[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

medal ‹-i 2› ‹s›
lame hrl. ümmargune, ka tähe- vm. kujuline (vääris)metallist vm. materjalist aumärk v. mälestusese. Valgetähe, Maarja medal. Esimese järgu medal Suur Kuldtukat. Kuulus väejuht on autasustatud mitme ordeni ja medaliga. Kannab rinnas medalit. J. Hurt sai Geograafiaseltsilt tunnustusena Konstantini medali. Mitmeid leiutisi hinnati näitusel diplomi või medaliga. Poiss lõpetas keskkooli medaliga. Norra on saanud, võitnud taliolümpiamängudel palju medaleid. Meie suusataja tuli medalile 'võitis medali'. || hrl. ümmargune mündikujuline märk teat. isiku v. sündmuse mälestuseks. Borodino lahingu medal. || piltl (probleemi, nähtuse erinevatest, hrl. vastandlikest pooltest rääkides). Igal medalil on kaks külge, on ka teine külg.
▷ Liitsõnad: hõbe|medal, juubeli|medal, kuld|medal, mälestus|medal, olümpia|medal, pronksmedal.