumin, pahameele|sumin, peosumin.
2. kõnek joobnud olek. *Noh, „Volga valge kange” ja ... Üks sitt muidugi kõik, peaasi, et suminat saab. T. Kallas.

taru ‹11› ‹s›
mesilaste jaoks valmistatud eluruum, mesipuu. Taru pesaruum, katus. Pealt avatav taru. Eesti taru on 22-raamiline. Mesilas oli kümmekond taru. Mesilased elavad tarudes peredena. Inimesi voolas sisse ja välja nagu mesilasi taru aval. Kõrts sumiseb kui mesilaste taru.
▷ Liitsõnad: kast|taru, mesi(las)|taru, pakk|taru, raam|taru, püst|taru, vaatlus|taru, õlgtaru.

tõug1 ‹tõu, tõugu 21› ‹s›

1. mingi kodulooma, kodustatud putuka vms. isendite kogum, mida iseloomustavad ühtne põlvnemine ning kodustamise ja pidamise kestel kujunenud ühesugused pärilikud omadused. Koduloomade tõud. Kohalik, parandatud tõug. Tõu kujundamine, täiustamine. Tori tõugu hobune. Orlovi tõugu traavel. Suur valget tõugu siga. Eesti punast tõugu veis, kari. Eestis kasvatatakse peamiselt kaht tõugu veiseid. Lehm, emis on head tõugu. Puhast tõugu, puhtast tõust loomad. Märasid ristati teist tõugu täkkudega. Linnukoerte, teenistuskoerte tõud. Ebamäärast tõugu koer. Mis tõugu see kass on? Karpkala tõud.
▷ Liitsõnad: hane|tõug, hobuse|tõug, kalkuni|tõug, kana|tõug, kassi|tõug, kitse|tõug, kodulooma|tõug, koera|tõug, küüliku|tõug, lamba|tõug, linnu|tõug, looma|tõug, mesilas|tõug, pardi|tõug, ratsahobuse|tõug, sea|tõug, tuvi|tõug, veisetõug; ilu|tõug, liha|tõug, muna|tõug, naha|tõug, peekoni|tõug, piima|tõug, villatõug; kultuur|tõug, maa|tõug, sega|tõug, stepitõug.
2. pärilike omaduste v. etniliste tunnuste poolest kokku kuuluvad inimesed; sugu; teat. liik (inimesi, rahvast). Ta on talupoja, matsi tõugu. Minia ei ole meie tõugu, on võõrast tõugu. Tüdruk oli oma ema tõugu: saleda keha ja sihvakate säärtega. Tema kehahoiakust ja kõnnakust on märgata Martensite tõugu. Üks esiisadest olevat meresõitjate tõust olnud. Mees on ehtsat eesti tõugu. Saarlased on hoopis teist tõugu kui mandriinimesed. Tugevat, kanget tõugu rahvas. Teda peeti alamat tõugu inimeseks. Pisut äkilist tõugu naine. Ma olen sellist tõugu, et söö, palju tahad, paksuks ei lähe. Nad on rügajat tõugu mehed. Ta pole jutumeeste tõugu. On seda tõugu naisi, kes kõike teha oskavad. On tekkinud uus tõug inimesi. Teadlased on üks visa tõug. *.. juba muiste olnud mäeharja pärgav põlishiis .. soome tõugu hõimudele püha. L. Meri. *Jutuvadamise suhtes oli Marie väga naiste tõugu .. R. Janno. || van (inim)rass. *Mustad ja kollased tõud moodustavad aga tegelikult suurema osa inimkonnast. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: inim|tõug, rahvatõug.
3. (esemete, nähtuste jms. kohta:) liik, sort, laad. Vanaemal on kaht tõugu teesid, raudrohust ja kummelist. Mehe ilu on hoopis teist tõugu kui naise oma. *.. mida jättis puudu kuum leil, seda tegid tasa mitut tõugu pudelid. A. H. Tammsaare.

vaha ‹11› ‹s›
rasvataoline kollakasvalge v. valkjaskollane kergesti pehmuv ning vormitav aine, mida kasutatakse tehnikas, farmaatsias jm. Vahast valmistatakse küünlaid, määrdeid, kosmeetikatooteid. Vahaga läikima hõõrutud põrand. Mesilased eritavad vaha, teevad vahast kärgi. Kahvatu nagu vaha. Sulab nagu vaha 'kergesti'. Ta on minu käes pehme kui vaha 'täidab minu tahtmist'. || keem kõrgema (küllastunud) rasvhappe v. kõrgema ühe- (v. kahe)aluselise alkoholi ester. Taimsed, loomsed vahad.
▷ Liitsõnad: karnauba|vaha, küünla|vaha, läike|vaha, mee|vaha, mesilas|vaha, pitseri|vaha, pook|vaha, poonimis|vaha, taimevaha; maa|vaha, montaan|vaha, mäe|vaha, nõrgvaha; sulavaha.