Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 7 sobivat artiklit.
matt1 ‹mati 21› ‹s›
1. väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (näit. terade, jahu jaoks). Võttis kotist mati teri. Perenaine tõi aidast matiga jahu. || matitäis. Matt herneid, kaeru, jahu. *.. mul on kaeru ühes. Põllutegemisest jäi mõni matt üle. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: jahumatt.
2. endisaegne peam. vilja mahumõõt Eestis, 1/2 külimittu (Põhja-Eestis 6 toopi)
3. mativili (veskis jahvatamise tasuks). Mölder võttis matti. Veskis tuli matti anda. || piltl kellelegi (v. millelegi) langev osa millestki; millegi pealt lõigatav kasu. Valvur sai vangidele tulnud pakkidelt matti. Osav ärimees oskab igalt poolt matti võtta. Karjapoiss andis koerale alati oma toidupoolisest matti. Varblased on kohe jaol, et kanade toidust matti võtta. Küll on igasuguseid makse – palgalt võetakse mitu matti. *Otsekoheselt tunnistas ta paaril korral üles, et ta jällegi .. oma meelekergusele ja lõbujanule matti maksnud ja oma rõõmukarikat alkoholiga täitnud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: veskimatt.
matt2 ‹mati 21› ‹s›
(vaibataoline) punutud v. polsterjas kate jalgade pühkimiseks, lamamiseks vm. otstarbeks. Ukseesine, ukse ees olev matt. Pühi jalad matil puhtaks. Võti oli jäetud mati alla. Istuti, magati onni põrandale asetatud mattidel. Õlgedest matid kasvulavade katteks. || (maadlusmati, ka üldse maadlemise kohta). Võistlustel käis matil üle 50 maadleja. Matile tulevad 'võistlust alustavad' raskekaallased.
▷ Liitsõnad: bambus|matt, kookos|matt, kork|matt, kummi|matt, kõrkja|matt, niin|matt, nöör|matt, roog|matt, õlgmatt; iste|matt, jala|matt, krohvi|matt, laua|matt, lava|matt, põranda|matt, seina|matt, ukse|matt, võimlemismatt.
matt3 ‹mati 21› ‹s›
olukord males, kus mängija ei saa oma kuningat vastase malendi tulest päästa. Tegi, andis vastasele mati. Valge oli ajahädas ja sai mati. Ma ei märganud kahekäigulist matti ja lasksin võidu käest.
▷ Liitsõnad: karjapoisimatt.
matt4 ‹mati 21› ‹s›
släng (hrl. üliõpilaskeeles:) matemaatika, mate. Kõrgem matt. Põrus matis läbi. Matti mu pea ei jaganud.
matt5 ‹mati 21› ‹s›
kõnek (rõvedalt vulgaarsete vene vandesõnade kohta). Kus kukkus sõimama ja matte laduma!
matt6 ‹mati 21› ‹s›
‹eitusega, partitiivis› murd tegemine, pistmine, vahekord. *Kas võetagu tal pea otsast, temal ei olevat kogu asjaga mingit matti! E. Vilde. *Muudku – välja maksa oma vekslid. Siis pole mul Kivimäega ka enam matti! A. Mälk.
matt7 ‹mati 21› ‹adj›
1. tuhm, läiketu. Matt küünelakk. Ukseklaas on matt, ei paista läbi. Matt riie, paber. Mööbli pind peab olema ühtlaselt läikiv või matt. Haiged küüned muutuvad matiks. Näonahk sametiselt sile, mati jumega.
2. hrv (hääle kohta:) kõlatu, tuhm. *Ma kuulen teda mati häälega mulle jutustamas .. V. Panso.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |