[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 61 artiklit

alus|särk
särk meeste pesuesemena, hrl. vastandatuna päevasärgile

andro|paus
füsiol meeste üleminekuiga, mil meessuguhormooni taseme langusest tingitult väheneb meeste elujõud

bokserid2› ‹spl
meeste pikema säärega aluspüksid. Avarad, liibuvad bokserid.

hommiku|kuub
(meeste lühem) hommikumantel. Paks, pehme hommikukuub.

hooglemine-se 5› ‹s
sport võimleja pendlitaoline liikumine hoidepunktide suhtes; sangadega hobusel käte toetusel sooritatav harjutuste sari meeste sportvõimlemises

härmak-u 2› ‹s
murd (Setu) meeste vanaaegne ülerõivana kantav maani ulatuv laia seljaga pikk-kuub

jõmpjõmbi 21› ‹s
murd meeste paks poolpalitu, jopp

kaabu6› ‹s
(pehme) meeste kübar (vahel ka sellekujuline naiste peakate). Helehall, tumesinine, pruun kaabu. Tuliuus laiaääreline kaabu. Kaabut kandma. Kaabuga mees. Pani kaabu pähe. Mehel oli peas vana luitunud kaabu. Võttis kaabu peast. Kergitas tervitamisel kaabut.
▷ Liitsõnad: veluur|kaabu, vilt|kaabu, õlgkaabu.

kaftan-i, -it 2› ‹s
etn vanaaegne pikk meeste pealiskuub (Venemaal jm.). *Vojevood oli mustas flandria kalevist kaftanis .. J. Kross.

kamass1-i 21› ‹s
omaaegne nöörideta poolsaabas, millel olid kummiriidest kiilud külgedel; meeste haakidega poolsaabas. Perepojad kandsid kamasse. *Nii mõnigi koolmeister võttis tarvitusele kolmekümnendate kamassid, meel uhke, et vett pidasid. L. Vaher.

kampsun-i, -it 2› ‹s

1. käistega, üle pea selga tõmmatav v. eest lahti käiv silmkoeese. Villane, kootud, heegeldatud kampsun. Tõmbas, pani kampsuni selga. Võttis kampsuni seljast. Tal on kampsun seljas. Külmaga kannan jopi all kampsunit. Nööpis kampsuni lahti.
▷ Liitsõnad: kiri|kampsun, suusakampsun.
2. etn naiste, harvemini meeste kraeta, pikkade varrukatega (villane) pihtkuub

kang1-i 21› ‹s

1. tugev metallvarb v. puulatt millegi üles- v. lahtikangutamiseks, maa seest väljakaalumiseks, pinnase lahtiraiumiseks vms. töödeks. Tugev, teravaotsaline kang. Kangiga kive, kände välja kaaluma. Jääd, külmunud maad raiuti kangidega. Uks murti kangiga lahti. || ukse, värava kindlaks sulgemiseks selle pooltele risti ette käiv metall-latt. Uksel, väraval oli seespool kang ees.
▷ Liitsõnad: raud|kang, tuletõrjekang.
2. tehn (käepidemega) varb sõidukil, masinal, aparaadil selle käivitamiseks, väljalülitamiseks v. reguleerimiseks, hoob. Masina seiskamiseks tuleb kang alla vajutada.
▷ Liitsõnad: juht|kang, juhtimis|kang, käigu|kang, käivitus|kang, lülitus|kang, pedaali|kang, piduri|kang, ülekandekang.
3. piklik kõva tomp mingit ainet (hrl. metalli). Kuninga varakambris oli hõbedat küll rahadena, küll kangidena. Pärast jahtumist lõigati seep kangideks. Ostis terve kangi keeduvorsti. *Hommikul piima meiereisse saates oli perenaine sealt lasknud tuua kangi tinakõva, värsket, pressitud ekstraeksportvõid .. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: hõbeda|kang, juustu|kang, kulla|kang, seebi|kang, tina|kang, vorstikang.
4. füüs kindla toetuspunkti v. telje ümber pöörduv (vardakujuline) jäik keha. Üheõlgne, kaheõlgne kang.
▷ Liitsõnad: kaalukang.
5. sport teat. spordiriist. a. tugipostidest ja nende vahele kinnitatud tugevast terasvarvast koosnev võimlemisriist; ka vastav meeste sportvõimlemise ala. Harjutused kangil. Kangil saavutas võistkond kaksikvõidu. Kang on ta lemmikala. b. tugevast metallvarvast ja selle otstesse kinnitatavatest metallketastest koosnev tõstevahend. Esimesel katsel pandi kangile 142,5 kg. Tõstab kangi ja sangpommi. Teeb kangiga jõutreeningut.
▷ Liitsõnad: tõste|kang, võimlemiskang.

kange1› ‹adj

1. paindumatu, puine, jäik (nii et liikumine v. liigutamine on takistatud). Jalad on käimisest, külmast üsna kanged. Pärast sellist teekonda oled jalust kange. Ristluud, kondid on raskest tööst kanged. Kael jäi vahtimisest kangeks. Liikmed on luuvalust kanged. Vanamehe sõrmed on rehapulkadena kanged. Jalad, käed tõmbusid jääkülmas vees kangeks. Vaadake, et ta kangeks ei külmu! Ei saa kummarduda, selg on kange. Tõusti ja sirutati istumisest kanget keha. Mehe liigutused olid kohmakad ja kanged. Ohvitser astus tikksirgelt kangel sammul. Surnukeha oli külm ja kange. Räägib kange keelega, nagu oleks ta purjus. Tärgeldusest kange särgikrae. Märjad riided tõmbusid pakases kangeks. | piltl. Kohkus, ehmus kangeks. Jäi hirmust kangeks. || (võõrapärase ja vigase keelepruugi kohta). Parun rääkis kanget eesti keelt. *„Kus on see mees, see Piiri Tönnu?” hüüdis ta pisut kanges maakeeles .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: külma|kange, pulkkange.
2. (keha)jõult tugev, jõuline, kõva. Poisid katsusid jõudu: kumb on kangem. Mitme vastase vastu ei saa, ole nii kange mees kui tahes. Kelle sõnn on kõige kangem? Karu kõige kangem, rebane kõige kavalam. *Ülesoo meeste kangete käsivarte mõjul edeneb töö jõudsasti. O. Luts. | piltl. Males oled sa minust kangem. Võõra tahe oli tema omast kangem. Kangem pool (kindlama, otsustavama sõnaga abielupoole, hrl. mehe, harvemini naise kohta). Kangem sugu (meeste kohta). *„Ei Tõnu mind mata,” hooples noorik, „olen tast eluvaimu poolest kangem ..” H. Raudsepp. || mehine, kartmatu; vägev, võimas. Suured teod nõuavad kangeid mehi. Ta oli nii kange mees, et ei kartnud vanakuraditki. Väike, aga kange rahvas. *.. oder kasvas õige kange, mäel pani mahagi. Aga mis tast sai! F. Tuglas.
3. millegi poolest silmatorkav v. väljapaistev, tubli, hakkaja, kõva. Kange töömees, kõnemees. Kange ujuja. Kange kala- ja jahimees. Kange pillimees ja tantsulõvi. Poiss on kange pidudel käija. Ta on kange tööd murdma. Saarlased on kanged meremehed. Mart on valla kangemaid traktoriste. Laine on kange tüdruk: õppeedukuselt klassis esimene. ||sageli ma-infinitiivigaoma loomult kõvasti kalduv midagi tegema. Kange viinavõtja, joodik, kakleja, löömamees. Kange lõuapoolik, mokamees. Kange teisi õpetama, käsutama. Kange mees lubama, lubadusi andma. Ta on kange tagaselja ähvardama, kõigiga vaidlema, tüli norima. Poisid olnud kanged vallatust tegema. Vello olnud kange igasuguste tempude peale. Hobune oli kange üle aia hüppama. Põrsad on kanged sööma. Ohakad on kanged juuri ajama.
4. kõva, väga tugev, suur; äge. Kange peavalu, palavik. Jalga lõi kange valu. Hirmus kange köha, nohu. Kange nälg, janu, söögiisu, väsimus, igavus. Kange tüli, sõnavahetus, vaidlus. Hakkas kange hirm. Ta on kanget jonni täis. Kiristas kanges vihas hambaid. Kange kuraas sees. Kõik asusid kange õhinaga tööle. Mul on kange kiire. Läks lahti kange askeldamine. Kange pingutus võttis nõrgaks. Kange soov, tahtmine edasi õppida. Tal on kange isu välja minna. Kange kiusatus. Mehel käivad kanged viinaneelud. Vennal kange valu naist võtta. *Haigus oli kord juba sees ja muudkui läks aga kangemaks. A. Jakobson. *.. käes on poiss tal esimest aastat ja arm alles kange. V. Lattik. || (kiire liikumise kohta). Tormab kange hooga, ajuga, valuga. Poiss tuli kange jooksuga. Tuhises kange kiiruga edasi. Hobune on kangest sõidust higine. *Siin väinas oli veevool kange ja vesi viis jää varakult välja. A. Kalmus. || (ilmastikuga ühenduses). Väljas on kange külm, pakane, tuisk. Heinaajal oli kange palavus. Puhub kange tuul. Külm läks üha kangemaks. Kange sajuga ei läinud keegi majast välja. *.. oli veel ometi talv, päris kange talv. A. Taar. || vali (hääle, heli kohta). Kange kisa. Vee mühin läks järjest kangemaks. Veski kange mürin. Ukse taga algas kange kloppimine. Kõrvus on kange kohin. || kõnek tuline, innukas. Ta on uue korra kange pooldaja. Mees oli kange katoliiklane. Kingsepp olnud kange punane.
5. tugeva mõjuga, tugevatoimeline (hrl. mingi aine kohta). Kange kohv, tee, äädikas, sinep. Kange tubakas. Kanged rohud, mürgid. Kange hape. Need paberossid on minu jaoks liiga kanged. Tegi lihale kange soolvee. Kange väetiselahus kahjustab taimi. Dieettoidus ei kasutata kangeid vürtse. Klaas kanget lahjendamata jõhvikamahla. || suure alkoholisisaldusega. Kange õlu, viin, puskar. Kange naps. Kanged alkohoolsed joogid. Joodi õlut ja kangematki kraami. |elliptiliseltkõnek (viina vm. vägevama alkohoolse joogi kohta). Võeti, visati klaasike kangemat. Külalistele otsiti välja pudel kangemat. Peale õlle oli meestel ka üht-teist kangemat kaasas. || (terava, tugeva lõhna v. maitse kohta). Köök oli kanget kärsahaisu täis. Haigla koridoris oli tunda kanget kloroformi ja eetri lehka. Mehel käis suust välja kange õllelehk. *.. märkab kohkudes, et kohvil on kange lambiõli maik juures. O. Luts. || (prillide kohta). Prillid olid liiga kanged ja võtsid silmad valutama. || piltl vägev, võimas. Saunalaval oli kange leil. Käis välja oma kõige kangemad trumbid. Seekord ütles seda juba kraad kangemal kujul. Vandus kõige kangemate sõnadega, kõige kangemat kurja.
▷ Liitsõnad: kibe|kange, mürk|kange, tulikange.
6. mittejäreleandev, visa, vastupidav; kangekaelne, jonnakas. Kange iseloomuga, südamega inimene. Ta on kange ja oma õigust täis. Kanged ja protsessijad vanamehed mõlemad. Oli juba lapsena kange ja isemeelne. Suureline ja kange pealegi! Ära ole nii kange: targem annab järele! Kange nagu sikk. *Nad olid algul kanged olnud ja tühjaks jätnud selle paberi, mis raad neile kongis ette pani .. G. Helbemäe.
7. range, vali, karm. Ta tuli alles kange käsu peale. Tüdrukud läksid kangest keelust hoolimata simmanile. *.. siin oli oma vali kord, omad ülemad ja alamad ja ääretu kange distsipliin. R. Roht.

kilt2kildi 21› ‹s
Šoti meeste rahvuslik ruuduline seelik

klotser-i, -it 2› ‹s
massiivne plaatja pealispinnaga (meeste) sõrmus. *Jäme hõbedane klotser [Mihklil] sõrmes ka. J. Kross.

kuke|püks

1.pl.poisslaste lühikesed püksid, põlvpüksid. See oli siis, kui olin veel kukepükstes poisike. *Vaska ristati traksidega kukepükste tagumikust tirgitab särgisaba välja.. O. Jõgi (tlk). || murd endisaegsed meeste kintspüksid
2. murd nurmenukk
3. murd harilik kukeseen

kuli111› ‹s

1. madalapalgaline juhutööline mõnedes Ida- ja Lõuna-Aasia maades. Hiina kulid. Rassib päevad läbi nagu viimane kuli. || kõnek vähese tasu eest rasket musta tööd tegev isik. *.. ta oli ikkagi haritlane, aga mina lihtne klaasivabriku kuli. I. Sikemäe. | piltl. Oli täiesti kuliks pügatud 'juuksed täiesti maha aetud'.
2. släng (hrl. semulikult poiste v. meeste kohta:) kutt, sell. Naistele peab meeldida oskama, see ei tule aga igal kulil välja. *Ta haistab kismat, ja kui oma laeva kulid mängus, ei löö õige mehe veri värisema. Ü. Tuulik.
▷ Liitsõnad: elukuli.

kuubkuue 22› ‹s

1. pintsak. Ühe-, kaherealine, lõhikuga kuub. Villane, linane, kalevist kuub. Helehall, must kuub. Paigatud, lapitud, katkine, vana kuub. Kuub on kitsaks jäänud. Pani, tõmbas, ajas kuue selga. Kuub on seljas. Nööpisin kuue kinni. Võttis palavaga kuue seljast. Kas ei ole külm ainult kuuega käia? Kes on see rohelises kuues isand?
▷ Liitsõnad: flanell|kuub, samet|kuub, velvetkuub; kodu|kuub, madruse|kuub, mundri|kuub, nahk|kuub, nöör|kuub, pidu|kuub, piht|kuub, pühapäeva|kuub, saba|kuub, sater|kuub, toa|kuub, töö|kuub, visiit|kuub, vormi|kuub, ülikonnakuub.
2. pikem hõlmadega (tumedavärviline) meeste ja naiste pealisriie. Mulgi meeste rahvarõivaste juurde kuulub pikk must kuub. *Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: ameti|kuub, hommiku|kuub, pealis|kuub, pikk-|kuub, vati|kuub, vatt|kuub, vihma|kuub, õli|kuub, öö|kuub, ülekuub.
3. murd seelik. *..pearätik määrdunud ja põlved paistsid [tütarlapsel] lõhkikärisenud kuuest. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: aluskuub.
4. piltl rüü (näit. linnu sulestik, looma karvkate, puu lehestik, hoone värvkate vms.). Kirju kuuega rähn. Sügisel saavad puud eri värvi kuued. Maja saab värvimisel uue kuue. *..on jälle lahing, jälle haavad, / ka mõtted karmi kuue saavad. A. Rammo.
▷ Liitsõnad: karva|kuub, lume|kuub, okas|kuub, soomus|kuub, sulekuub.

kümne|võistlus
sport kümmet erinevat kergejõustikuala hõlmav meeste mitmevõistlus. Kümnevõistluses läks esikoht USA-le. Tal jäi kümnevõistluses meistritiitlist puudu 12 punkti.

lips1-u 21› ‹s

1. (meeste) kaelaside. Lai, kitsas, must, täpiline, triibuline lips. Seob lipsu kaela, paneb lipsu ette. Kannab alati lipsu, ei käi kunagi lipsuta. Lips on otse, viltu. Võtab lipsu kaelast, eest ära. Kohe teine tunne, kui lips lõua all. Lips on ees kui linnutiib.
▷ Liitsõnad: kiisu|lips, kiki|lips, liblik|lips, ristlips.
2. kõnek lehv. Ilusad lipsudega kingad. Sidus pakile paela ümber ja tegi lipsu peale.

manisk-i 2› ‹s
meeste omaaegne särgi peale kinnitatav valgest riidest rinnaesine. Noormeestel olid maniskid kaelas, ees. Pani endale maniski kaela, ette. Vanaisa kandis pidulikel puhkudel maniskit. || piltl (looma, linnu valge vm. erinevat värvi rinnaesise kohta). Valge maniskiga must koer, kass. *.. isalinnul [= laanepüül] kurgu all valge palistusega must manisk, emalinnul valge manisk, kõhu alt mõlemad valge-pruunitähnilised. K. Põldmaa.

mees|paarismäng
sport meeste paarismäng tennises v. lauatennises

meeste|arst
meeste viljatuse, seksuaalprobleemide, suguelundite haigustega jms. tegelev arst, androloog

meeste|haigus
ka med meeste suguelundite haigus

meeste|kaubad pl
(meeste tarbeks). Meestekaupade osakond.

meeste|laul
meeste lauldav laul (ka meeskoorilaulu kohta). Setu mitmehäälsed meestelaulud. RAM on eesti meestelaulu kuulsaks teinud.

meeste|liit
etn täisealiste meeste organisatsioon paljudel loodusrahvastel (näit. Melaneesias, Lääne-Aafrikas)

meeste|maja
etn täisealiste meeste kogunemis- ja tseremooniaruum loodusrahvastel, meesteliidu tegevuskeskus

meeste|mood
meeste riidemood. Viimase aja meestemoed.

meeste|pesu
meeste ihupesu

meeste|töö

1. meestele ettenähtud, meeste tehtav (füüsiliselt raske) töö. Kraavikaevamine, kündmine oli meestetöö. Sõja ajal tuli naistel meestetöidki teha.
2. teenustöö meestele. Juuksur oskas, tegi nii naiste- kui ka meestetööd.

meeste|vaheline
meeste vahel esinev v. ettetulev. Meestevaheline tüli, vimm. See on meestevaheline jutt, asi, naised ärgu segagu sinna vahele.

muru|müts [-i]
etn kolmnurkseist (erivärvilistest) siiludest poolkerakujuline (meeste) peakate. Punastest ja mustadest siiludest murumüts.

pihik-u 2› ‹s

1. pluusi v. kleidi peal kantav lühike, vööni ulatuv varrukateta taljes jakike. Eit kandis triibulist seelikut ja halli pihikut. Siidkleit mustast sametist pihikuga. Nööpis pihiku kinni. || riietuseseme pihaosa. Emmaste rahvariideseelik on õmmeldud pihiku külge. Pihikuga püksid (väikelastel).
▷ Liitsõnad: sametpihik.
2. van meeste pihtkuub. *Ta [= Isand] ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga.. F. Tuglas.
3. pihaosa kattev alusrõivas (naistel, lastel). Lihtrahval asendas korsetti nööritav pihik. Kahe, nelja tripiga pihik. Eest, tagant nööbitav pihik. Poiss ei saanud pihiku nööpe kinni. Ema pani lapsele pihiku selga.
▷ Liitsõnad: alus|pihik, nöörpihik.

pikk|-kuub
etn paksust villasest riidest pikk meeste v. naiste pealisrõivas. Meeste, naiste pikk-kuub. Mulgi, Tartumaa, Järvamaa pikk-kuub. Kandis põlvini ulatuvat pikk-kuube. Pikk-kuues Hiiu taat. || (üldisemalt:) pikem kuub vm. pikem pealisrõivas (ka teistel rahvastel). *Möödus apteeker. Tal oli must pikk-kuub seljas, nankingpüksid jalas.. M. Sillaots (tlk). *Etruski haruspeksid, seljas poolde säärde ulatuv violetne tuunika, mille peal ilma käisteta punane pikk-kuub laia kollase äärisega.. L. Metsar.

pintsak-u 2› ‹s
ülakeha ja puusi kattev pikkade varrukatega eest nööbitav (meeste) hrl. voodriga pealisrõivas, kuub. Ühe-, kaherealine pintsak. Villasest riidest, poolvillane, linane, pesusametist pintsak. Tume, hele, ruuduline pintsak. Taljes, kergelt kehasse töödeldud, klassikalise tegumoega pintsak. Pealepandud taskute ja põõnaga sportlik pintsak. Laiade revääride ja pikkade lõhikutega pintsak. Kurguni nööbitav pintsak. See pintsak on sulle kitsas, pikk, lühike. Vana katkine pintsak. Ülikonna pintsak. Pintsaku hõlmad, selg, varrukad, krae, taskud. Mehel on moodne pintsak seljas. Pani, tõmbas pintsaku selga. Võttis pintsaku seljast. Oli nii palav, et mehed viskasid, ajasid pintsakud maha. Palavaga ei ole mõtet pintsakut kanda. Kes on see mustas pintsakus isand? Pintsaku all kannab ta vesti. Nööpis pintsaku kinni, lahti. Kuidas see pintsak mulle istub? Proovis pintsakut selga. Riputas pintsaku nagisse. Halvasti õmmeldud pintsak. Siin üksikuid pintsakuid ei müüda.
▷ Liitsõnad: poe|pintsak, suve|pintsak, vormipintsak; nahk|pintsak, velvetpintsak.

pissuaar-i 21› ‹s
meeste kusemiskoht vesikäimlas. Tualettruumide pissuaarid. *.. aga see neetud põis, ma ei taha iga veerandtunni järel pissuaari vahet käia... A. Üprus.

polo|särk
trikookangast meeste spordisärk. Pikkade, lühikeste varrukatega polosärk. Polosärgi nööbid olid eest lahti.

pulga|tants
meeste rahvatants pulkadega

põlv|püksid pl
ka etn põlvedeni v. veidi allapoole põlve ulatuvate säärtega püksid (hrl. poiste v. meeste pealisrõivana). Eest nööbitava lakaga, vasknööpidega põlvpüksid. Põlvpükstes poisike. Rahvatantsurühma meestantsijad kandsid põlvpükse. Toapoiss oli valgetes sukkades ja põlvpükstes. | piltl. Eesti filmikunst on alles hiljaaegu põlvpükstest välja saanud.

päeva|särk
eest nööbitav, kraega meeste pealissärk. Lühikeste, pikkade varrukatega päevasärk. Triibuline, ruuduline päevasärk.

rantrandi 21› ‹s
(hrl. mingi eseme paksem, kõrgem, kaunistav) serv, äär, ääris. Mündi rant. Karusnahkse randiga kapuuts. Tikitud rantidega pluus. Uksele oli pandud vildist rant. Ämber on randist saadik, randini vett täis. Sinise randiga taldrikud, tassid. Kristallkausil oli kullatud rant. Vanataat tegi ilusaid kirjatud rantidega korve. Mehel olid jalas punase randiga kalifeed. || (mütsil:) pead ümbritsev kõvem, paksem serv. Sinine tumekollase randiga vormimüts. Nokkmütsil on randi all higirihm. || (jalatsitel:) pinsoli serva külge kinnitatud tugev nahariba, kuhu võidakse tald kinnitada. Randiga, randita kingad. Kinnitas suusasidemed suusasaabaste rantide külge. || (meeste soengul:) sirge juuste serv kuklal, kaelal. Juuksed on lõigatud randiga, ilma randita. || (millegi äärjoone v. jälje kohta). Nekroloogi ümbritseb must rant. Koorest jäi piimakannu külge kollane rant. Prillid on jätnud ninajuurele punase randi. Ta näib nii kurnatuna – mustad randid silmade all. *.. laternad põlesid, loodetaevas õhetas veel kustuv roosakas rant. M. Traat.

rätsep-a 2› ‹s
meeste ja naiste pealis- ja ülerõivaid valmistav oskustööline. Rätsep õmbleb mantleid ja ülikondi. Rätsep mõõtis, lõikas, traageldas, tegi proovi. Alevi parima rätsepa tehtud kostüüm. Viisime püksiriide rätsepale, rätsepa juurde. Tellib rätsepalt uue fraki. Istub rätsepa moodi 'rätsepaistes' põrandal. Õppis, hakkas rätsepaks. Vanasti käisid rätsepad talust tallu. Rätsepate artell, tsunft. Rätsepal ei ole kuube ega kingsepal saabast. *Keegi istus aknapealsel, jalad risti kui türgi rätsepal.. A. Vanapa.
▷ Liitsõnad: küla|rätsep, mees|rätsep, nais|rätsep, ränd|rätsep, saksarätsep; kasuka|rätsep, kostüümi|rätsep, mantli|rätsep, meeste|rätsep, naisterätsep.

rätsepa|kostüüm
meeste pintsaku eeskujul töödeldud kostüüm, inglise kostüüm. Korrektne rätsepakostüüm on alati moes. Daam kandis elegantset rätsepakostüümi.

smoking-i 2 või -u 2› ‹s
meeste pidulik, hrl. ühevärviline õhtukuub, mille reväärid (v. kogu sallkrae) on kaetud läikiva siidiga; smokingülikond. Kas tulla frakis või smokingis? Smokingut kandev kelner. Muretses endale silindri ja smokingi.

suhte|komöödia
meeste ja naiste vahelisi suhteid käsitlev komöödia(film). Läks kinno romantilist suhtekomöödiat vaatama. Teatris esietendus noortele mõeldud suhtekomöödia.

särgi|krae
meeste päevasärgi krae. Valge tärgeldatud särgikrae. Moes oli kanda särgikraed kuuekrae peal.

särksärgi 21› ‹s

1. ülakeha kattev (hrl. eest kinnine ja ilma käisteta) alusrõivas; vastav (pikkade v. lühikeste) käistega meeste pealisrõivas, päevasärk. Meeste, naiste, laste särgid. Alumine, pealmine särk. Pikk, lühike särk. Linane, takune särk. Puuvillasest riidest, siidriidest, nailonist särk. Õlapaeltega, pitsidega särk. Pikkade, lühikeste varrukatega särk. Tärgeldatud kraega särk. Lumivalge, kirju, ruuduline särk. Valge särk sobib iga ülikonnaga. Fraki all kantakse tärgeldatud rinnaesisega särki. Triibuline meremeeste särk. Vene särk 'pükste peal kantav püstkraega särk'. Imikul käib särk tagant lahti. Särk on katki, nõelutud, paigatud. Särki pesema, triikima. Vahetab iga päev särki. Pani, tõmbas särgi selga. Võtab särgi seljast (ära), võtab end särgi väele. Tõmbab särgi üle pea. Armastab kanda tumedat särki. Pane särk püksi, pükstesse. Kannab särki pükstes, pükste peal. Särk käib, ei käi eest lahti. Kirevates särkides mehed. Vanasti kandsid naised suvel ainsa riietusesemena vöötatud särki. Ta on palja särgiga, särgi väel. Mustlane vehkis kätega, nagu oleks tal tuli särgis. Vuhib tööd teha, nii et särk seljas märg. Oma särk on kõige ligem. Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki. *.. ja need neli [tehet] läksid tal pärast käes nii sassi, nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul. O. Luts. *Ja mehed hoiavad vanaga ühte nagu särk ja perse. H. Susi.
▷ Liitsõnad: alus|särk, ihu|särk, pealis|särk, päeva|särk, triik|särk, öösärk; imiku|särk, meeste|särk, naiste|särk, poiste|särk, titesärk; flanell|särk, frotee|särk, lõuend|särk, nailon|särk, puuvill(a)|särk, raud|särk, rõngas|särk, siid|särk, sits|särk, soomus|särk, T|särk, trikoo|särk, võrksärk; fraki|särk, kauboi|särk, liidri|särk, madruse|särk, peo|särk, polo|särk, safari|särk, spordi|särk, suri|särk, suve|särk, suveniir|särk, tennise|särk, töösärk.
2.liitsõna järelosanaesineb mõnedes muud laadi liitsõnades
▷ Liitsõnad: hullu|särk, jahutus|särk, pikk|särk, puu|särk, vee|särk, õnnesärk.

särk|pluus
meeste päevasärgi taoline naistepluus. Särkpluusil olid kätistega varrukad ja kannaga krae.

särkpluus|kleit
meeste päevasärgi taolise ülaosaga kleit

župaan-i 21› ‹s
endisaegne Ukraina ja Poola meeste pihtkasukas

tooga6› ‹s
mantlitaoline ümber keha mähitav Vana-Rooma meeste ülerõivas. Toogadesse riietatud, toogades mehed. || (seda meenutava riietuse kohta). Kohtuniku must tooga. Neegrid kandsid värvikirevaid toogasid.
▷ Liitsõnad: siidtooga.

triik|särk
meeste (pidulik) päevasärk. Tärgeldatud triiksärk. Kandis alati triiksärki. Mees oli tumedas ülikonnas ja valges triiksärgis.

tripp1tripi 21› ‹s

1. riputusvahend (hrl. aas riideeseme küljes). Kasuka, mantli tripp. Mantlil läks, on tripp katki. Õmbles käterätikule tripi külge.
2. kinnitusvahend (hrl. riietusesemel). Eest trippidega suletav poolpalitu. Varrukasuid hoiavad koomal tripid. Pükstel on taljest koomaletõmbamiseks pannaldega tripid. || suka- v. sokitripp. Kinnitab sukka tripi külge. Tegi sokkide äravõtmiseks tripid lahti. || (meeste) pükstel talla alt läbi käiv kinnituspael. Trippidega püksid. Retuusidel on tripid. || kõnek aknatripp. *Ta oli tüdrukule peale käinud, tehku tema ainult aken tripist lahti .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: käteräti|tripp, mantlitripp.

täkku täis
(hrl. meeste v. hobuste kohta:) suguiha võimuses(se). Mehed on täkku täis. Noored haavatud läksid õdede lähedusest täkku täis. *.. [hobused] ju seismisega sihukest täkku täis läinud, et raiuvad lae maha. H. Suislepp.

uroloog-i 21› ‹s
uroloogia eriteadlane; kuseelundite ja meeste suguelundite haiguste arst

uroloogia1› ‹s
med kuseelundite ja meeste suguelundite haigusi käsitlev arstiteaduse haru

vatt2vati 21› ‹s

1. etn meeste villane v. linane hõlmadega pihtkuub. Kõrge püstkraega vatt. Pükstega sama värvi vatt. Suvised vatid. Jõukad talumehed kandsid vati all vesti. || varrastel kootud kampsun. Muhu vatt. *Miina oli nelja-viiekümneaastane vanatüdruk, kes kudus kampsuneid ehk vatte .. A. Kaal.
2.hrl. pl.(üle)riie, (üle)rõivas. Poisil on kolmed vatid seljas. Võta, aja vatid maha! Kooris end vattidest lahti. Tõusis asemelt ja puges vattidesse. Tõmbas peenemad, paremad vatid selga. Viskas vati selga ja vantsis koju.
▷ Liitsõnad: kroonu|vatt, pealis|vatt, talvevatt.

vere|vendlus
meeste, eriti võitluskaaslaste kindel sõprus; kahe noormehe vahel sõlmitav eluaegne sõprussuhe, mille kinnituseks tehakse käesse haav ja lastakse seguneda mõlema verel. Mehi ühendas verevendlus.

ülikond-konna 22› ‹s
pintsakust ja pükstest (vahel ka vestist) koosnev meeste pealisrõivaste komplekt. Pidulik ülikond. Tume, hele, ruuduline ülikond. Peene-, laiatriibuline ülikond. Kombineeritud 'eri värvi pintsaku ja pükstega' ülikond. Kaherealine 'kaherealise pintsakuga' ülikond. Kalevist ülikond. Vana, juba kantud ülikond. Kannab peent, esinduslikku ülikonda. Ta oli täna riietatud musta ülikonda. Passib, proovib peegli ees uut ülikonda (selga). Ülikond istus (seljas) nagu valatud. Poiste vormiks sai tumesinine ülikond. Mehed olid maavillasest, kodukootud riidest ülikondades. Tuli ülikonna väel. Ülikond oli õmmeldud viimase moe järgi. Kapis rippus mitu ülikonda. || pealisrõivastus üldse (ka naistel). Triibulistes ülikondades vangid. Tuletõrjujad kannavad erilist tulekindlat ülikonda. Rannariietuseks mõeldud ühevärvilist ülikonda ehivad nöörkinnis ja kolmekordne vöö. *Ülikonnaks valis ta musta sileda undruku ja heleda linaõite karva pluusi .. M. Sillaots. || etn (naiste rahvarõivaste komplekti kohta). Hiiu, Muhu, Mulgi naise ülikond.
▷ Liitsõnad: samet|ülikond, ševiot|ülikond, tviidülikond; esindus|ülikond, gala|ülikond, peo|ülikond, pidu|ülikond, pulma|ülikond, päeva|ülikond, pühapäeva|ülikond, suve|ülikond, tänava|ülikond, töö|ülikond, õhtuülikond; jahi|ülikond, jäägri|ülikond, kaitse|ülikond, kummi|ülikond, madruse|ülikond, maskeerimis|ülikond, moondamis|ülikond, päevitus|ülikond, ratsa|ülikond, reisi|ülikond, spordi|ülikond, supel|ülikond, suusa|ülikond, treening(u)|ülikond, tsiviil|ülikond, tuukri|ülikond, vormiülikond; poe|ülikond, rätsepa|ülikond, valmisülikond; naiseülikond vrd aadama|ülikond, vrd eevaülikond.

üll-i 21› ‹s
etn naiste (harvemini meeste) karusnahkne v. karusnahaga ääristatud talvemüts Lääne-Eesti saarestikus. Eriti tuntud olid Saaremaa üllid.
▷ Liitsõnad: ratas|üll, sariküll.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur