[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 76 artiklit

aeroon-i 21› ‹s
farm teat. iiveldus- ning oksendusvastane vahend, eriti mere- ja õhuhaiguse puhuks

agarik-riku, -rikku 30› ‹s
bot mere rannavööndis kasvav punavetikas, furtsellaaria

alaan-i 21› ‹s›, alaanid pl
aj Põhja-Kaukaasias ja Musta mere äärsetes steppides elanud iraani keeli kõnelnud rändrahvas

ava|laht
geogr mere poole kiiresti laienev laht

elling-u 2› ‹s
mer mere v. jõe kaldal paiknev rajatis, kus ehitatakse ja remonditakse laevu. Uued, ellingult tulnud laevad. *.. kaks peaaegu lõpuni valmis laeva seisid ellinguil ja tugiprussidel. F. Tuglas (tlk).

eveen-i 21› ‹s›, eveenid pl
Ohhoota mere rannikul ja Jakuutia põhjarajoonides elav rahvas

furtsellaaria1› ‹s
bot mere punavetikas, agarik (Furcellaria fastigiata)

gootgoodi 21› ‹s›, goodid pl
aj idagermaani hõimud, kes asusid meie ajaarvamise algul Visla alamjooksul, hiljem rändasid Musta mere põhjarannikule

haakrik-riku, -rikku 30› ‹s
murd mere poolt randa uhutud hukkunud laevade vara. *Haakrikku, kulda saad sa ohtra jao, / kui Tiidu tabad .. V. Ridala.

isobaat-baadi 21› ‹s
geogr veekogu sama sügavusega punkte mere- vm. kaartidel ühendav joon, samasügavusjoon

juht|tuli
mer mitme eri värvi sektoriga märgutuli, mille valge sektor tähistab faarvaatrit, värvilised aga mere ohtlikke piirkondi

jää|kajakas
zool lahtise mere ääres talvituv suur valge helehalli seljaga kajakas (Larus hyperboreus)

kallaskalda 19› ‹s

1. veekogu-äärne, seda piirav (pisut kõrgem) maismaariba (terminina ainult jõe, oja ja väiksema järve puhul). Kõrge, madal, lauge, järsk kallas. Järve kaldad on liivased, soised. Jõe vasak, parem kallas. Ujume kaldale! Paat tõmmati kaldale. Laine loksub vastu kallast. Saarmas elutseb jõgede ja järvede kallastes. Vesi on kalda sisse koopaid uuristanud. Aerutati kalda äärt mööda. Jõgi tõuseb, ajab, paisub üle kallaste, väljub kallastest. Paat jooksis kaldasse. Tõukas parve kaldast lahti. Läksime läbi jõe teisele kaldale. Rada kulges mööda oja, kraavi kallast. Kallastes püsima 'mitte üle kallaste tõusma'. *Nad jätsid ranna selja taha ja sammusid kaldast üles. A. Kalmus. | piltl. *Mälestused, mida ta oli vaevaga tagasi surunud, valgusid nüüd üle kallaste. P. Kuusberg. || mingi suurema veekogu (mere, jõe) lähikonnas asuv maa-ala. Eestlaste muistsed esivanemad saabusid Läänemere kallastele enne meie ajaarvamise algust. || auku, süvendit piirav ääreala. Liivaaugu, kruusaaugu, turbahaua kallas.
▷ Liitsõnad: graniit|kallas, jõe|kallas, kalju|kallas, kivi|kallas, kruusa|kallas, kõrkja|kallas, liiva|kallas, pae|kallas, õõtsikkallas; ida|kallas, lõuna|kallas, lääne|kallas, põhjakallas; vastaskallas.
2. kõnek (merel-, laevasolekule vastandatuna:) maa. *Selle kirja kirjutan seepärast merel valmis, et nii kui kaldasse saame, saadan ära. A. Kaskneem.
3. van mäe, künka v. mõne kunstliku moodustise nõlv. *Ronib siis kõrget kallast mööda mäe harjale, et siit silma kaugemale saata. J. Kunder. *Sellest [= kanarbikust] kirendasid nägusalt üksikud metsalagendikud ja raudteetammi kõrged kaldad. J. Kärner.

kalmõkk-mõki 21› ‹s›, kalmõkid pl
Kaspia mere äärne rahvas

kimmerlane-se 5› ‹s›, kimmerlased pl
aj muistsed rändhõimud Musta mere põhjarannikul

kinnis|jää
tekkimiskohal liikumatult püsiv mere- v. järvejää. Kinnisjääst eraldunud jääpank kandis hülgekütid avamerele.

klindi|aluneadj
mere ja klindi vahepeal asuv. Klindialune mets.

koer|hai
zool Euroopa rannikuvete ja Musta mere suhteliselt väike selgrootuist toituv hai (Scyliorhinus canicula)

kuivamaa|inimene
kõnek inimene, kel pole kokkupuudet mere ja rannaga

kõrg|vesi
veepinna tavalisest kõrgem seis; suurvesi. Kevadine, sügisene kõrgvesi. Kõrgvesi ujutas madalamad paigad üle. || geogr voolusängi ummistumisest v. mere v. järve ajuveest tingitud vee kõrgseis

lahtlahe 22› ‹s
ka geogr maismaasse lõikuv ookeani, mere v. järve osa. Lahed ja abajad. Soome laht. Sõitsime üle lahe. Lahtedest lõhestatud rannik.
▷ Liitsõnad: järve|laht, mere|laht, sadamalaht.

maa|tuul
maa poolt mere suunas puhuv tuul. Puhus tugev, priske maatuul. Maatuul ajas jääpanga hülgeküttidega ulgumerele. Maatuulega kandus jää rannast eemale.

mareograaf-i 21› ‹s
riist mere veeseisu pidevaks registreerimiseks

mariinne-riinse 2› ‹adj
mereline, mere-

mere|ekspeditsioon
ekspeditsioon mere(de) uurimiseks. 18. sajandi maadeavastused ja mereekspeditsioonid. Uurimislaevad läksid mereekspeditsioonile.

mere|karvaadv adj
mere(vee) värvi. Merekarva silmad.

mere|kindlustus
hrl. pl.sõjaline kaitseehitis teat. piirkonna kaitseks mere poolt. *Teisel ja kolmandal pühal vene laevad olid rünnanud Tallinna ees asuvaid merekindlustusi .. A. Kivikas.

mere|kõnts
mere väljauhutud kõnts. *Kallas oli täis haisvat merekõntsa ja väljauhutud puurampeid. L. Promet.

mereline-se 5

1.adjmerega seotud, mere-. Mereline kliima 'merekliima'. Merelised õhumassid. Saarte ilmastik on merelisem kui sisemaal. Merelised pinnavormid. Merelise päritoluga soolajärved, settekivimid. Hahk, merivart, tõmmukajakas, hallhani jt. Vilsandi merelised linnuliigid.
2.smerel olija. Torm tõusis, rannal oodati murelikult merelisi. *Muinaslaevas ei olnud sõudjatel pinke. Iga mereline istus oma kaubakirstu peal. L. Meri.

mere|lähedane
mere lähedal asuv. Merelähedased luitemännikud. Merelähedastes piirkondades on kevad hilisem ja jahedam kui sisemaal.

mere|muuseum
muuseum, mille eksponaadid on seotud mere ja merendusega

mere|ohver
mere ohvriks langenu, merre uppunu. A. Adamsoni „Russalka” on õieti mereohvrite mälestussammas.

mere|organism
mere elusolend. Korallid on mereorganismid.

mere|pind [-pinna]

1. mere veepind. Vaikne, helkiv, lainetav merepind. Jälgisin vahuriba merepinnal.
2. meretase. Kõrgus on 115 m, enam kui 2000 m üle merepinna, merepinnast. Alamik on merepinnast madalamal olev maa-ala.

mere|poolne
mere pool, suunas asuv. Maja merepoolsed aknad. Künka, rändrahnu merepoolne külg. Merepoolne 'merelt puhuv' tuul.

mere|prognoos
meteor meres toimuvate hüdroloogiliste nähtuste ja mere olekute ennustus

mere|roheline
mere värvi (sinakas)roheline. Mereroheline kleit, pluus. Mererohelised silmad.

mere|sinine
mere värvi (rohekas)sinine. Meresinine ülikond. Meresinised silmad.

mere|taguneadj
mere(de) taga asuv, sealt pärit, sinna ulatuv vms. Meretagused maad. Inglismaa meretagused kolooniad. Meretagused kaubad. Meil oli meretaguseid külalisi. Võeti ette meretaguseid kaubareise.

mere|tase
lainetuseta mere veetase. Omaaegne meretase rannikul oli kõrgem.

mere|tõus
mere veetaseme (perioodiline) tõus, merevee tõusulaine (ka loodete tõusufaasi kohta). Oodati meretõusu, et lahest välja pääseda.

mere|tähis
mere ujuvmärk

mere|õigus
jur meresõitu ja mere muud kasutust sätestav (rahvusvaheline) õigusnormide kogum; neid käsitlev õigusteaduse haru

mere|äärne

1.adjmere ääres asuv. Mereäärne küla, männik, tee, park. Mereäärne rahvas.
2.ssealne ala, mererand. *Hommikul varakult on mereäärne jällegi mehi täis. A. Kalmus.

mere|ühendus
ühendus mere kaudu. Talvel mereühendus saartega katkes.

meri|kotkas
zool mere ja suuremate siseveekogude lähedastes metsades pesitsev suur pruuni sulestikuga kotkas (Haliaeētus albicilla). Merikotkas on Eesti suurim kotkas.

merine-se 4› ‹adj

1. mereline, mere-. Juhan Smuuli merine luule. *Kõik selles [= ranna]külas oli merine ja kivine. Kadakane ja adrune. E. Tegova.
2. hrv merekarva. *.. [paneb tähele] suuri meriseid silmi, mis aga oma vaikse sinaga erinevad Toni rohelisist ja hiilgavaist. A. Hint.

merluus-i 21› ‹s
zool Atlandi idaranniku merede ning Vahe- ja Musta mere kala (Merluccius merluccius)
▷ Liitsõnad: hõbemerluus.

padu|meri
geogr mõõna ajal kuivaks jääv mere osa

parrasparda 19› ‹s

1. äär, serv. a. laeva v. paadi külg v. ülemine äär. Kõrgete, madalate parrastega laev. Parem, vasak, alttuule, pealttuule parras. Laeva kaunilt kaarduvad pardad. Lained peksid vastu parrast. Galeeril oli mõlemas pardas mitu rida aere. Vigastatud laev kaldus järjest rohkem ühele pardale. Vallandunud päästerõngas veeres ühest pardast teise. Paremast pardast immitseb vett kaatrisse. Laine viis kasti üle parda merre. Mees üle parda! (hüüe inimese laevalt vette kukkumise teadustuseks). Paat on pardani räimi ja mõrdu täis. b. murd voodi, vankri v. ree äär, serv, äärelaud, -puu. Sõitja jalad ripnesid üle vankri parda. Istu voodi parda peale! Koorma tegemisel tuleb esimesed sületäied panna ree parrastele. c. murd kraavi, mere, metsa, pilve vm. äär, serv. Kraavi rohtunud pardad. Päike vajub pilve pardasse. Ämber on pardani täis. Ta jooksis mustava metsa pardani ja peatus. Üks jalg on hauas, teine haua pardal. *Juba kolmat õhtut valgma pardal käin.. M. Under.
2.hrl. väliskohakäänetes(laeva, lennuki, helikopteri, kosmoseraketi) laadungi- v. reisijateruum, laevalagi, tekk. Ronisime mööda köisredelit auriku pardale. Ookeanihiiglane võtab tohutu lasti pardale. Ristleja pardalt avati kahurituli. Jalgpallivõistkond asus reaktiivlennuki pardale, et kiiresti jõuda võistluspaika. Teaduslik aparatuur planeetidevahelise automaatjaama pardal. Temperatuur ja rõhk orbitaaljaama pardal on normis.
3. murd veealune järsak, liivaseljandik

pea|staap
sõj
1. Eesti kaitsejõudude keskjuhtimisorgani nimetus; (reas riikides:) kindralstaap
2. relvajõudude põhiliigi (näit. maa-, mere-, õhujõudude) kõrgeim juhtimisorgan
3. piltl millegi juhtiv keskus. Ülestõusnute, partisanide peastaap.

pelamiid-i 21› ‹s
zool Atlandi ookeani soojade osade, ka Vahemere ja Musta mere pelaagiline röövkala (Sarda sarda)

petšeneeg-i 21› ‹s›, petšeneegid pl
aj turgi päritoluga rändhõimud Kagu-Euroopas (peam. Musta mere steppides)

plekk2pleki 21

1.smetallist v. metallisulamist valtsimise teel valmistatud leht- v. lintmaterjal. Tsingitud, tinatatud, vasetatud plekk. Plekiga (üle)löödud uks, kirst. Ta vooderdas kasti seest plekiga ära. Roostevabast plekist vann, torustik. Plekist konservitoos, putka. || see materjal esemena. Aknalaua plekile sajab robinal vihma. Pliidiesine plekk on kummis. Viljaterad kuivavad kuumade plekkide peal. Poiss kinnitas pleki 'landi' õnge otsa. Plekile 'küpsetusplaadile' pandud kakud. Mees näppis pleki 'plekk-korgi' pudelilt lahti. Lõi kingadele plekid 'kontsaplekid' alla.
▷ Liitsõnad: alumiinium|plekk, hõbe|plekk, laine|plekk, messing|plekk, must|plekk, pronks|plekk, raud|plekk, teras|plekk, tsink|plekk, valge|plekk, vaskplekk; akna|plekk, katuse|plekk, kontsa|plekk, renni|plekk, kuivatusplekk.
2.skõnek plekkämber v. -mannerg. Tüdruk kahmas pleki sangapidi pihku. Plekid on tühjad, ma toon vett. Vala plekk tühjaks! Piimamees pläristab plekkidega. || seda täitev kogus. Plekk piima.
▷ Liitsõnad: piimaplekk.
3.ssläng raha. Kuidas plekk jookseb? Palju plekki kokku lõid, kokku ajasid? Teenisime ränka, kõva plekki. Mul pole plekki, alles homme on palgapäev. Plekk lõppes otsa. *Rubla eest on iga autojuht valmis sind vedama. Näita talle ainult plekki.. E. Raud.
4.adjmurd (mere kohta:) sile, tuuletu, vaikne. *..meri on plekk ja plank ning sätendab valgelt ja valusalt kut elavhõbe.. J. Tuulik.

polder-dri, -drit 2› ‹s
üleujutuse eest tammistatud kuivendatud maa-ala, mille pind on allpool mere- vm. naaberveekogu pinda. Hollandi suured poldrid. Võrtsjärve-äärne Valguta polder.

pomoor-i 21› ‹s›, pomoorid pl
Valge mere ja Koola poolsaare rannikul elunev kohalike karjalaste, komide ja laplastega segunenud vana vene elanikkond

pontiline-se 5› ‹adj
(hrl. taimeliikide kohta:) peam. Musta mere äärsetele steppidele omane, sealt pärinev, stepi-. Pontiline floora, fauna. Harilik käokuld jt. pontilised liigid.

pusanokk-noki 21› ‹s
zool Musta, Aasovi ja Kaspia mere heeringlane (Alosa caspia)

ranna|kaitse [-kaitse]
sõjalaevastiku baaside, sadamate, tähtsate rannikualade, väinade ja saarte kaitseks määratud mere- ja maajõud. Osa mobiliseerituid suunati rannakaitsesse. Vastane üritas dessanti, kuid rannakaitse lõi ta tagasi.

ranna|muld
mere- ja järveäärne üleujutatav muld, rannikumuld

regressioon-i 21› ‹s

1. taandumine, tagasiminek. Haigusnähtude regressioon. || geol mere taandumine; ant. transgressioon
2. mat juhusliku suuruse tingliku keskväärtuse sõltuvus teisest suurusest. Lineaarne regressioon.

rüsi|jää
ebatasane, kuhjatistega mere-, jõe- v. järvejää. Rüsijää väljad Antarktises. Kallastel kõrguvad rüsijää kuhjatised. Rüsijääs jõgi, meri. Randa on ajanud rüsijääd. Kärestikule kuhjunud rüsijää. Rüsijää ja lahvandused takistasid ekspeditsiooni edasiliikumist. Laev sai rüsijääs kannatada.

sküütsküüdi 21› ‹s›, sküüdid pl
aj Musta mere põhjarannikul elanud Iraani keeli kõnelnud hõimud. Sküütide sõjakäigud Väike-Aasiasse.
▷ Liitsõnad: rändsküüt.

soolakas-ka, -kat 2› ‹adj
kergelt, veidi soolane. Pisarate, vere soolakas maik. Pisut soolakat vett kõlbas juua küll. Soolakas õhk, lõhn (hrl. mere lähedusega ühenduses). *Äkki puhub majade vahelt soolakas tuul, tõrva ja kala lõhn tungib ninna. F. Tuglas.

spirill-i 21› ‹s
med teat. mere- ja magevees elav bakter (Spirillum); kruvija kepikese kujuline bakter

stratifikatsioon-i 21› ‹s

1. kihistumus. a. atmosfääri, mere- ja jõevee kihiline ehitus. Stabiilne, labiilne stratifikatsioon. b. (ühiskonnas). Sotsiaalne stratifikatsioon.
2. aiand mets stratifitseerimine

suuillat suusse e. suhu 15› ‹s

1. seedekulgla osa huultest neeluni. a. huuled v. kogu vastav ala näost (ka loomadel jm. elusolenditel). Suur, väike, lai, kitsas, täidlane, veretu, kahvatu, punane, värvitud, ilusa lõikega suu. Kala, konna, mao suu. Kassipoja roosa suu. Koer lakub pärast söömist suud. Suu on külmast pakatanud, kange. Käänas, väänas, krimpsutas, muigutas suud. Kõverdab, vingutab põlglikult suud. Tõmbab, veab suu krookesse, kõveraks, prunti, torru. Suu on pruntis, torus. Pigistab suu pisikeseks kokku. Hoiab suu kramplikult koos, kinni. Suu kisub nutule, viltu, pänni, naerule, muig(v)ele. Suu on muig(v)el, naeru(ki)l, irvel, muheluses, naerust kõrvuni. Pool suud naerul, pool tõsine. Suu hakkas värisema, oli krambis. Nutuvõru suu ümber, suul. Naeratavi, võbelevi sui. Teravad kortsud ümber suu, kummalgi pool suud. Maigutab maitset proovides suud. Matsutab süües suud, suuga. Kõrvetas kuuma teega suud. Pühkis lapse suu rätikuga puhtaks. Pani sõrme hoiatades, vaikusele manitsedes suule. Poiss surus oma suu vastu neiu suud, suudles neidu suule. Tal on juba hall habe suus. Hoidsin, vedasin, juhtisin hobust suu kõrvalt. Pahmaja härja suud ei peaks kinni siduma. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. b. suuõõnde viiv ava, üla- ja alahuule vahe, suuava. Avab, suleb suu. Suu praotus, sulgus. Suu vajus imestusest lahti, ammuli. Arst palus patsiendil suu avada, lahti teha. Vahtis küsijale ammuli suuga, ammuli sui otsa. Haigutab suure suuga. Naerab pärani sui, täie, lahtise, laia suuga. Hingab läbi suu, suu kaudu. Suust suhu, suult suule hingamine. Ahmis lahtisi sui õhku. Ajab keele suust välja. Koeral on kuuma ilmaga keel suust väljas. Köhides pane käsi suu ette, hoia käsi suu ees. Pistis nõutult näpu suhu. Seisis, näpp suus. Hoidis suitsu, kustunud piipu suus. Ema andis, pani lapsele rinna suhu. Koer ahmas kondi suhu 'hammaste vahele', kandis konti suus 'hammaste vahel', kaotas kondi suust. Tõstis kruusi, pudeli suule ja jõi. Õllekann käis suu pealt suu peale. Pistis sõrmed suhu ja vilistas. Kas sina oskad sõrmed suus vilistada? Õmbleja pistis nööpnõela suhu 'huulte vahele', võttis nööpnõela suust 'huulte vahelt'. Siga plahvib suure suuga, laia lõuaga 'ahnelt' süüa. See toit ei lähe mul suust sisse 'on väga vastumeelne, võimatu suhu võtta'. Haigus tuleb sisse suu kaudu, läbi suu. Pane suu kinni, muidu süda jahtub ära! (öeldakse sellele, kel suu lahti). Surm on suu ääres, suu juures, suu ees 'väga ligi'. Ütleb igaühele suu sisse 'otse', mida arvab. Ta on otse surma suust pääsenud. Suur tükk ajab suu lõhki. c. suuõõs (vahel ka huuled ja suuava kaasa arvatud). Suu tundub kuiv, mõru, kuivab, kõrbeb. Ta suu haiseb, suust tuleb halba lõhna. Hambad lõid suus külma pärast lõksu. Tal on hambad suus puseriti. Tal on suu valgeid hambaid täis, kõik hambad suus, pool suud hammastest lage. Lapsel tulid hambad suhu, on juba mitu hammast suus. Kuldil on suured kihvad suus. Joo kohvi, saad suu soojaks. Hea toidulõhn teeb suu vesiseks, paneb suu vett jooksma, toob sülje suhu. Vaatas teiste söömist vesise suuga pealt. Ahmis suu toitu täis. Toit, pala käib suus ringi, ei taha alla minna. Ei saa toitu suust alla. Võttis vett suhu ja purskas triigitava pesu peale. Pehmed pirnid lausa sulavad suus, suhu. Suu on toidust pungil. Ära topi suud nii süüa täis. Täis suuga, pungil sui ei räägita. Söö enne suu tühjaks, siis võta järgmine suutäis. Võta kommi, tee suu magusaks. Lutsib kommi suus. Tõsteti toitu ette ja pandi suud liikuma. Toitu mäluvad suud. Süües suu ei väsi. Neil pole midagi suhu panna 'süüa'. Pole paar päeva midagi suhu saanud 'söönud'. Seda toitu, jooki ei võta ta oma suhu, suu sissegi. Ei võtnud ivagi suhu, enne kui teised koju jõudsid. Minu suu pole seda toitu veel maitsta saanud. Õlut jätkus, keegi ei jäänud kuiva suuga 'ilma joogita'. Nutumaik, nutu maitse tuli suhu, on suus. On nii pime, et ei näe sõrme suhu pista. Räägib pudinal, nagu oleks suu kuuma putru täis. Pane soola oma suu 'maitsmise' järgi. See raha on oma suu 'söömise' kõrvalt kokku hoitud. Mis hundi suus, see hundi kõhus.
2. kõnetrakti osa, kõnelemist (jm. häälitsemist) võimaldav elund. Laul, naljad, vile suul, suus. Ärge uskuge, mis inimeste suud räägivad. Olen seda mitmest suust kuulnud. Pole ise näinud, ainult teise-kolmanda suu läbi kuulnud. Lapse suu läbi, lapse suust pead sa tõde kuulma. Kelle suu kaudu see jutt on liikvele läinud? Millest süda täis, sellest räägib suu. Ta suu ei reetnud rõõmu. Ta suu jäi tummaks, sõnatuks. Ootab sõna ta suust. Ei taha ta nimegi suhu võtta. Tal on nagu tropp suus, ei tule sõna eest ega takka. Hea uudis tõi naljasõnad suhu. Palvesõnad jäid tal suus, talle suhu kinni. Laskis suust vänge vandesõna. Paha sõna oli tahtmatult suust lipsanud. Kurjad sõnad olid tal vastuseks suus valmis. Seadis suud krõbedaks vastuseks. Andis oodata, kuni sõna ta suust kukkus. Tema suu ei seisa vait. Laps hoidku, pidagu suu kinni 'olgu vait, ärgu segagu vahele', kui täiskasvanud räägivad. Ta suust ei tulnud enam sõnagi. Sai suust vaikse tere. „Oih!” libises kiljatus neiu suust. Ajab suust jama (välja). Seda on ta oma suuga lubanud, kinnitanud. Sa ise oma suuga käskisid nii teha. Laskis end sõbra suu läbi vabandada. Vahtis rääkijale suu sisse, rippus üksisilmi rääkija suu küljes. Tal lausa osta, kisu sõna suust. Kas sul endal suud peas ei ole, et mina pean küsima? Kus su suu siis oli, kui sai asja seletada? Ennast õigustama on kõigil suud peas. Jutt levis suust suhu. Armsama nimi oli tal alailma suus. Tema suust pole keegi head sõna kuulnud. Ega küsija suu peale lööda. | piltl. Valetab, nii et suu suitseb, vahutab (peas). Võiksid suule prundi ette panna. Sõnad surid, hangusid suhu. Veeretab iga sõna suus 'on aeglase jutuga'. Räägib niisuguse hooga, et sõnad lähevad suus sõlme. Lükka ta suule riiv ette, et vait jääks. Mure surub ohke suule. Nüüd olen klatšimooride suus 'kõneaineks'. Tal on suur suu, mis kõik välja lobiseb.
3. kõnek kõne, kõneosavus; kõnepruuk, suuvärk. Küll on sel poisil suu! Kus on suu peas! See sõna, kõnekäänd on jäänud ainult vanemate inimeste suhu. Pärimus on levinud mitme põlvkonna suus. Tema suus kõlab see väljend võõralt. Rahva suust üleskirjutatud laulud, jutud. Ta on suult õige ropp mees. Niisugust sõna tema suus ei ole. Selle sõna olen vanaema suust õppinud. Eit oli oma suu poolest kuulus. Häbenegu oma riivatut, rumalat suud! Tema suud kartsid kõik. Ta on oma suu pärast kinnigi istunud. Teenib endale suuga leiba. Muheda suuga naljamees. Suuga kiidab, südames laidab. Mahlaka, lopsaka suuga jutustaja. Vaikse, kidakeelse suuga mees. Õige lahvatu suuga moor. Ta on üsna lahtise suuga 'otsese jutuga' mees. Talitse, taltsuta oma suud 'vali sõnu', kui vanema inimesega räägid! Külarahva suus oli ta nimi Keku. Rahva suud ja suurt teed ei saa kinni panna. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
▷ Liitsõnad: lapsesuu.
4. kõnek nägu. Magas suu(ga) seina poole. Kass istus maha ja hakkas suud pesema. Ema ei sallinud, kui tuldi tema suu ette tühje jutte veeretama. Suu ees räägib üht, tagaselja teist juttu. Istuvad pingil, suud vastakuti, suu suu vastu. Lastel on suud kriimus, pesemata. Väljas tuiskab suu(d) ja silmad täis. *Papioja [talu] toetus ainult seljaga vastu metsa .. suuga vaatas küla ja inimeste poole. S. Ekbaum. | piltl. Valetab, luiskab igaühel suu(d) ja silmad täis. Nüüd on suu(d) ja silmad häbi täis 'on väga häbi'.
5. isik v. olend. a. sööja. Pisike põld pidi toitma üheksat suud. Pere on suu võrra suurenenud. Tunneb ennast lauas liigse suuna. Laua äärde, laua taha istus iga päev hulk näljaseid suid. Pere suur, suid palju. Peale oma laste tuli tal veel teisigi suid toita. Üks suu rohkem või vähem. Suid oli peres rohkem kui töökäsi. *On kasvanud suude hulk toas kui ka laudas, nõudes aina pea- ja kõhuvarju. A. H. Tammsaare. b. rääkija. Mitu suud toetas ettepanekut. Mõned kurjad suud räägivad, et .. Nad palusid kellegi keeleoskaja endale suuks.
▷ Liitsõnad: kuldsuu.
6. miski suud v. suuava meenutav. a. mingi toru v. raua, õõnsa v. kotja eseme ees- v. ülaosas paiknev ava, sellise ava v. õõne äär. Mõrra, nooda suu. Padjapüüri, tekikoti suu. Püssi, revolvri, kuulipilduja, suurtüki suu. Väikese suuga käekott. Kitsa suuga kann, pudel. Kitseneva suuga konjakiklaasid. Laia suuga varrukad, sokid, säärsaapad. Läks saabaste suuni vette. Püksisäärte suud on kulunud, katki, narmal. Heie värtna suus oli katkenud. Seob kartulikoti suu kinni, teeb lahti. Võttis kurnalapi piimanõu suult. Korstnate suud puhuvad suitsu. b. spetsiaalne ava (täitmiseks, ammutamiseks jne.); sisse- v. väljapääsukoht; akna- v. ukseauk; millegi eesosa v. algus. Maa-aluse käigu, tunneli, koopa suu. Šahti, puuraugu, kaevu suu. Kuristiku, oru, tänava suu. Ääsi hõõguv suu. Istub küdeva ahju suu ees. Pliit oli suuga ukse poole. Kerise suust pahises leiliauru. Kartulikoopa suu oli vastu lõunakaart. Hobune aeti küüni, keldri suu ette. Hangus heinu laka, küüni suust sisse. Kangutas luugi keldri suult ära. Joosti tropis ukse suu peale, värava suhu. Tänava suus tekkis ummik. Kükitasin mesipuu suu ees. *Üleval trepi suus võtavad kaks tohtrit tulijad vastu .. E. Vilde. c. voolava vee v. veekogu kuhugi avanemise v. suubumise piirkond; sissepääs mere poolt. Allika suu. Jõuti suure jõe suhu. Jäädi ankrusse abaja suus, abaja suhu. Saar kitsa fjordi suus. Keerati kanali suust sisse. Asula Emajõe suust lõuna pool. Laev tüüriti sadama suust sisse. Kitsa, laia suuga laht. Sõideti kuni Valge mere suuni. *Sõitsime lahest välja ja tõmbasime lahe suul purjed üles. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: aganiku|suu, ahju|suu, allika|suu, augu|suu, fjordi|suu, haua|suu, jõe|suu, kaevu|suu, kahuri|suu, kamina|suu, kannu|suu, kerise|suu, kinda|suu, koopa|suu, korstna|suu, koti|suu, kuulipilduja|suu, käise|suu, küüni|suu, lahe|suu, laka|suu, luugi|suu, lähkri|suu, mere|suu, mõrra|suu, nooda|suu, oja|suu, pliidi|suu, portfelli|suu, pudeli|suu, põrgu|suu, relva|suu, sadama|suu, suka|suu, sääriku|suu, tasku|suu, tee|suu, telgi|suu, toru|suu, tunneli|suu, tänava|suu, ukse|suu, varruka|suu, väina|suu, värava|suu, ääsisuu.
7. hrv algus, hakk [haku]. Hommiku, õhtu suus tuul pöördus. *Me vaatlesime kaugeid maid, / kolm last sääl südapäeva suus .. V. Ridala.

suur|kabotaaž
mer rannasõit läbi mitme mere

süsikas-ka, -kat 2› ‹s
zool tursklaste hulka kuuluv Atlandi ookeani põhjaosa ja Barentsi mere kala, saida (Pollachius virens)

talõšš-lõši 21› ‹s›, talõšid pl
peam. Põhja-Iraanis Kaspia mere rannikul elav rahvas

tint1tindi 21› ‹s
zool väike sihvakas tumeda selja ja hõbedaste külgede ning kõhuga mere- ja mageveekala (Osmerus). Peipsi tint. Kuivatatud tint.
▷ Liitsõnad: järve|tint, meritint.

transgressioon-i 21› ‹s
geol mere pealetung maismaale. Litoriinamere, Joldiamere transgressioon.

troopika|veed pl
(troopikapiirkonna mere kohta). Troopikavetes elavad kalad. Laev jõudis troopikavetesse.

vesivee, vett 36› ‹s

1. tavalisim vedelik maakeral, vesiniku ja hapniku ühend; see aine vihma- v. põhjaveena vms. Looduslik vesi. Puhas, selge vesi. Soolane vesi on raskem kui mage vesi. Vesi külmub jääks. Vee ringkäik looduses. Kõik elusorganismid sisaldavad vett. Inimene ei saa elada veeta. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. Arteesia vesi 'kahe vettpidava kihi vahel rõhu all olev põhjavesi'. Räästaist ladistab vett. Okstelt tilkus vett. Kraavid on (ääreni) vett täis. Vesi imbub, kaob pinnasesse. Jalanõud ei pea vett, lasevad vett läbi. Veri on paksem kui vesi. Kõik pilved ei anna vett. *Tibamine läks järjest tihedamaks ja juba valaski vett alla nagu oavarrest. A. Kork. || see aine joomiseks, pesemis- v. puhastusvahendina vms. otstarbega seonduvalt. Värske, seisnud vesi. Destilleeritud, gaseeritud vesi. Võttis lonksu, sõõmu külma vett. Palavaga joovad loomad palju vett. Vett saadi, toodi kaevust. Ammutas ojast vett. Kraanist jookseb, niriseb vett. Liiter vett. Ämber, pudel, klaas vett. Valas kannu vett täis. Mahla lahjendati veega. Vees lahustuv pulber. Seemneid leotati vees. Vett soojendama, keetma. Vesi keeb, aurab. Kare, pehme vesi. Vett filtreerima, puhastama, pehmendama. Segas vee kapas parajaks. Viskas kerisele kapatäie vett. Nõud küüriti kuuma veega puhtaks. Vett peale tõmbama (WC-s). Majja pandi vesi 'veevärk' sisse. Must vesi juhitakse kanalisatsiooni. Püha, pühitsetud vesi. Vaimulik piserdab vett ristitava laubale. || (ütlustes ja piltlikes väljendites). See väide ei pea vett 'ei vasta tõele'. Kirjutises on palju vett 'ülearust, tühja, sisutut teksti'. Kellelegi, millelegi vett peale tõmbama 'kedagi v. midagi maha kandma; kellelegi suuri ebameeldivusi põhjustama'.
▷ Liitsõnad: gravitatsiooni|vesi, juveniil|vesi, kapillaar|vesi, kihi|vesi, kondens(atsiooni)|vesi, kristallisatsiooni|vesi, maake|vesi, mage|vesi, peit|vesi, termaal|vesi, tilk|vesi, udu|vesi, uhkvesi; allika|vesi, jõe|vesi, järve|vesi, jää|vesi, jääsulamis|vesi, kaevandus|vesi, kaevu|vesi, kanalisatsiooni|vesi, karsti|vesi, kaste|vesi, kevad|vesi, kraani|vesi, kraavi|vesi, lauka|vesi, liustiku|vesi, lume|vesi, lumesulamis|vesi, lätte|vesi, mere|vesi, mulla|vesi, ookeani|vesi, pilsi|vesi, pinna|vesi, pinnase|vesi, puurkaevu|vesi, põhja|vesi, raba|vesi, räästa|vesi, sademe|vesi, saju|vesi, sula|vesi, sulamis|vesi, taeva|vesi, tiigi|vesi, vihma|vesi, veevärgivesi; gaasi|vesi, heit|vesi, jahutus|vesi, joogi|vesi, kastmis|vesi, keedu|vesi, kohvi|vesi, kupatamis|vesi, kupatus|vesi, kõntsa|vesi, laua|vesi, leo|vesi, leotamis|vesi, leotus|vesi, loputus|vesi, lubja|vesi, mineraal|vesi, niisutus|vesi, nõudepesu|vesi, olme|vesi, peapesu|vesi, pesemis|vesi, pesu|vesi, põrandapesu|vesi, raua|vesi, ravi|vesi, reo|vesi, riistapesu|vesi, risti|vesi, ristimis|vesi, roisk|vesi, rooste|vesi, sauna|vesi, seebi|vesi, solgi|vesi, supi|vesi, surve|vesi, tarbe|vesi, tee|vesi, tervis(e)|vesi, toite|vesi, toor|vesi, uhte|vesi, vanni|vesi, vihmutusvesi; moosi|vesi, sidruni|vesi, siirupi|vesi, sooda|vesi, sool(a)|vesi, suhkruvesi.
2. see vedelik veekogusid vm. looduslikke veemasse ja -välju moodustavana. a. hüdrosfäär; veekogu(d) kui elu- v. toitekeskkond. Vee ja maismaa vahekord. Vesi ja tema asukad. Osa imetajaid asus elama vette. Kalad elavad vees. Saarmas armastab vett. b. meri, järv vms.; selle osa (ka keskkonnana, kus võib supelda, ujuda, sukelduda). Eesti on kolmest küljest veega piiratud. Nad kasvasid üles vee ääres. Mees on paljud maad ja veed läbi sõitnud. Ta on sõitnud paljudel vetel. Parema elu otsinguil sõideti üle vee 'mere, ookeani'. Kaupu veeti vett mööda. Läänemere, Peipsi, Emajõe veed. Veed on juba kinni külmunud, lahti. Paat lükati, lasti vette. Laev jõudis vabasse vette. Sügav, põhjatu, madal vesi. Seisev vesi. Siin on madal koht, vett on ainult üks meeter. Rahuliku veega madal laht. Vesi õitseb. Lapsed jooksid vette, sulistasid vees. Proovis varbaga vett (enne suplemist). Kuumaga on värskendav vees käia. Tundmatus kohas ei tasu vette hüpata. Uppuja toodi õigel ajal veest välja. Vaga vesi, sügav põhi. ||pl.(mingile riigile v. riikide liidule kuuluva mereosa kohta). Tursapüük Eesti, Euroopa Liidu vetes. Jõudsime Hispaania vetesse. Rahvusvahelised veed 'neutraalveed'. || veekogu pind; veetase. Sukelduja kadus vee alla. Paat vajus vee alla. Vesi virvendab. Vesi oli vaikne kui peegel. Pilved peegelduvad vees. Vesi tõuseb, alaneb. c. muu suurem veehulk, veemassid v. -vood; suur- v. tulvavesi. Vett paisutama, alla laskma. Veed kogunevad tammi taha. Langeva vee energia. Kevaditi oli luht vee all. d. (ütlustes ja piltlikes väljendites). Sellest ajast, kui me viimati kohtusime, on palju vett merre voolanud 'palju aega möödunud'. Kogu töö, raha on vette visatud 'asjatuks osutunud; tulutult kulutatud'. Põgenik kadus nagu vits vette 'kadus jäljetult'. Sellised tüübid kerkivad iga võimu juures vee peale.
▷ Liitsõnad: aju|vesi, ava|vesi, kalda|vesi, kiil(u)|vesi, kodu|vesi, kõrg|vesi, laam|vesi, lahva|vesi, lahve|vesi, laus|vesi, liig|vesi, loe|vesi, madal|vesi, mõõna|vesi, padu|vesi, pagu|vesi, pais|vesi, pinna|vesi, päri|vesi, püügi|vesi, ranna|vesi, riim|vesi, seisu|vesi, sise|vesi, sula|vesi, suur|vesi, sõidu|vesi, süva|vesi, tulva|vesi, tõusu|vesi, ulgu|vesi, vooluvesi; kala|vesi, kalastus|vesi, troopikaveed; neutraal|vesi, territoriaalveed.
3. (mitmesuguste eritiste jms. kohta). a. pisar(ad). Vesi tuleb silma, kui möödunule mõtlen. Need sõnad võtsid tüdrukul vee silma, silmast välja, silmist välja. Saatjatel olid silmad vett täis. Nohu on nii kõva, et silmad jooksevad vett. Tüdrukul läks vesi lahti 'tüdruk hakkas nutma'. ||inessiivis ja allatiivis adverbilaadselt›. Perekond seisab haigevoodi ümber, kõigil silmad vees. Silm kisub veele. Suits võttis silmad veele. b. (higi, sülje, uriini vms. kohta). Kõva rassimine võttis mehel päris vee välja. Pühib käega otsaeest vett. Nohus nina tilgub vett. Isuäratav toidulõhn paneb, ajab suu vett jooksma 'toob sülje suhu, tekitab v. suurendab isu'. Suu jookseb vett 'on isu' kalatoidu järele. Vett laskma, viskama 'urineerima (mehe kohta)'. Kutsikal kergesti vesi taga 'kutsikas pissib sagedasti'. *Suur pime oli käes, kui nad veele [= higile] aetud hobustel Limandu vallamajja pärale said. J. Kross. | piltl. Mehel jookseb suu vett võõra vara järele.
▷ Liitsõnad: nutu|vesi, silmavesi; hernes|vesi, higi|vesi, nõresvesi; eel|vesi, lootevesi; õisvesi.
4.hrl. liitsõna järelosana(muude vedelike ja (vesi)lahuste kohta). Kölni vesi 'odekolonn'.
▷ Liitsõnad: juustu|vesi, piimavesi; humala|vesi, hundijala|vesi, kartuli|vesi, kesva|vesi, peedi|vesi, põrgu|vesi, rõõmu|vesi, tulivesi; ammoniaagi|vesi, ammoniaak|vesi, boor|vesi, kloori|vesi, kuning|vesi, ristiköömne|vesi, tina|vesi, tuhavesi; juukse|vesi, kase|vesi, kurgi|vesi, lõhna|vesi, näo|vesi, roosi|vesi, suu|vesi, tualettvesi; eluvesi.

voodoo [vuuduu] ‹15› ‹s
Kariibi mere saarte rahvalik neegriusund

väe|liik [-liigi]
sõj maa-, mere- v. õhuväe koostisosa, millesse kuuluvad ainult temale omaste relvade, sõjatehnika ja otstarbega väeüksused. Raketivägi on suhteliselt uus väeliik.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur