[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

iisop-i 2› ‹s
bot magusa lõhnaga mitmeaastane huulõieline ilu-, mee-, ravim- ja vürtsitaim (Hyssopus)

kutjaa14› ‹s
(riisi)tangutoit mee v. rosinatega, õigeusuliste tavandiroog (näit. matustel, surnute mälestamisel)

kärgkärje 22› ‹s
mõnede kiletiivaliste (näit. mesilaste) kuuetahulistest vahakannukestest pesaehitis haudme kasvatamiseks ning toiduvaru (mesilastel mee ja suira) hoidmiseks. Mesilaste, herilaste kärjed. Võtan kärjed tarust välja. Kärjed on mett täis. Kärgi vurritama.
▷ Liitsõnad: kunst|kärg, mee|kärg, tehiskärg.

kärje|kann [-u]
aiand kärje õhukeseseinaline kuuetahuline vahakannuke mee v. haudme tarvis. Meekärg koosneb kärjekannudest.

magus-a 2

1.adjsuhkru, siirupi, mee jms. aine maitsega, sellise ainega maitsestatud, seda sisaldav. Suhkruga, sahhariiniga magusaks tehtud kohv. Jook oli parajalt, liiga, läägelt magus. Kas sa jood magusat või mõru kohvi? Magusad koogid, saiad, küpsised. Magus kohupiim. Magusad kastmed. Sahhariin on suhkrust magusam. Ploomid olid hästi magusad, magusad kui mesi. Magusad ja hapud veinid. Külma(st) näpistatud kartulid on magusa maitsega. Soolase toidu peale kuluks magus suutäis ära. Kompvekist jäi magus maitse suhu. Tahaksin kohvi kõrvale midagi magusat. Tee suu magusaks 'söö, maitse, pane midagi magusat suhu'. |substantiivselt›. Ants armastab magusat. Ma ei või magusat süüa. Tal tekkis isu magusa järele. || (lõhna meeldivuse kohta). Magusa lõhnaga vedelik. Magus heinalõhn, viirukisuits. *.. tundis mahedalt magusaist lõhnadest, et see oli daam, kes oli tulnud tema naabriks. M. Raud.
▷ Liitsõnad: hapu|magus, hapukas|magus, imal|magus, kibe|magus, mage|magus, mesi|magus, mõru|magus, suhkur|magus, tulimagus.
2.shrl van mesi. *Kui suur ka meeisu oli, pidas karuott valusat õppetundi meeles ja ei korranud rünnakut. Üksikud magusat näppama kippuvad herilased, kimalased ja sipelgad tõrjuti kerge vaevaga eemale .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: linnumagus.
3.adjmaitsev, (maitselt, lõhnalt) isuäratav. Kanast saab magusa prae. Kondi ümber on liha kõige magusam. Köögist tuleb magusaid toidulõhnu. See mees juba magusat leiba 'kerget, hõlpsat, mugavat elu' ei otsi. Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad. *Suure tüki sooja leiba! / Oh küll maitses magus see! Juh. Liiv. *.. lihapala oli kuum, kuid selle mekk ütlemata magus: liha söödi haruharva. M. Lott (tlk).
4.adjmõnus, mõnu(tunnet), naudingut pakkuv, seda sisaldav. Kehas oli magus rammestus, roidumus, väsimus, surin. Magab magusat 'rahulikku, sügavat' und. Ta aeti üles kõige magusama une pealt. Magus tukastus tuli peale. Magus saunaleil veel kontides. Värske lõhnav viht on magus väsinud kehale. Magus ringutus, sirutus, haigutus. Magus judin, värin käib kehast läbi. Mõtteid täitis magus ärevus. Tõmbab esimesed magusad mahvid suitsu. Keelatud vili, patt, kättemaks on magus. || ülimalt meeldiv; rahulolu, rõõmu pakkuv. Mehed ajavad, puhuvad magusat juttu. Õnn, kuulsus – oo mis magusad sõnad! Teiste kiitust oli magus kuulda. See on päris magus 'ihaldusväärselt kena ja armas' piiga, naine. Ega see karjase- ja sulasepõli nii magus olnudki! Teda valdas magus õnnetunne, rõõm, rahulolu, igatsus. Unelmate, unistuste magus veetlus. Elab magusas ootuses ja lootuses. Hing oli täis magusat valu. *.. siis alles tuleb puhkeaeg, kallis magus laupäeva-õhtu ... E. Vilde. *Mul on praegu tööl magus minek. M. Seping.
5.adj(meeldida püüdvalt) lahke ja mahe; ülepakutult ilus ja armas. Oskab magusat nägu teha ja mahedalt rääkida, kui midagi tahab. Ta pöördus minu poole magusa naeratusega. Mehe hääl oli magus ja meelitav. Magusa lahkuse taga pidi küll midagi peituma. Selline magus ülistamine, kiitmine hakkab vastu. Magus muusika, valsiviis. Maastikumaal tundus idülliliselt magusana. Ajakiri avaldas magusaid lookesi. Tema stiil on nõretavalt magus.
▷ Liitsõnad: mesimagus.
6.adjarmas, kallis. *„Mu magus, mu magus Julia,” algas ta [= kiri], „mu öö ja päeva kustumatu janu!” F. Tuglas. *Lapsed olid nagu lapsed kunagi – magusad väikesed võrukaelad, täis ilmsüüta kelmust ja vallatust .. E. Bornhöhe.
7.adj(aja kohta:) millekski eriti soodus, eriti sobiv. Õhtutunnid on poeedile magusaks tööajaks. Te laisklete kõige magusamal tööajal! *Mees valvas magusa momendi, kus naine parajasti keetis ja küpsetas, ronis katusele ning istus korstna otsa. A. Beekman.

mee|karvaadv adj
mee värvusega. Küps meekarva rukis. Meekarva kollased juuksed.

mee|maitseline
mee maitsega. Kurgirohu õied on meemaitselised.

mesindus-e 5› ‹s
mesilaste pidamine mee, vaha, taruvaigu jm. ainete saamiseks ning taimede tolmeldamiseks. Mesinduse areng, õpik. Majand sai mesindusest head tulu. Raamtaru oli suureks uuenduseks mesinduses.
▷ Liitsõnad: kodu|mesindus, metsa|mesindus, rändmesindus.

tehis|mesi
mee tehislik aseaine, kunstmesi

töölis|kann [-u]
aiand mesilastel väike kärjekann, kus areneb töömesilane ja hoitakse mee ning suira tagavara

vurr-i 21› ‹s

1. pöörlev keha. a. vurrkann. Puust, plekist vurr. Vastlapäeval tehti vurre seajalakontidest. Poiss tõmbas, laskis vurri undama. | (võrdlustes). Iga päev lase ringi nagu vurr. Koer kargles mööda heinamaad ringi kui vurr. Tiirutas, keerles vurrina ümber partneri. Suurtest askeldustest käis pea õhtuks vurrina ringi. b. aiand mee vurritamise riist. Raamid paigutatakse vurri ja hakatakse vurritama. c. füüs güroskoop
▷ Liitsõnad: luuvurr; meevurr.
2. pöörlemine, pööre, tiir. Iluuisutaja tegi hüppeid ja vurre. Õppisime rumbas tegema vurri paremale. Vurri lastes lendavad kivid nõlvakust alla. Noorikute värtnad lõid vurri 'veeresid vurinaga'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur