[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

adru|peenar
merest väljauhutud adru vallina rannal. *Lained peksid vihaselt värskeid, tugevasti lõhnavaid adrupeenraid .. A. Mälk.

dokk1 ‹doki 21› ‹s›
mer
1. sadamarajatis laevade (eriti nende veealuse osa) järelevaatuseks ja remondiks, ka laevade ehitamiseks. Laev on dokis järelevaatusel. Laev läks, viidi dokki remonti.
▷ Liitsõnad: kuiv|dokk, ujuvdokk.
2. sadama osa, mis on veetihedate väravatega merest eraldatud (laevade lastimiseks ning lossimiseks tõusu ja mõõna ajal)

kraan|palk [-palgi]
laeva vööris kummalgi pardal lühike põikpalk, millele tõstetakse merest hiivatud ankur. *.. [kipper] tüüris õhtuks Stora Rägö saare alla, kus käskis ankru kraanpalgist lahti lüüa ning 25 sülda köit järele anda. H. Sergo.

kuiv|dokk
mer laevade ehitamisel ja remontimisel kasutatav merest eraldatud bassein, mille võib vajaduse korral tühjaks pumbata

laguun ‹-i 21› ‹s›
geogr
1. merest maasäärega osaliselt v. täiesti eraldatud veekogu (hrl. madal laht)
2. atolli keskel v. merest ümbritsetud vulkaani kraatris olev veekogu

lesila ‹1› ‹s›
loivaliste mereloomade (püsiv) koondumispaik, kuhu nad tulevad (merest) päeval magama, lamama ning sigima. Kotikute lesilad.

limaan ‹-i 21› ‹s›
geogr jõeoru suudmeosast moodustunud, merest sageli maasäärega eraldatud pikk kitsas merelaht, suudmelaht. Musta mere põhjaranniku limaanid.

mere|aju
merest edasikantu v. rannale aetu. *.. lõingi mereajuna leitud kalakastidest mõned pesakastid kokku .. E. Nirk.

mere|ala
teat. ala merest. Väinamereks nimetatav mereala.

mere|and
merest saadav v. saadu. Kalad jm. mereannid. Rikkalik toidulaud mereandidest.

mere|heidis
merest kaldale uhutu. Adru ja muu taimne mereheidis. Mereheidise vallid rannal. Rannarahvas kogub, korjab mereheidist.

mere|püük
(kala)püük merest

mere|värske

1. ‹adj› otse merest tooduna värske. Merevärske kala.
2. ‹s› (merest toodud värske kala kohta). Tuli kalalt, tõi merevärsket koju ka.

meri|lehm
folkl merest tulnud sinihall v. valkjas veis (germaani ja Baltimaade rahvaste muistendeis)

pärli|püük
sukeldudes merest pärlikarpide püüdmine ja neist pärlite otsimine

ranna|järv
rannalähedane, maismaaga merest eraldunud veekogu. Madalad rannajärved. Omaaegsest merelahest tekkinud rannajärv.

ranniku|järv
geogr merest eraldunud, rannikul olev järv. Merelahest kujunenud rannikujärv.

siirde|kala
zool kala, kes rändab kudema merest magevette v. vastupidi

sise|maa
merest ja rannikust (v. riigipiirist) eemal asuv maismaaosa. Kogu poolsaare sisemaa on kõrb. Rannikul oli kliima pehmem kui sisemaal. Ekspeditsioon suundus saare sisemaa mägedesse. Kajakaid tuleb kaugele sisemaale. Maantee, raudtee pöördub sisemaale. Vaenlane tungis üha kaugemale, sügavamale sisemaale.

süva|püük
kal püük sügavalt merest, sügavpüük

tõusu|angerjas
merest jõkke tungiv noor angerjas