[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 641 artiklit, väljastan 100.

absoluut|väärtus
mat reaalarvu positiivsena esitatav väärtus

abstsiss-i 21› ‹s
mat punkti kaugus y-teljest, x-koordinaat

abstsiss|telg
mat teljestiku esimene koordinaattelg, x-telg

aditiivne-se 2› ‹adj
hrl mat liidetav; liitmise teel saadav

aditiivsus-e 5 või -e 4› ‹s
hrl mat mitmesuguste suuruste omadus, mille kohaselt kogu suuruse väärtus on võrdne tema osadele vastavate väärtuste summaga sõltumatult osadeks jaotamise viisist

ainumas-ma, -mat 2› ‹adj
kõnek ainus, ainuke, ainsam. Ainuma sõnagagi pole me neid vanu asju enam puudutanud. *Härrasmaja oli tühi ning Tiiu ja Kadri tema ainumad elanikud ja valitsejad. E. Vilde. *Ah jah, ainumas, mis ütelda oleks .. on see, et ma nüüd naisemees olen .. O. Luts.

aksonomeetria1› ‹s
mat kujutise konstrueerimine eseme punktide koordinaatide järgi; sellel põhinev kujutise ilmekust taotlev kujutamismeetod

aksonomeetriline-se 5› ‹adj
mat aksonomeetrial rajanev. Aksonomeetriline kujutis, skeem.

alam|hulk [-hulga]
mat hulk, mis koosneb antud hulga elementidest

alg|arv
mat ainult ühega ja iseendaga jaguv ühest suurem positiivne täisarv, näit. 2, 3, 5, 7, 11, 13

algebra1› ‹s
mat tehteid ja nende omadusi uuriv matemaatika haru. Algebras märgitakse suurusi tähtedega. Kontrolltöö algebras.

algoritm-i 21› ‹s
mat täpne formaliseeritud eeskirjade kogum kindlat tüüpi ülesannete lahendamiseks, lahenduseeskiri. Algoritmi koostama.

algoritmima42
mat algoritmi koostama, algoritmina esitama. Algoritmitavad lahenduskäigud.

alg|tegur
mat algarv, millega positiivne täisarv jagub. Algteguriteks lahutama.

alus-e 4› ‹s

1. ese v. eseme osa, mille peal miski on, millele miski toetub, kinnitub jne.; millegi alumine osa. Monumendi, samba alus. Keraamilised lillepottide alused. Puust, graniidist alus. Raadio seisab madalal alusel akna kõrval. Poisid meisterdasid seinalehele alust. Papist alusele kleebitud pildid. Tort võetakse karbist välja ja pannakse alusele. Lehelaba alus. *.. igas ubrikus lesis nüüd rautatud pakkudest alusel merele rihitud suurtükk. J. Kross. || ehit see osa pinnasest v. kivimist, mis ehitise surve vahetult vastu võtab
▷ Liitsõnad: betoon|alus, graniit|alus, kivi|alus, papp|alus, puit|alus, seebi|alus, tordi|alus, vai|alus, viltalus.
2. see, millel miski põhineb, rajaneb, tugineb; lähtekoht, põhi. Artikli teoreetiline, metoodiline alus. Liigituse, klassifikatsiooni alused. Töö on kogu elu alus. Teadust peeti kiriku aluste õõnestajaks. Neid nähtusi ei saa taandada ühele alusele. Tööde järjestamisel võtsime aluseks kronoloogia. Filmi aluseks on ajalooromaan. C. R. Jakobson pani aluse algupärasele eestikeelsele koolikirjandusele. | alusel põhjal, järgi (postpositsiooni tähenduses). Määruse, seaduse, lepingu alusel. Ta saab palka tükitöö alusel. || põhjus, põhjendus, motivatsioon. Omajagu alust neil juttudel on. Teiste süüdistamiseks pole sul alust. See annab alust oletada, oletusteks. Pole mingit alust arvata, loota, rääkida. Aluseta süüdistus. ||pl.mingi teaduse v. ala põhitõed, -seisukohad. Matemaatika, küberneetika, bioonika alused. Seadusandluse, koolikorralduse alused. Looduskaitse aluste kursus.
3. laev. Alus ei kuulanud enam rooli. Traallaevastik täienes kümne aluse võrra. Muistsed saarlased ehitasid kiireid aluseid. *.. tšuktši raampaat võttis peale kuni kolmkümmend inimest. See on juba suur alus .. L. Meri.
▷ Liitsõnad: kala|alus, kauba|alus, mere|alus, rannasõidualus.
4. tehn haakekonksudega seade tükkveoste mehhaniseeritud laadimiseks ning transportimiseks
▷ Liitsõnad: kast|alus, plaatalus.
5. aiand pook(e)alus. Vääris- ehk pookoks ja alus.
6. subjekt. a. keel lauseliige, mis näitab, kes v. mis teeb seda v. on see, mida väljendab öeldis. Alus ja öeldis. Aluseta laused. b. loog objekt, mille kohta otsustuses midagi väidetakse
▷ Liitsõnad: osa|alus, täisalus.
7. mat. a. astendatav v. logaritmitav arv. Astme, logaritmi alus. b. kolmnurga tipu vastaskülg c. üks trapetsi paralleelsetest külgedest. Trapetsi alused ja haarad. d. positsioonilises arvusüsteemis kasutatavate erinevate numbrimärkide arv
8. alune, seelik
9. keem ühend, mis vesilahuses laguneb metall- ja hüdroksiidiooniks, happega reageerides annab soola; aine, mis on võimeline prootonit siduma. Tugevaid aluseid nimetatakse leelisteks. Orgaanilised alused.

anti|logaritm
mat arv, mille logaritm on antud arv

apoteem-i 21› ‹s
mat
1. korrapärase hulknurga keskpunktist küljeni tõmmatud ristlõik
2. korrapärase püramiidi tipust põhjaservani tõmmatud ristlõik

aproksimatsioon-i 21› ‹s
mat lähend

aproksimeerima42
mat lähendama

arendama37

1. (vähehaaval) paremaks, täiuslikumaks, kvaliteetsemaks muutma, kõrgemale tasemele viima. Tööstust, põllumajandust, kalakasvatust arendama. Teadust ja rahvuskultuuri arendama. Vaataja maitset arendama. Keelemehed arendavad kirjakeelt. Ma arendan ennast, oma häält. Sportlased arendavad oma võimeid. Arendasin end muusikas. Noortes tuleb arendada kohusetunnet. Arendas pideva tööga oma mängutehnika meisterlikkuseni. Sport, töö arendab lihaseid. Lugemine, teater, muusika arendavad inimest. Võitlus arendas temast juhi. || (pidevalt) jätkates edasi viima, süvendama, laiendama. Seda huvitavat teemat tuleks arendada. Arendas oma seisukohad kindlaks teooriaks. Autor on arendanud süžeed tõusva pingega. Diviis arendas hoogsalt pealetungi. Arendatakse kultuurisidemeid välisriikidega. Mustad arendasid 'viisid arenduskäiguga v. -käikudega' kuningaoda väljale g7. *Tee edenes aeglaselt, sest autojuhid ei julgenud sellise koormatuse juures täit kiirust arendada. A. Jakobson.
2. mat matemaatilist avaldist lõpliku v. lõpmatu arvu liidetavate summana esitama

argument-mendi 21› ‹s

1. otsustus v. otsustuste süsteem tõestusvahendina, põhjendina. Mõjuv, veenev, kaaluv, kaalukas argument. Esitab uusi, olulisi, teravmeelseid, rabavaid argumente. Kontrollitud, peamised argumendid. Selliseid argumente ei saa arvestada. *Ise tikub vaidlema, aga argumente ei kannata välja. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: poolt|argument, vastuargument.
2. mat sõltumatu muutuja. Funktsiooni argument.

aritmomeeter-tri, -trit 2› ‹s
mat lauaarvuti, eeskätt nelja aritmeetikatehte sooritamiseks

arkus|funktsioon
mat trigonomeetrilise funktsiooni pöördfunktsioon

arvu|jada
mat jada, mille elementideks on arvud

arvu|teooria
mat täisarvude omadusi uuriv matemaatika haru

arvutus|matemaatika
mat matemaatikaülesannete lahenduste viimist arvuliste tulemusteni, samuti arvutusvahendite kasutamise meetodeid uuriv matemaatika haru

arvutus|tehe
mat tehe

arv|väärtus
mat numbrite abil avaldatav väärtus

assotsiatiivsus-e 5 või -e 4› ‹s

1. (< as assotsiatiivne). Seoste assotsiatiivsus.
2. mat liitmise ja korrutamise omadus, mis väljendub selles, et liitmise tulemus ei sõltu liidetavate ja korrutise tulemus tegurite rühmitamise viisist

asteastme 17› ‹s

1. trepi vm. seda meenutava konstruktsiooni, moodustise jne. osa, mille rõhtpinnale üles- v. allaminekul astutakse, millel seistakse jne. Laululava, poodiumi, saunalava astmed. Kõrgete, madalate, laiade, kitsaste astmetega trepp. Istusin trepi esimesele, alumisele, viimasele, ülemisele astmele. Astus astmelt astmele. Rõdult viivad mõned astmed aeda. Nõlvast alla pääses paekivist astmeid mööda. Jäässe raiutud astmeid mööda tuli üles ronida. Poiss jooksis trepist üles kolm astet korraga võttes. | piltl. On seisuseredelil astme võrra kõrgemale tõusnud.
▷ Liitsõnad: kivi|aste, puuaste; trepiaste.
2. mingi omaduse määr, (arenemis)tase. Tööstuse kontsentratsiooni aste. Kuriteo ühiskonnaohtlikkuse aste. Mulla happe(li)suse aste. Rõiva kulumise, määrdumise aste. Töö algupärasuse aste. Teadmiste täpsuse aste. Pinevus arenes talumatu astmeni. Nad on oskuste, võimete poolest ühel astmel. || teat. (arenemis)etapp, staadium, järk. Haiguse esimene aste. Keskmise astme joove. Inimkonna arenemise varajasemad astmed. *Kool oli mu elus uus aste, mis erutas mu kujutlusi. H. Raudsepp. || järk, alajaotus millegi struktuuris või süsteemis. Esimese, teise astme kohtud. I, II, III astme põletus. Esimese astme kõrvallause. Noorema, vanema astme koolivorm. Siirdesoo on madal- ja kõrgsoo vahepealne aste.
▷ Liitsõnad: alam|aste, alg|aste, ameti|aste, arenemis|aste, eel|aste, ettevalmistus|aste, hari|aste, joobe|aste, jämedus|aste, kesk|aste, kohtu|aste, kontsentratsiooni|aste, kooli|aste, kõvadus|aste, küllastu(mu)s|aste, küpsus|aste, raskus|aste, sugulus|aste, tsivilisatsiooni|aste, tugevus|aste, tõenäosus|aste, täpsus|aste, vahe|aste, vanuse|aste, võrdlus|aste, väärtus|aste, ülem|aste, üleminekuaste.
3. tehn mitmest iseseisvast osast koosneva (kande)raketi üks osa. Kanderaketi esimene aste.
4. van hrl kõnek au-, teenistusaste, kraad jms. Nõunik, atašee jt. diplomaatilised astmed. Ta on astme võrra kõrgemal ametikohal. *.. hiljem aga omandas [Heinrich Stahl] Saksa ülikoolides teoloogilise hariduse ja magistri astme. E. Siirak.
5. mat võrdsete tegurite korrutis. 2 neljandas astmes on 16. Astme alus (näit. a avaldises an). Esimese, teise astme võrrand.
6. keel astmevaheldusliku sõnajuure v. sufiksi kvalitatiivne v. kvantitatiivne teisend. Tugev, nõrk aste. Tugevas astmes on mb, nõrgas astmes mm.
7. muus helilaadi iga heli

astendaja1› ‹s
mat võrdsete tegurite hulka näitav arv astendamisel (näit. n avaldises an)

astendama37

1. astmeisse jaotama, astmetena seadma, järgustama. *Harilikult on kordamine veel astendatud, ülesanne läheb kord-korralt raskemaks .. R. Viidalepp.
2. mat astet leidma, arvu iseendaga teat. arv kordi korrutama

astendatav-a 2› ‹s
mat astme alus (näit. a avaldises an)

asümptoot-toodi 21› ‹s
mat sirge, millele kõverjoon tõkestamatult läheneb

avaldama37

1. hrl. sõnadega (kõnes v. kirjas) midagi (kellelegi v. avalikult) teatavaks tegema, esile tooma, väljendama. Armastust, lugupidamist, tunnustust, tänu, kiitust avaldama. Lahkunu omastele avaldati kaastunnet. Kõik avaldasid imestust. Kahetsust, meelepaha, ägedat protesti avaldama. Umbusaldust, laitust, rahulolematust avaldama. Avaldati kahtlust, kas see ikka on nii. Avaldas lootust, veendumust, et töö saab õigel ajal valmis. Avaldasin oma arvamuse, seisukoha, mõtte, kartuse, soovi. Raadio avaldas teadaande. Võistluseksamite tulemused avaldatakse homme. || ära rääkima; kellelegi midagi usaldama, pihtima. Tunnistaja on kohustatud avaldama kõik, mis ta asja kohta teab. Avaldan sulle saladuse, kogu tõe. Põhjust ei ole ta kellelegi avaldanud. *Ma märkan, et sul on midagi südame peal ... Avalda oma õpetajale: ta aitab sul koormat kergendada! E. Särgava.
2. publitseerima, üllitama. Ta on avaldanud 11 romaani. Avaldas „Loomingus” jutustusi, luuletusi. Kõik ajalehed avaldasid peaministri kõne. Trükis avaldatud uurimused. Perioodikas, aastaraamatutes avaldatud artiklid. Avaldamata käsikirjad, fotod. *.. tal olevat siin midagi kirjutatud, vaadaku meie, ehk kõlbab avaldada. J. V. Veski.
3. ilmutama, osutama. Vaenlane avaldas vastupanu. Lahkunule avaldati viimast austust. Lapsed avaldavad oma vaimustust kilkamisega. Talle avaldati igal viisil tähelepanu. Nad avaldasid huvi kõige ümbritseva vastu. Ta ilme, pilk, nägu avaldas imestust, hämmastust, kohkumist, nõutust. Mürgistatu avaldas veel elumärke. Avaldavad rahutuse tundemärke. Ta avaldab end muusikas, musitseerimises. || hrl van millestki tunnistust andma, midagi tõendama. *Tugevad kondid avaldavad tervist, tüse keha jõudu. Juh. Liiv. *Jordani kollendava oru põhjas avaldab roheline viir seda kohta, kus jõgi puude ja põõsaste varjul voolab. E. Bornhöhe.
4. (vähestes ühendites:) esile kutsuma, tekitama. Ravimid, süstid avaldavad mõju. Kellelegi positiivset, negatiivset, halba mõju avaldama. Tuleb talle survet avaldada. Kontsert avaldas publikule sügavat muljet. Tahab muljet avaldada ning imponeerida. Müra avaldab ebameeldivat toimet organismile.
5. mat avaldisena esitama. Avaldada ristküliku pindala aluse ja kõrguse kaudu.

avaldis-e 5› ‹s

1. mat suurused, mis on ühendatud tehtemärkidega. Avaldist teisendama.
2. avaldus. *Rhodose kunst oli kreeka kunstivaimu viimne iseseisev avaldis. V. Vaga.

binaar|arv
mat kahendarv

binaar|süsteem
mat kahendsüsteem

binoom-i 21› ‹s
mat kaksliige, kahe üksliikme summa v. vahe

cos
mat koosinus

cosec
mat koosekanss

cot
mat kootangens

dekaeeder-dri, -drit 2› ‹s
mat kümmetahukas

detsimaal|arv
mat kümnendarv

diagonaal-i 21› ‹s

1. mat sirglõik, mis ühendab hulknurga kaht mitte ühel küljel asetsevat v. hulktahuka kaht mitte ühel tahul asetsevat tippu. Kuusnurga, kuubi, prisma diagonaalid. Kineskoobi diagonaal. || põikjoon. Malelaua diagonaalid 'sama värvi nurkühendusega väljade read'. Läheb diagonaalis 'diagonaalselt, põiki' üle väljaku. Loeb raamatut diagonaalis 'pealiskaudselt'. *Tuba oli endiselt täis päikesevalgust, kuigi läbi akna sissetungivad kiired langesid nüüd mööda diagonaali, poolviltu. A. Jakobson.
2. tekst diagonaalriie. Diagonaalist püksid.

diagonaal|tasand
mat hulktahuka kahte eri tahu külgserva läbiv tasand

diferentseerima42

1. eristama, vahet tegema; erinevaks tegema, eri liikidesse v. astmeisse jaotama. Juba kolmandal elukuul diferentseerivat laps kollast ja punast värvust. Toidukaupade hinnad on vööndite järgi diferentseeritud. Palk diferentseeritakse töö keerukusest sõltuvalt. Diferentseeritud õpetamine, lähenemisviis.
2. mat funktsiooni tuletist v. diferentsiaali leidma

diferentsiaal-i 21› ‹s

1. mat funktsiooni muudu peaosa
2. tehn (autol, traktoril:) mehhanism transmissioonis, mis võimaldab vedavatel ratastel kurvis pöörelda erineva kiirusega

diferentsiaal|arvutus
mat matemaatika haru, mis uurib tuletise ja diferentsiaali omadusi ning nende rakendusi funktsioonide käigu kirjeldamisel

diferentsiaal|võrrand
mat võrrand, mis seob otsitavat funktsiooni, selle tuletisi ja argumente

dimensioon-i 21› ‹s
ka mat mõõde [mõõtme]. Ruumi dimensioonid. Aegruumil on neli dimensiooni. Tasapinna dimensioonid on pikkus ja laius. ||hrl. pl.millegi ulatus, suurus. Uue linnahalli aukartust äratavad dimensioonid. Häda, viletsus omandas üleinimlikud dimensioonid.

diskreetne-se 2› ‹adj

1. peenetundeline, taktiline; tagasihoidlik, pealetükkimatu. Äärmiselt diskreetne inimene. Diskreetne käitumine, kohtlemine. Need küsimused nõuavad diskreetset lähenemist. Diskreetne meeleolumuusika. Diskreetne jumestus, värv. Parfüüm olgu ainult aimatav, diskreetne. *Tuba täidab kuivava heina diskreetne lõhn. F. Tuglas.
2. füüs mat mittepidev, lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav. Diskreetsed signaalid. Elementaarosakesed on üheaegselt pidevad ja diskreetsed.

dispersioon-i 21› ‹s

1. hajumine; hajutatus; keem füüs ühe aine pihustatus teises
2. füüs füüsikalise suuruse olenevus sagedusest; aine murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest
3. mat juhusliku suuruse hajuvuse mõõt, hajumus

distributiivsus-e 5 või -e 4› ‹s
(< as distributiivne) || mat arvutamise põhiseadus, mida väljendab valem (a + b)c = ac + bc

dodekaeeder-dri, -drit 2› ‹s
mat kaksteisttahukas

ehitama37

1. püstitama, rajama; (osadest koostades) tegema, valmistama. Lammutada on kergem kui ehitada. Ehitatakse uusi elamuid, koolimaju, kultuurihooneid. Ehitati silda, paisu, raudteed, tänavat, staadioni, tunnelit. Laps ehitas klotsidest torni, lumest kindluse. Ehitas majale ärklikorruse peale. Ehitab sahvrisse riiulit. On selle keldri oma kätega ehitanud. Ehitas maja algusest lõpuni ise valmis. Hoone on ehitatud lohakalt, viltu. Aedlinnas on majad ehitatud hõredalt, üksteisest kaugele. Linn on ehitatud soisesse kohta. Isa ehitatud ait. Vanast meiereist ehitati koolile garaaž. Saarlased ehitasid häid laevu. Ehitatakse uusi masinaid. Poiss kavatseb endale raadiot ehitada. Linnuse ründajad ehitasid kiviheitemasinaid ja piiramistorne. Lind ehitab pesa. Mesilased ehitavad kärgi. *.. raiesmikul keerles vinge tuul ja ehitas hangesid vastu majaseinu. F. Tuglas (tlk).
2. looma, kujundama. Ehitama uut elu, helget tulevikku. Noored ehitavad tulevikuplaane. Lubaduste peale ei saa midagi ehitada. Nappidest faktidest ehitas ta terve teooria. Tõsielu sündmustele ehitatud novell. Rahvaviisidele ehitatud helitöö. Laps õpib lauseid õigesti ehitama. *.. oli Annuse [saada loodetud] kuuekümnele kopikale ehitanud rea tarvilikke ostusid .. H. Angervaks.
3. mat antud mõõtmete alusel geomeetrilist kujundit joonestama. Kolmnurga hüpotenuusile ehitatud ruut. Läbi antud punkti ehitada tasand, mis on risti antud sirgega AB.
4. van ehtima. Tõrvaskändki on ilus, kui ära ehitad. *.. sügise, külm edeneb – / punakoldse kuue sisse / haljas mets end ehitab. L. Koidula. *Õla pääl oli hõbedaga ehitatud kirves .. J. V. Jannsen.
5. kõnek (kedagi ähvardades:) lööma, virutama, andma, näitama. *„Mustlane, kurat,” vihastas poiss. „Ma sulle ehitan!” L. Kibuvits. *Või mind kasepõõsasse? Küll ma sind ehitan, väänkael, sõrasilm! A. H. Tammsaare.
6. murd end valmis seadma, ehtima (2. täh.) Kuhu sa minema ehitad?

ekraan-i 21› ‹s

1. kiirgust hajutav, peegeldav, neelav v. muundav pind nähtava kujutise saamiseks. Suure ekraaniga televiisor. Raadiolokaatori ekraanile ilmus laeva kujutis. || kinoekraan, kinolina. Uus film tuleb varsti ekraanile.
▷ Liitsõnad: kino|ekraan, radari|ekraan, televiisoriekraan; lai|ekraan, panoraam|ekraan, ringekraan.
2. tehn pind helilainete peegeldamiseks soovitud suunas. Teatrilava akustiline ekraan. Piirdehekk toimib akustilise ekraanina, peegeldades osa tänavamüra tagasi.
3. tehn varjestav pind, varje. Gaasiballooni kuumenemise eest kaitsev ekraan. Freesimistöödel tuleb kasutada ekraani või kaitseprille.
▷ Liitsõnad: kaitse|ekraan, vahe|ekraan, varjestusekraan; metall|ekraan, vesiekraan.
4. mat projektsioonipind

eksponent-nendi 21› ‹s

1. isik, asutus v. organisatsioon, kes esemeid, kunstiteoseid vm. näitusel v. muuseumis eksponeerib. Rahvusvahelisest raamatulaadast võttis osa 278 eksponenti. *Seekordsel näitusel esineb uue eksponendina keegi N. Tõnsa kui suurepärane joonistaja. J. Vahtra.
2. mat astendaja

eksponent|võrrand
mat võrrand, kus tundmatu esineb astendajas

ekstrapolatsioon-i 21› ‹s

1. nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale
2. mat funktsiooni antud väärtusterea abil tema teiste, väljaspool seda rida asetsevate väärtuste leidmine; ant. interpolatsioon

ekstreemum-i, -it 2› ‹s
ka mat maksimum v. miinimum. Temperatuuri ekstreemumid.

ekstsentriline-se 5› ‹adj

1. ebaharilik, tasakaalutu, veider. Ekstsentriline käitumine, soov, isik. Ta on alati olnud veidi ekstsentriline.
2. koomiline, veider, ootamatustel, kõla- v. nägemisefektidel põhinev. Ekstsentriline number (tsirkuses). Ekstsentriline komöödia.
3. mat tehn eri tsentritega; tsentrist kõrvalekalduv. Ekstsentriline orbiit. Ekstsentrilised ringid.

ekvivalents-i 21› ‹s
mat loog samasus, vastavus

elementaar|matemaatika
mat matemaatika lihtsam osa (aritmeetika, planimeetria, trigonomeetria, stereomeetria, analüütilise geomeetria alged jm.)

elimineerima42
kõrvaldama, eemaldama. Ebatõenäolised võimalused võime elimineerida. *.. see võimaldas elimineerida ainest kõik ebaolulise, näha seda peaaegu nagu läbipaistvana. F. Tuglas. || mat võrrandisüsteemist tundmatut kõrvaldama

ellips1-i 2› ‹s
mat kinnine tasandiline kõver, mille iga punkti kaugused kahest kindlast punktist (fookustest) annavad jääva summa. Maa orbiit ümber Päikese on ellips. Ring on ellipsi erijuhtum.

ellipsoid-i 21› ‹s
mat pind, mille lõige tasandiga on ellips

entroopia1› ‹s

1. füüs süsteemi oleku tõenäosuse mõõt
2. korrapäratuse määr; mat (informatsiooniteoorias:) sündmuste kogumi määramatuse ja üksiksündmuste jaotuse varieeruvuse mõõt

eukleidiline-se 5› ‹adj
mat Eukleidese paralleelide aksioomil põhinev. Eukleidiline geomeetria, ruum.

faktoriaal-i 21› ‹s
mat positiivsete täisarvude korrutis ühest kuni arvuni n

figuur-i 21› ‹s

1. kuju. a. keha-, väliskuju. Sale, täidlane, proportsionaalne, kadestusväärne figuur. Tal on täiuslik figuur. Kleidi tegumood valitakse vastavalt figuurile. Sööb vähe ja võimleb, et figuuri (vormis) hoida. Silm suutis vaevu eraldada hämaruses lähenevaid figuure. b. selle kujutis kunstis. Elusuuruses figuur. Šamotist figuuride rühm. Nii taust kui figuurid on hoolikalt läbi maalitud. *Tunni aja pärast .. oli tal [= kunstnikul] viis figuuri valmis, kuid ilma nägudeta. M. Hange (tlk). c. isik, tegelane. Poliitiline figuur. Ta on omamoodi traagiline figuur. *.. too jässakas noormees on tõusnud küberneetikas tähelepandavaks figuuriks. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: inim|figuur, linnu|figuur, loomafiguur; metall|figuur, puit|figuur, savifiguur; kaksik|figuur, täis|figuur, üksikfiguur.
2. kujund. a. Mänguklotsidest saab koostada mitmesuguseid figuure. *Uuemates voormängudes liigub mängijate rong keerulisemates figuurides, näiteks 8-kujuliselt. R. Mirov. b. van mat. Geomeetriline, stereomeetriline figuur. c. kirj. Ta luules on oskuslikult kasutatud poeetilisi figuure. d. muus. Harmoonilised, meloodilised, rütmilised figuurid. Džässmuusika rütmis on huvitavaid figuure.
▷ Liitsõnad: harmoonia|figuur, meloodia|figuur, rütmifiguur; lause|figuur, stiilifiguur.
3. väike terviklik liikumisosa (hrl. tantsus, iluuisutamises). Kadrilli, tango figuurid. Pärast kohustuslike figuuride sooritamist oli kolmel iluuisutajal võrdne punktiseis. *Lefort kisendas: „Esimene figuur! Daamid astuvad ette ja taganevad, kavalerid keerutavad daame!” F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: liikumis|figuur, tantsufiguur.
4. loog. Süllogismi figuurid 'süllogismivormid, mis erinevad üksteisest keskmõiste asendi poolest'.

fookus-e 5 või -e 4› ‹s

1. füüs punkt, milles koondava optikasüsteemi (kumerläätse, nõguspeegli) toimel lõikuvad paralleelsed kiired pärast murdumist v. peegeldumist
▷ Liitsõnad: ebafookus.
2. koht fotoaparaadil, pikksilmal, kus pilt tuleb terav v. ese on selgesti näha. Fooku(se)sse võtma, seadma. Fookuses olema, püsima. Fookusest ära libisema.
3. mat püsiv punkt, mis on mõnesuguste tasapinnaliste joontega (eriti koonuselõigetega) teatavas kindlas seoses. Ellipsi, hüperbooli fookused. Parabooli fookus.
4. piltl tähelepanu, tegevuse vm. keskpunkt. See probleem on meil fookusesse võetud. Oli tahtmatult kõigi tähelepanu fookusse sattunud. Inimsuhted on autoril pidevalt kujutamise fookuses. Tallinna all-linna tänavastiku fookuseks on Raekoja plats. *.. sa oled ammu mul fookuses, ja kui sa ennast ei paranda, alandan ma su lõputunnistusel hinnet. H. Mänd.

funktsioon-i 21› ‹s

1. see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll. Ajakirjanduse, teatri, kooli funktsioonid. Riigi sisemised ja välised funktsioonid. Ühiskondlik, poliitiline, esteetiline, kasvatuslik funktsioon. Igal esemel on oma funktsioon. Kunst täidab mitmesuguseid funktsioone. Sai, võttis enesele rühmavanema funktsioonid. Kammerkontsertide korraldamisega on teater oma funktsioone laiendanud.
▷ Liitsõnad: esindus|funktsioon, juhtimis|funktsioon, kaitse|funktsioon, põhi|funktsioon, tööfunktsioon.
2. biol talitlus. Maonäärmete sekretoorne funktsioon on nõrgenenud. Närvisüsteem on vaimsete funktsioonide materiaalne kandja.
3. keel keeleüksuse ülesanne keeles. Infinitiivi funktsioonid. Käänete funktsioonid. Sidesõna „et” esineb mitmes eri funktsioonis.
4. mat eeskiri, mis seab suuruse x igale väärtusele vastavusse suuruse y kindla väärtuse. Trigonomeetrilised funktsioonid. Funktsiooni väärtus, muut, graafik. Valemis y = f(x) on y x-i funktsioon. || (üldisemalt). *Seega otsustatakse väärtuse üle tegelikult hindade järgi, tehakse väärtusest hindade funktsioon (peab olema vastupidi). H. Müür.

graaf-i 21› ‹s
mat hulk, milles on vähemalt üks binaarne vahekord; punktide hulgana kujutatud skeem, kus osa punkte on ühendatud joontega. Graafi tipud, servad.
▷ Liitsõnad: lihtgraaf.

haar-a 23› ‹s

1. haru. *Üks [tee] haar kulges otsejoones edasi, kuid teine viis vasemale. E. Krusten. *Vana paju murdunud haar nagises .. K. Saaber.
2. mat üks võrdhaarse kolmnurga võrdsetest külgedest v. trapetsi mitteparalleelsetest vastaskülgedest; üks kiir nurka moodustavate kiirte paarist

heksaeeder-dri, -drit 2› ‹s
mat kuustahukas. Korrapärane heksaeeder 'kuup'.

helikoid-i 21› ‹s
mat tehn kruvipind, mille kujundab sirge joon kruvi liikumisel

horisontaal|sirges
mat rõhtsirge

horisontaal|tasand
mat rõhttasand

hulga|teooria
mat matemaatika haru, mis uurib hulkade üldisi omadusi, hulkadega sooritatavaid operatsioone jms.

hulkhulga 22› ‹s

1. kogus, arv, määr. Süsihappegaasi, vedeliku, sademete hulk. Saabuva informatsiooni hulk. Lillede hulga ja valiku tingib aia suurus. Võtsin kaasa niisuguse hulga toitu, et jätkub terveks nädalaks. Vitamiinid on inimesele tarvilikud väikestes hulkades. Teile tasutakse vastavalt töö hulgale ja kvaliteedile. Autobaas ei saanud kütust vajalikul, piisaval hulgal. | (koos rohkust rõhutavate omadussõnadega). Arutu, ilmatu, tohutu, päratu, otsatu hulk rahvast. Arvutu, loendamatu, lõputu, määratu hulk siravaid tähti. Seal oli lugematul hulgal linde. Ta teadis hea, kenakese hulga lustakaid lugusid. *Jürkal läks süda suure hulga kergemaks.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: energia|hulk, sooja|hulk, soojus|hulk, valgus|hulk, vooluhulk.
2. suur kogus v. arv. Sinna on hulk maad. Külmal talvel hävis hulk viljapuid. Sain hulga raha. Nad kasvatasid üles hulga lapsi. Hulga rahva seast oli teda raske leida. Hulga piltidega raamat. Ma pole teda hulgal ajal näinud. Üle hulga aja tundis ta end tervena. See juhtus hulga aastate eest. Vahepeal on hulk vett merre voolanud 'hulk aega on mööda läinud'. Oma tilk on enam kui võõra hulk.
3.ka pl.suur rühm inimesi, harvemini muid olendeid; salk, jõuk. Ärplejate ümber oli kogunenud pealtvaatajate, uudishimulike hulk. Turistide hulgad ummistavad vanalinna tänavaid. Hulga peale saime poisist jagu. *Niipalju kui me üle hulga nende jutust aru saime, olid nad veristanud oma ainsa vasika.. J. Peegel. *Kolooniatena pesitsevate lindude hulgad väetavad rannikumerd tugevasti oma väljaheidetega.. V. Masing (tlk).
▷ Liitsõnad: inim|hulk, rahva|hulk, töölishulk.
4. mat üksteisest erinevate objektide kogum, mida vaadeldakse ühe tervikuna. Lõplik, lõpmatu hulk. Tühi hulk. Hulkade summa, vahe.
▷ Liitsõnad: alam|hulk, ülemhulk.

hulk|liige
mat üksliikmete algebraline summa

hulk|nurk
mat kinnise lihtsa murdjoonega piiratud tasandiosa. Korrapärane 'võrdsete külgede ja sisenurkadega', korrapäratu hulknurk.

hulk|tahukas
mat hulknurkadega piiratud geomeetriline keha; ka seda keha piirav pind. Hulktahuka tahud, servad, tipud. Prisma on hulktahukas.

hüperboloid-i 21› ‹s
mat pind, mis moodustub hüperbooli pöörlemisel ühe oma telje ümber, pöördhüperboloid

hüperbool-i 21› ‹s

1. kirj poeetiline liialdus, kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, näit. Tuhat sülda turja laia, sada sülda sarved pikad
2. mat tasandiline joon, mille iga punkti kaugused kahest kindlast punktist annavad jääva suurusega vahe

hüpotenuus-i 21› ‹s
mat täisnurga vastaskülg täisnurkses kolmnurgas

i
mat imaginaarühiku tähis

ikosaeeder-dri, -drit 2› ‹s
mat kakskümmendtahukas

imaginaar|arv
mat arv, mis sisaldab imaginaarühikut

imaginaar|ühik
mat ruutjuur miinus ühest

indeks-i 2› ‹s

1. mat füüs keem arvule v. tähele (sellest madalamale v. kõrgemale) väikekirjas lisandatav eristav, eriväärtusi märkiv vms. number, täht vm. sümbol (näit. x1, x2, xn, an, vt); millegi arvu v. hulka tähistav numbrike. Valemis H2O näitab indeks, et molekulis on kaks vesinikuaatomit.
2. maj suhtarv, näitamaks kas majandusliku nähtuse keskmist muutumist v. mingi(te) teguri(te) mõju suurust majanduslikule resultaadile
3. ka antr kahe mõõdu suhe
▷ Liitsõnad: kuju|indeks, nina|indeks, näo|indeks, peaindeks.
4. ka bibl hrl. numbritest, tähtedest v. mõlemaist koosnev leppemärk. Toimiku indeks. || sihtnumber. Kirjadele ärgu unustatagu märkimast indeksit.
▷ Liitsõnad: posti|indeks, raamatukoguindeks; number|indeks, sega|indeks, tähtindeks.
5. (aine-, nime)register; nimestik, loetelu. Raamatu, entsüklopeedia indeks. Töö on varustatud põhjaliku, suurepärase indeksiga.

inkongruentne-se 2› ‹s
ühtimatu, mittekattuv; mat mitteühilduv. Inkongruentsed mõisted. Eelmise lausega inkongruentne lause.

integraal-i 21› ‹s
mat integreerimise teel leitud algfunktsioon; teatav summa piirväärtus. Määratud, määramata integraal. Integraali leidma, arvutama.

integraal|arvutus
mat matemaatika haru, mis uurib integraalide omadusi, nende arvutamise viise ja rakendusi

integreerima42

1. osadest tervikut moodustama, ühendama, lõimima. Integreeritavad köögiseadmed.
2. mat integraali leidma; diferentsiaalvõrrandit lahendama. Avaldist, võrrandit integreerima.

interpolatsioon-i 21› ‹s

1. mingisse teksti hiljem lisatud kiilosa; sellise kiilosa lisamine
2. mat funktsiooni vahepealsete väärtuste leidmine tema antud väärtuste alusel

irratsionaal|arv
mat arv, mis avaldub lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna

irratsionaalne-se 2› ‹adj

1. mõistusega mittehaaratav, loogiliselt mitteseletatav. Usk on oma olemuselt irratsionaalne. Kunstniku inspiratsiooni on peetud irratsionaalseks.
2. mat. Irratsionaalne arv 'irratsionaalarv'. Irratsionaalne võrrand 'irratsionaalvõrrand'.

irratsionaal|võrrand
mat juurvõrrand

ise|külgne
mat eripikkuste külgedega. Isekülgne kolmnurk.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur