[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 sobivat artiklit.

kohort-hordi 21› ‹s

1. aj Vana-Rooma väeüksus, kümnendik leegioni (s.o. 500–600 meest)
2. piltl rühm, salk. Kangelaste kuulsusrikas kohort. *.. eel jänes, järel – ratsureid kohort... J. Barbarus.

kompanii14› ‹s

1. maj ühisettevõte tööstuses, kaubanduses jm. majandusharudes. Välismaised kompaniid. Kaevandused kuulusid ühele USA kompaniile. || aj kaubakompanii. Inglise Ida-India kompanii.
▷ Liitsõnad: aktsia|kompanii, era|kompanii, laeva|kompanii, lennu|kompanii, nafta|kompanii, televisioonikompanii.
2. sõj rühmadest koosnev allüksus (100–250 meest) jalaväes ja soomusvägedes. Vaenlane ründas kahe kompaniiga.
3. kamp, seltskond. *Ma ütlesin, et me täna suure kompaniiga Paunveresse Tootsi pulma sõidame .. O. Luts.

leegion-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s

1. sõj suur sõjaväeüksus. a. aj (Vana-Roomas:) algselt kõigi kodanike maakaitsevägi, hiljem suurim sõjaväeüksus (kuni 6000 meest) b. hilisemal ajal üksikpataljonidest koosnev väekoondis mõnes riigis
▷ Liitsõnad: au|leegion, võõrleegion.
2. piltl määratu hulk, musttuhat. Neid on käputäis, teid aga (terve) leegion. Sõpru on tal (terve) leegion. Töötute leegion. Nuhkide leegion kogu aeg kannul. Sääskede, putukate leegionid.

lume|mees
(meest kujutav) lumest inimesekuju. Lapsed tegid lumemehe, torkasid talle piibu suhu ja kaabuloti pähe.

mees|-meheltadv
järjekorras, ühtegi (meest) vahele jätmata. Korraldused anti kiiresti mees-mehelt edasi. *.. nagu oleksid nad [= mehed] lähedalt sugulased nende karuste hiiglastega [= puudega], keda nad mees-mehelt jalust rabavad [maha võtavad] ja pärast okstest puhastavad. A. H. Tammsaare.

mee|vein
(meest)

mehelik-liku, -likku 30› ‹adj
meest meenutav, mehele omane, mehe olemusele vastav; ant. naiselik. Mehelik jõud, olek, välimus. Mehelik tarm, ettevõtlikkus. Kõige mehelikum mees mu tutvuskonnas. Nooruk püüdis olla hästi mehelik. Ta on palju mehelikumaks muutunud. Mitmeid töid, elukutseid ei peetud mehelikeks. Mehelik loogika, mõttelaad. Mehelike näojoonte ning meheliku soenguga naisdirektor.
▷ Liitsõnad: au|mehelik, eba|mehelik, elu|mehelik, härras|mehelik, jõu|mehelik, kamba|mehelik, maa|mehelik, oma|mehelik, pere|mehelik, seltsi|mehelik, sõbra|mehelik, vanamehelik.

muusa6› ‹s

1. kunsti v. teaduse kaitsejumalanna vanakreeka mütoloogias; tänapäeval kasut. hrl. ka vastava kunsti- v. teadusala, eriti luulekunsti kohta. Oma muusale jäägitult andunud kunstnik, poeet. Ta luulesoon on kuivanud, muusa on ta maha jätnud. Kui kahurid kõnelevad, siis muusad vaikivad (ütlus selle kohta, et sõja ajal ei saa tegelda kunstiga). *Õhtulokaalides sündis nõndanimetatud kümnes muusa – estraadisõna .. V. Adams.
2. piltl loomingulise inspiratsiooni allikas, hrl. meest innustav naine. *Teie olete mu muusa. Kõik oma paremad luuletused olen kirjutanud teie järele igatsedes, Tuuli! L. Promet.

pealt
I.postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna ablatiivilõpuga
1. millegi v. kellegi ülapoolelt, pealispinnalt, millestki kõrgemalt (ära); midagi katmast, varjamast; ant. alt. Laua, pingi pealt. Tõstsime kohvrid pakiriiuli pealt alla. Võta noodid klaveri pealt. Ajab aida pealt heinu alla. Taat ronis ahju, vankri pealt maha. Võtsin teki voodi pealt. Lapsed kiskusid kivi pealt sammalt. Riisus lusikaga piima pealt koort. Ta tuli rongi, bussi pealt. Murdis seene jala pealt. Lahingute käigus pühiti paljud külad maa pealt 'hävitati sootuks'. Mul langes seda kuuldes nagu koorem südame pealt. Ega meiegi ole sita pealt riisutud 'viletsad' mehed. || (kehaasendist kõneldes:) nii, et lakatakse põhisõnaga märgitud kehaosale toetumast. Lamaja keeras end selja pealt külje peale. Mees tammus jala pealt jala peale. Täies elujõus inimene varises jala pealt 'püsti olekust'. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli selja pealt märg, lõhki. Musta ülikonna pealt paistab iga tolmukübe kohe silma. *Papüürusekõrkjas on tubli kaks meetrit pikk, juure pealt neli-viis sentimeetrit jäme.. E. Lumet (tlk).
2. kasut. viitamaks kohale, kust keegi (v. miski) läheb, liigub v. kust midagi saadakse, hangitakse. Kalamehed tulid paadiga järve pealt. Kari tuli ristikupõllu pealt. Tulen praegu turu pealt. Rein tuli pikema reisi pealt. Mine mul tee pealt eest! Auto paiskus tee pealt kraavi. Hakkas minema, kuid vaatas veel ukse pealt korraks tagasi. Ostsin selle nurga pealt poest. Ma ei suutnud kuidagi oma pilku tema pealt lahti rebida. |asendatav ka põhisõna elatiivilõpugakõnek. Millal te linna pealt tagasi jõuate? Ma ei kuulnudki, millal poiss küla pealt tuli. *Ta [= vana soldat] pani kroonu päält saadud „serdoki” selga.. Jak. Liiv. || teat. kauguselt, teat. vahemaa tagant. Mõne sammu pealt oli võimatu mööda tulistada. Peotrall oli mitme versta pealt kuulda. Seda võis juba hulga, tüki maa pealt näha. *Ta tabas vaenlast kiviga terve postivahe pealt. E. Raud.
3. kasut. viitamaks ametile, tööle, tegevusele, millest keegi loobub v. sunnitakse loobuma. Tulin selle töö, ameti pealt ära. Ta on nüüd autojuht, traktori pealt ammu ära. Ella viidi põllutöö pealt üle karja peale. Ta võttis end, tehti, sai koha pealt lahti. *Oma liberaalsete vaadete tõttu pidi ta varsti ka kooli pealt kaduma.. V. Panso.
4. kasut. viitamaks sellele, mille v. kelle eest v. arvel midagi saadakse v. loovutatakse. a. (üldiselt). Teenis selle tehingu pealt kenakese summa. Kaupmehed said kauba pealt suurt vahekasu. Relvavabrikandid teenivad ka sõja pealt. Ma hoidsin sel nädalal toidu pealt natuke kokku. Võta, 100 krooni kogu kupatuse pealt! Tulumaksu tuleb maksta igasuguste sissetulekute pealt. Mõisnikud nõudsid talupoegadelt teopäevi ka kõlbmatu maa pealt. *Neile makstakse preemiaid piima pealt, ja vilja pealt, ja lina pealt.. R. Sirge. *.. see voorimees maksis oma poja pealt kaks hõbemarka aastas kooliraha. J. Kross. b. (üksuse kohta, distributiivselt). Mis praegu piimaliitri pealt makstakse? Teenis õhtu pealt kakskümmend marka. Autojuhid saavad tasu veetud koormate pealt. Koormiseks oli neli külimittu adramaa pealt. Sauna kasutamise eest tuli maksta kümme krooni mehe pealt. *Nüüd olid tulepõletaja kalad eraldatud võrgumajade ette kuhjakestesse, iga paadi pealt oma osa.. A. Mälk.
5. mingist suunast, mingilt poolt. Tuul puhus külje pealt. *Tulime Hiiumaa pealt. / Paadis on räimed ja mõrrad. J. Smuul. || mingis suhtes, mingist aspektist, mingist küljest. *Seda asja tuleb iga kandi pealt kaaluda. Elu on iga kandi pealt mees oli Tõivgi, kui vara pealt vaadata. Ainult seesama valge hobune tal hinge taga oligi ja lapike kehva maad.. A. Maripuu.
6. kasut. viitamaks käimasolevale protsessile, tegevusele, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Aeti südaöösel une pealt üles. Paistab, et mees on tapetud magamise pealt. Tulime poole etenduse, filmi pealt ära. Poisid saadi teo, pahanduse pealt kätte. Loomad tabati kurja pealt. Katkestas jutu poole lause pealt. Sõidu pealt ei tohi trammist maha hüpata. Kukkus äkki jooksu pealt pikali. Pealetungijad tulistasid otse jooksu, käigu pealt. *Õpetajad kutsuti poole tunni pealt direktori kabinetti kiirnõupidamisele. E. Raud.
7. kasut. viitamaks ülimale ajalisele vm. täpsusastmele. Maksan sulle selle kõik sendi, kopika pealt kinni. *„Ega nad siis kella pealt tule,” naeratas Aija. – „Miks ei tule? Ikka kella pealt. Kella pealt ja graafiku järgi..” M. Traat.
8. kasut. viitamaks sellele, mille kasutamiselt, pruukimiselt millelegi muule üle minnakse. Vabrikus mindi, vabrik läks auru pealt elektrimootoritele üle. Kütmine viidi masuudi pealt briketi peale.
9. kasut. viitamaks isikule, kelle tööd v. keda ennast eeskujuna võetakse. Poiss on ülesanded teiste pealt maha kirjutanud. Eks ma võtnud oma kirjatöös sinu pealt eeskuju. *Need olid nii ilmselt isa pealt õpitud sõnad, et see ajas peaaegu muigama. J. Kross.
10. kasut. viitamaks hindele, millelt mingis suunas toimub muutus. Füüsikahinne on langenud nelja pealt kolme peale, ajalugu aga tõusnud nelja pealt viie peale.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kõike hinge, südame pealt ära rääkima, ära ütlema. Kohvipaksu pealt ennustama. On nagu kuu pealt kukkunud. Noatera pealt.
II.prep
1. [gen] rohkem kui, enam kui, üle (hrl. vanusega ühenduses); ant. alla, alt. Naine juba pealt neljakümne, viiekümne.
2. [part] hrv pärast. *Tulime pealt jõulupühi, just enne uut aastat suurelt merelt.. Ü. Tuulik.
III.adv
1. pealtpoolt, kõrgemalt (ära); pealispinnalt, katmast (ära); ant. alt. Kangutas kastil kaane pealt. Kruvisin pudelil korgi pealt. Lambil on klaas pealt ära. Laps on teki pealt ära ajanud. Ratas viskas rihma pealt. Tapeet, värv on pealt ära tulnud. Varbal tuli küüs pealt ära. Masinal on mootor pealt maha võetud. Hakkasime koormat pealt maha lükkama. Hein tuleb pealt ära niita. Võta endal mantel pealt ära. Rüüpas pealt paar sõõmu ja andis õllekapa edasi. Ma ei lasknud sel mehel silma pealt 'jälgisin meest kogu aja'. *.. ilmus kooliõpetaja Laur ukse peale ja sõnas: „No poisid, poisid, ärge [mürgeldamisega] lage pealt ära tõstke.” O. Luts. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Sibul on pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline. Suured jääpangad olid pealt valged. Porgandid olid pealt küllalt jämedad, altpoolt peenemad. Pealt karvane riie. Pealt lahtine kaev. Pinal, karp on pealt lakitud. Kartulikuhi kaeti pealt õlgede ja mullaga. Järv kasvab pealt kinni. *.. seisis madala metsa serval palktare, pealt karusnahkadega kaetud nagu jakuudi jurta. J. Pärni (tlk). || väliselt, väljastpoolt. Ta pole nii paha poiss, kui pealt paistab. *Pealt ei saanud keegi aru, et [mees] haige . E. Park.
2. rõhutab mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. lakkamist kellelgi. Mul läks varakult uni pealt ära. *.. nii maias kui ta oligi – oli kompvekiisu ootamatult pealt ära läinud. E. Raud.
3.tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osananäit. pealt kuulama, pealt kuulma, pealt nägema, pealt vaatama jt.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|pealt, äärepealt; kõigepealt; hetke|pealt, jala|pealt, jõhvi|pealt, kanna|pealt, karva|pealt, kopika|pealt, korra|pealt, kriipsu|pealt, minuti|pealt, paugu|pealt, punkti|pealt, päeva|pealt, ropsu|pealt, sendi|pealt, sõna|pealt, tunni|pealt, täpipealt

pikaliadv

1. maha, lamama, rõhtasendisse maapinnale v. mingile alusele (ise heites v. vägivaldselt paisatuna). Heitis diivanile, asemele, voodisse pikali. Viskas end koikusse, lakka heintele, murule pikali. Poiss heitis rannaliivale, päikesepaistele, põõsa vilusse pikali. Viskan, heidan, keeran tunnikeseks pikali 'magan tunnikese'. Heida pikali ja puhka veidi. Haige tõusis istukile, ent laskus peagi uuesti pikali. Autojuhid olid väsimusest pikali vajumas. Jäin paariks kuuks pikali 'voodisse põdema'. Laske kuuldes viskusid sõdurid pikali. Käib rividrill: püsti ja pikali, püsti ja pikali! Kukkusin libedal teel pikali. Komistasin ja lendasin, prantsatasin pikali. Panime, asetasime haavatu pikali. Poiss pidi õpetaja peaaegu pikali jooksma. Paiskasin, lõin kallaletungija rusikahoobiga pikali. Jõumees virutas ühe kallalekippuja teise järel pikali. Tõukas teise pikali ja hakkas jalaga peksma. Põder paiskas hundi oma esijalaga pikali. Koer sirutas end laste jalgade juurde pikali. Automaadivalang pani mitu meest pikali 'surmas mitu meest'. Olen selle püssiga nii mõnegi rebase pikali sirutanud 'maha lasknud'. *Mõni pole oma elus koera sabagid väärt, aga surnuaial sõuke monument püsti aetud, et kuku pikali. J. Tuulik. || (esemete, taimevarte jms. ümber, kummuli, maha löömise v. kukkumise kohta). Kakluse ajal olid lauad ja toolid pikali paisatud. Saed vingusid ja üha rohkem puid langes pikali. Sadu on osa rukist pikali pannud. *Pikkamisi kaugenes laev, voog pildus kalda kõrkjaid püsti ja pikali nagu surmaheitluses. V. Uibopuu.
2. maas, lamamas, rõhtasendis maapinnal v. mingil alusel (ise heitnuna v. vägivaldselt paisatuna). Lesis pikali voodis. Mees oli koikus pikali ja magas. Olin pikali ja vahtisin lakke, und ei tulnud. Olen väsinud ja tahaksin natuke pikali olla. Pühapäevahommikul oli pere kaua pikali 'voodis'. Kogu pere oli gripiga pikali maas 'voodihaiged'. Ma olen tänavu palju pikali pidanud olema 'olen palju põdenud'. Matkajad puhkasid pikali rohu sees. Seal on üks mees pikali rentslis. Üks lehm oli veel pikali, teised olid juba püsti ja sõid rohtu. Mahalastud hobused olid metsa all pikali maas. || (ümberpaisatud, langetatud esemete, taimevarte jms. kohta). Teekaldal oli üks jalgratas pikali. Mitu suurt puud oli pikali maas.

rikša6› ‹s

1. Idamaadel hrl. ühele sõitjale määratud kerge kaherattaline kaarik, mida veab eest üks v. kaks meest; velo-, motorikša. Kuli on rikša vedamisest võhmal. Kaubakotid laoti rikšasse. *Singapuri rikša kujutab endast külgkorviga jalgratast, siin ei istu sõitja vedaja ees nagu klassikalisel jalgrattarikšal. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: moto|rikša, velo|rikša, veorikša.
2. seda sõidukit vedav v. juhtiv mees. Rikšal on raske, ta lõõtsutab. *Enamik rikšasid ei lase enam traavi, vaid tallab pedaale.. I. Normet.

rügement-mendi 21› ‹s

1. sõj hrl. diviisi koosseisu kuuluv pataljonidest ja kompaniidest koosnev väeosa (kuni 3000 meest). Rügemendi staap, lipp, ohvitserid. Kaheksa rügementi jalaväge. *Kolm pataljoni on juba rügemendi jagu sõdureid, ja see on ka midagi. H. Susi.
▷ Liitsõnad: jalaväe|rügement, mägiküti|rügement, piirikaitse|rügement, ratsa|rügement, suurtükiväe|rügement, üksikrügement.
2. piltl suur hulk inimesi, loomi vms. Terve rügement poisse vajus koolimaja uksest välja. *Parajasti kui uni hakkab tulema, jookseb rügement rotte üle [põranda] sahvri poole. H. Pärli.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur