[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

keem-a 22› ‹s
keemine. *.. ei kärsitud aga oodata ja löödi poole keemaga lihale juba hambad sisse. L. Promet.

leemleeme, leent, leemesse e. leende, leente, leemi, leentesse 34› ‹s
toidu keeduvedelik, supivedelik; (vedel) supp. Lahja, rammus, rasvane leem. Selge leemega supp. Mõni armastab paksu suppi, mõni vedelat leent. Perenaine keedab leent. Helbib lusikaga leent. Otsib leeme seest paksu. Lühikese 'vähese, ühtlasi kastmeks oleva' leemega liha, kartulid, aedvili. Kes leemega suu põletanud, puhub ka vee peale. *.. pekitükkidega hernesupp on palju maitsvam niisugusest leemest, kus pekivürfleid ei ole. P. Kuusberg. || hrv muu (keedu)vedelik. Lõnga värviti kaselehtede leemes.
▷ Liitsõnad: hautamis|leem, herne|leem, jahu|leem, kala|leem, kapsa|leem, keedu|leem, liha|leem, läätse|leem, oa|leem, prae|leem, rammu|leem, seene|leem, supi|leem, tanguleem; vere|leem, värvileem.

meel-e, -t 34› ‹s

1. teat. liiki aistingute vastuvõtu ja eristamise võime; vastavate ärrituste vastuvõtu ring, ala tervikuna. Inimese viis meelt. Koeral on meeltest eriti arenenud haistmine ja kuulmine. Kõik meeled on elevil, ahmivad muljeid. Kaunis suveöö erutab meeli. Mu meeled väsivad selles muljete tulvas. Teda hoiatas hädaohu eest nagu mingi seitsmes meel. || millegi tajumise, mõistmise võime; taju, tunnetus. Andrus on väga eluvõõras, tal pole praktilist meelt. *.. kuid ta [= õpetaja] ei saanud seda vaimustust millegagi üle kanda tütarlastele, kellel puudus meel mehise ja range rooma luule jaoks. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: haistmis|meel, kompimis|meel, kuulmis|meel, maitsmis|meel, nägemismeel; aja|meel, huumori|meel, ilu|meel, kunsti|meel, rütmi|meel, vormi|meel, värvimeel.
2. (inimese loomuse, hingelaadi, vaimu, meelelaadi vms. kohta). Lapse tundlik erk meel. Järeleandliku, alandliku, lepliku, äkilise meelega inimene. Unistava meelega nooruk. Kooselu nõuab leplikku, tasast meelt. Ants oli tuntud oma ausa, õiglase meele poolest. Ta on väga kriitilise meelega. Luuletundliku poeetilise meele päris ta emalt. Tee, mida hing ihkab ja meel lustib. Näitleja oskab publiku meeli köita. Hirm närib hinge, süütunne piinab meelt. Naistel pikad juuksed, kerge meel. *.. ta meel polnud paindlik iga uue tuule järgi. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kangelas|meel, kerge|meel, korra|meel, kriitika|meel, lapse|meel, ohvrimeel.
3. (eeskätt tunnetega ühenduses). a. meeleolu, tunne, tuju. Emal oli poja üle hea meel. Meel on rõõmus, paha, murelik, nukker, mõru, hapu. Meel läheb, muutub raskeks, kurvaks, härdaks, kergemaks. See teeb meele tusaseks, haigeks, kibedaks. Jüri oli ettepanekuga hea meelega 'meelsasti' nõus. Kinno ei tahaks minna, parema meelega 'meelsamini' jalutaksin veidi. Võime rahuliku meelega, rahulikul meelel koju minna. Mul hakkas temast hale meel. Võta, mul ei ole kade meel! Mu meeli valdas ärevus. Poiste meeled olid põnevil. Sõnum pani inimeste meeled kihama. Vaidlejate meeled rahunesid peagi. Mis sinu meelt pahandas? Läks peole, jõe äärde, kõrtsi, teiste hulka meelt lahutama. Püüdsin naljakate lugudega sõbra meelt lahutada. Edu, õnn ülendab meelt. Ohverdamisega püüti jumalate meeli lepitada. b. tahtmine, soov. Kosilane oli tütarlapsele meele järele. See asi pole Mihklile meele järele, meelt mööda. Talita oma meele järgi. Raske on igaühe meele järgi olla. *Kunagi ei jõua sa peremehe meele pärast teha. R. Sirge. *Sina oled poolteed vastu minu meelt Kristjanile läinud, sellepärast ei saa sa minu käest midagi. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: hea|meel, ise|meel, mure|meel, mässu|meel, paha|meel, protesti|meel, rahu|meel, tusa|meel, vihameel; tundemeel.
4. kõnek (sageli arhailise varjundiga väljendites:) mõistus, aru; mõtlemisvõime, kaalutlemisvõime, arukus. Mees läks meelest segaseks, meelest ära. Mõni jääb vanas eas meelest nõdraks. Meel läheb segi, sassi. Minu meel niisugust asja ei mõista. Joomine, viin võtab meele(d) meeste peast. Tormab siia-sinna nagu meelest ära. Noor virtin ajas vanapoisist peremehe meele(d) segi. Ta oli hirmu pärast lausa meelest ära. Naerab, karjub, trambib nagu meelest ära. Millal tema meele pähe võtab! Ema paneb küll lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. Karul on üheksa mehe jõud, aga ühe mehe meel. Mitu pead, mitu meelt. *.. alati leidiski ta sealt [= loodusest] uut ning huvitavat, mis teritas meelt ja rikastas teadmiste varu. K. Põldmaa.
5. mõte; arvamus, seisukoht. Tal näib mingi plaan, ettevõtmine meeles mõlkuvat. Keegi ei tea, mis teisel meeles mõlgub. Selles asjas on nad ühel meelel, jõudsid ühele meelele. Seda plaani oli ta kaua meeles kandnud. Sinna minna – mis sul ometi meelde tuleb! Oli algul nõus, kuid on vahepeal meelt muutnud. Olen ikka olnud seda meelt, et .. *Mina peaksin talle kirjutama! ... Ei tule meelde! ... M. Metsanurk. *Juhtunu oli väga meelel ja keelel, Toomas saab ka kuulda. H. Kiik. || mõttelaad, -viis; meelsus. Rahvuslik, isamaaline meel ja vaim. Omaaegses koolis valitses saksa keel ja meel. Kust tuul, sealt meel. *Aga kõige esiti noomib ta neid südame kanguse, hariduse- ja uuendusevastase meele ja kõrkuse pärast. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: üksmeel.
6.sisekohakäänetesmälu. Kõik kuuldu, laulusõnad ei jäänud meelde. Jäta see koht hästi meelde! Lugu sööbis poistele alatiseks meelde. Äkki torkas, torgatas, välgatas, sähvas meelde, et .. Pika mõtlemise peale tulid, tärkasid üksikasjad meelde. See on, püsib igavesti, eluaeg meeles. Anekdoodid ei seisa mul meeles. Nähtavasti polnud sul meeles kella üles keerata. Pea siis meeles minu õpetusi! Tema nimi, majanumber on mul kahjuks meelest läinud. Mitte ei mäleta, nagu peoga meelest pühitud. Mis möödas, see meelest! Tuli meelde 'meenus' lapsepõlv, viimane kontsert, kunagine lubadus. Tuletasime meelde 'meenutasime' üliõpilasaastaid. „Vaadake, et te hiljaks ei jää!” tuletas ema meelde. See maastik tuletab meelde 'meenutab'. Haanjamaad. Sõbrad peavad mind alati meeles 'ei unusta kunagi'. *.. asi oli ema meelest varsti ununenud. Aga mitte Maali meelest. M. Metsanurk.

meelt avaldama
(sõnades, tegudes) oma tundeid, seisukohti, (poliitilist) meelsust väljendama. Hoidub oma arvamust väljendamast ja meelt avaldamast. Parlamendihoone ette kogunes sadu inimesi meelt avaldama.

meelt heitma
meeleheitesse langema; meeleheitel olema. Ära ühe ebaõnnestumise pärast veel meelt heida! Ilmaaegu heidate meelt, asi pole sugugi nii hull. *Esimesed vaod tulid nii viletsad, et ta peaaegu meelt oli heitmas .. M. Metsanurk.

meelt märkama
hrl van aru saama, taipama, mõistma. *.. ja mis pean oma lapsele ütlema, kui see kord meelt hakkab märkama ja halbust oma hingega tundma. M. Metsanurk.

meelt parandama
end elukommetelt paremaks muutma, halbu elukombeid, halba käitumist maha jätma. Jutlustaja manitses rahvast, et see patuelu jätaks ja meelt parandaks. Vanasti jõi ja laaberdas ringi, aga nüüd on meelt parandanud. *.. nemad tahavad sellega [= karistamisega] ainult head ... et laps oma pahateost aru saaks ja meelt parandaks. L. Kibuvits.

pikk meel
kannatlik suhtumine, kannatlikkus. See töö nõuab püsivust ja pikka meelt. Õpetaja peab olema rahulik ja pika meelega.

meer-i 21› ‹s
linnapea, ka muu kohaliku omavalitsuse juht Prantsusmaal, Inglismaal jm.

meesmehe, meest, mehesse, meeste, mehi, meestesse 35› ‹s

1. meessoost inimene, meesisik, meesterahvas (mõnikord naisele v. poisi(kese)le vastandatuna); ant. hrl. naine. Noor, keskealine, vana mees. Mees parimas eas, paremates aastates. Umbes 50-aastane mees. Pikk, lühike, keskmist kasvu mees. Laiaõlgne musklites mees. Jässakas, tüse, paks mees. Tugev, kõva jõuga mees. Rikas, jõukas, vaene mees. Mees on terve kui pull. Ants olnud noorelt ilus mees. Mehine, julge, arg mees. Targad, nutikad, osavad, kavalad, rumalad mehed. Kuri, heasüdamlik, lahke mees. Ta on hakkaja, ettevõtlik, rassija mees. Vallaline, lahutatud, leseks jäänud mees. Viinavõtja, joodik mees. Jaan oli mees üle küla. Üksuses olid puha eesti mehed. Saaremaa, Tallinna, siit kandi mees. Kust mehi võõras on? See on meeste jutt, töö. Tüdruk hakkas varakult meeste vastu huvi tundma, mehi jahtima, meestega ringi tõmbama. Raskejõustik on meeste sport. Maailmameister meeste odaviskes. Hakati mees mehe vastu jõudu katsuma. Töötab, rabab mitme mehe eest. Karul olevat seitsme mehe jõud. Mehe 'suur' lonks, kõhutäis. Magab nagu seitse meest 'kõvasti, sügavalt'. Poiss on juba meheks sirgunud, peaaegu täis mees, töös mehe eest väljas, käib mehe ette, annab mehe mõõdu välja. Jüts püüab ennast mehena näidata. *Inimeste meelest olin ma raiskuläinud poiss, kes mehest peast hakkab endale kahtlasel teel ülalpidamist hankima. T. Hallap (tlk). || (tegevusala, harrastust v. kuhugi kuulumist silmas pidades). Lihtne musta töö mees. Mina pole selle töö mees. Tema seda ei oska, ta on teise ala mees. Ei teadnudki, et oled nii kõva saksa keele mees. Kaubalaeva, turvameeskonna mehed. Kaitseliidu mehed. Kuninga, mässujuhi mehed. Paar meest koos ohvitseriga. Dirigent ja juhatuse mehed olid asja arutanud. *Sa nüüd kaptenist mees. A. Kalmus. || (mehelikkust, mehe väärt omadusi silmas pidades). See on mehe tegu, jutt! Ta on ikka mees mis mees. Tee siis midagi, kui sa vähegi mees oled! Näita, et sul mehe süda sees on! Mis mees sa oled, kui kartma lööd! Niisugune nüüd mõni mees! Pole see kellegi mees, kes midagi ei julge. Ole mees, ära ole memm! Selle töö peale pole tast meest. Elada saab igal pool, kui aga ise mees oled. Andres ja Jaan, vaat need on alles mehed! Ole mees, pea vastu! Sepp lubas õpipoisist mehe teha. Tule rammu katsuma, kui mees oled. Ma olen teda ikka meheks pidanud. Ega temagi taha mehest madalam olla. Räägime õige nagu mees mehega. Materjali saad, ole (muudkui) mees ja ehita. Oli mees lubama, aga jättis kõik täitmata. Ta on iga töö peale mees, mees iga töö peale. Kes ees, see mees. Meest sõnast, härga sarvest. Riie ei riku meest. Kes mees siin, see mees seal. || (viisakusväljendites palvet, soovi esitades v. tänades). Ole (hea) mees ja käi ise seal ära. Aita natuke, ole meheks! Ole meheks aitamast! Olge meheks hea nõu eest. Olgu nad meheks, et abiks tulid! „Ole meheks!” ütles Ann tänulikult.
2. abielumees. Naine kiitis oma meest, lahutas mehest ära. Maimu seaduslik, tulevane, endine mees. Ta sai heasüdamliku, hoolitseva, kuldse mehe. Mu kooliõed on kõik abielus, kõigil on mehed. Naine on mehele truu, petab meest, teeb oma mehele sarvi. Maali lõi teise naise mehe üle. Ellul on juba kolmas mees. Nad laulatati altari ees naiseks ja meheks. Mehele minema '(naise kohta:) abielluma'. Õde läks joodikule mehele. Miina sai naabervalda ühele poodnikule mehele. Mihklil oli veel kaks tütart mehele panna. Tütar oli linnas ühel tisleril mehel. Pulmad olid läbi, nad olid nüüd meest-naist. *Täpselt üheksanda klassi viimasel päeval, umbes kell kolm pärast lõunat olid nemad Meeliga nagu mees ja naine. Siinsamas, selles toas. T. Kallas. *Tema [= Melanie] kuuleb omakorda, kes on mehele läinud, kes mehelt ära .. E. Mihkelson.
3. (soolisust rõhutamata:) inimene, isik; asjamees, tegelane. Mind huvitab, mis mees ta oma vaadetelt on. Võid julgesti rääkida, see on meie mees. Tõi valitsusse oma erakonna mehed. Tal on igal pool omad mehed ees. Ta olevat mingiks suureks, tähtsaks meheks saanud. Kõrge ülemuse asemel tuli keegi väiksem mees. Õige mees õigel kohal. Teeb õige, ausa mehe näo pähe. Sel nädalal olen õhtuti vaba mees. Kui asi avalikuks tuleb, oled kadunud 'häbistatud, läbikukkunud, otsas' mees. Ega temal mehelgi kerge ole. Mis ta, vaene mees, nüüd peale hakkab? Seda pole igal mehel 'igaühel' vaja teada. Iga mees 'igaüks' siin suud ei pruugi. Vaata, mõni mees on õige uhkeks läinud. Ega teise mehe suugi seinapragu pole (ütleja vihje, et ka talle pakutaks). Lubamine ka hea mees.
Omaette tähendusega liitsõnad: aadli|mees, aate|mees, abi|mees, aida|mees, ajalehe|mees, ameti|mees, ankru|mees, au|mees, baari|mees, ehitus|mees, elu|mees, esi|mees, foto|mees, haltuura|mees, hobuse|mees, hoki|mees, huumori|mees, hõbemedali|mees, häitsme|mees, härras|mees, iga|mees, ihukaitse|mees, isa|mees, jahi|mees, jala|mees, jooma|mees, julgeoleku|mees, jumala|mees, jutu|mees, jõulu|mees, jäähoki|mees, kaamera|mees, kaika|mees, kala|mees, kamba|mees, kandi|mees, kandle|mees, kauka|mees, kaup|mees, keele|mees, kella|mees, kiriku|mees, kirja|mees, kirve|mees, kohi|mees, kohtu|mees, koja|mees, kont|mees, kooli|mees, koti|mees, kriuka|mees, krutski|mees, kuldmedali|mees, kõne|mees, kõrtsi|mees, käe|mees, käli|mees, käru|mees, küla|mees, küüdi|mees, labida|mees, laeva|mees, lao|mees, laulu|mees, lehe|mees, leierkasti|mees, lesk|mees, liht|mees, linna|mees, lume|mees, luua|mees, lõua|mees, lääni|mees, lööma|mees, maa|mees, maata|mees, majandus|mees, manala|mees, masina|mees, matka|mees, medali|mees, meistri|mees, mere|mees, metsa|mees, miilitsa|mees, moona|mees, moora|mees, muidu|mees, mundri|mees, mustatöö|mees, muusika|mees, mõisa|mees, mängu|mees, mässu|mees, mürtsu|mees, naabri|mees, naise|mees, naiste|mees, nalja|mees, napsi|mees, nimis|mees, nina|mees, noor|mees, nupu|mees, näpu|mees, nääri|mees, oda|mees, omakaitse|mees, omakandi|mees, oma|mees, ordu|mees, paadi|mees, paari|mees, paiga|mees, palli|mees, partei|mees, pasuna|mees, pea|mees, peig|mees, pere|mees, piibu|mees, piima|mees, piiri|mees, pikanäpu|mees, pilli|mees, poe|mees, poiss|mees, poliitika|mees, pooletera|mees, posti|mees, pronksmedali|mees, puutöö|mees, põllu|mees, päkapiku|mees, pära|mees, püha|mees, püssi|mees, raadio|mees, raha|mees, rahva|mees, rammu|mees, ranna|mees, ratsa|mees, raud|mees, rea|mees, reisi|mees, rekordi|mees, remondi|mees, riigi|mees, rinde|mees, riuka|mees, rivi|mees, rooli|mees, rännu|mees, saama|mees, sauna|mees, seaduse|mees, seltsi|mees, seltskonna|mees, side|mees, soodi|mees, spordi|mees, staabi|mees, suitsu|mees, sulas|mees, sule|mees, suur|mees, suusa|mees, sõbra|mees, sõja|mees, sõna|mees, sööma|mees, süsta|mees, tagala|mees, talli|mees, talu|mees, tantsu|mees, teaduse|mees, teatri|mees, tehnika|mees, televisiooni|mees, tembu|mees, teo|mees, tipp|mees, tolli|mees, toru|mees, trummi|mees, tunni|mees, tunnis|mees, turva|mees, tädi|mees, täis|mees, täitsa|mees, töö|mees, tütre|mees, tüüri|mees, usaldus|mees, usu|mees, vaba|mees, vabat|mees, vaga|mees, vahe|mees, vahi|mees, valgepileti|mees, valija|mees, valve|mees, vana|mees, vande|mees, varu|mees, vembu|mees, vibu|mees, viguri|mees, viha|mees, viie|mees, viina|mees, vikati|mees, vinga|mees, voli|mees, voori|mees, võidu|mees, võimu|mees, vägi|mees, väike|mees, väi|mees, õe|mees, õnge|mees, õnne|mees, äri|mees, ühepaela|mees, üllatusmees

hea mehe poolest
heast tahtmisest, heast südamest, abivalmidusest. Naabrid tulid hea mehe poolest vahel appi. Annan sulle hea mehe poolest nõu: jäta see plaan katki!

kõik see mees
kõik (koos). *Kallale kõik see mees! Lükkame ta [= paadi] merre! H. Sergo.

[midagi] mehele panema

1. maha müüma, hakkama panema. Alandas hinda ja pani kogu kauba, kraami laadal mehele. *Aga mina olin ühed tädi Annast jäänud Meisseni tassid äsja Pastaruse juures viiesaja eest mehele pannud. J. Kross.
2. ära kulutama, ära raiskama, hakkama panema; ära rikkuma. Temal on oma pärandiosa juba mehele pandud. *.. vaatas põrandal vedelevaid tumepruune savitükke. „Või kruusi kah juba mehele pannud ...” A. Jakobson.
3. käiku laskma, kasutusele võtma. *Mõned neist on juba Ameerikas olnud; need edvistavad inglise keele kõlksudega, neid laevameeste juures mehele pannes. E. Vilde.

nagu ~ kui üks mees
üksmeelselt; kõik korraga. Terve klass oli kohal nagu üks mees. Kõik astusid kui üks mees Jaani kaitseks välja.

tehtud mees
elus läbi löönud, positsiooniga, järjel, hinnatud, tunnustatud (mees)isik. Oma korraliku sissetulekuga oli ta seltskonna silmis tehtud mees. Sa oled nüüd tehtud mees, kaitsesid doktoriväitekirja ära. *Enamik inimesi eelistab teist teed [= vaitolekut] ja paljudest on seeläbi saanud tehtud mehed. M. Traat.

mehem-a 2› ‹adj
kõnek mehelikum, mehisem; tublim, parem. Ajateenimine teeb poisid mehemaks. Jaan oli neist kõige mehem mees. Kui ta natukenegi mehem oleks! *Niisama, kui poisiots õpib varakult vanduma ja ropusti rääkima, et ikka mehemana näida. E. Tennov.

memm-e 22› ‹s

1. ema. Kuidas su memme tervis on? Kuidas ma sellest küll oma memmele räägin! Need kindad on mu kadunud memme kootud. Ma ei või nii kauaks jääda, memm hakkab muretsema. Memme-taati hoolitsesid ta eest hästi. Kas memm ikka jaksab veel kodus toimetada? „Aitäh, memm!” hüüdis Volli emale.
2. vanem naisterahvas, mutt, eit. Memmede suud ja sukavardad käivad nobedasti. Memmed heietavad noorpõlve mälestusi. Vanamees kutsus oma naist memmeks. *.. järgmises peatuses viipas vanamees ühele memmele ja laskis ta eesuksest peale. A. Valton. || hlv (ebameheliku, ara mehe kohta). Ole mees, ära ole memm! Jaan lööb kampa, ega ta mõni memm ole! Mis sõjamehed need ka on, täielik memmede kari. Mis mehed te olete, (kuradi) memmed kõik! *.. aga suurem hulk on ju niisugused memmed, et räägivad aga jah ja aamen järele, mis Paju ees. Chr. Rutoff.
▷ Liitsõnad: vanamemm.
3. lumememm. *Siin poisid veeretavad lumepalle / ja memme teevad, – / söest saab silmad talle, / ja porgand ninaks. H. Suislepp.

neem-e 22› ‹s
geogr merre v. järve ulatuv maismaa osa. Pikk kitsas neem tungib kaugele merre. Neeme tipus on majakas.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur