[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

mass ‹-i 21› ‹s›

1. mingit keha moodustava aine hulk; füüs suurus, mis iseloomustab ja mõõdab inertsi ja gravitatsiooni. Inertne, raske mass. Päikese, Maa, Kuu, tähe mass. Meteoriidi mass. Aatomi, aatomituuma mass. Massi jäävuse seadus. Tohutu massiga kivimürakas. Jää liikus suurte massidena. Kasvamisel elava organismi mass suureneb. *Loom langetas pea ja tormas oma pooletonnise massiga minu poole. E. Nirk.
▷ Liitsõnad: bio|mass, haljas|mass, jää|mass, kivi|mass, lume|mass, mulla|mass, silo|mass, toor|mass, turba|mass, vee|mass, õhumass; aatom|mass, ekvivalent|mass, molekul|mass, seisumass.
2. vormitu, vedel v. puderjas aine kogum. Pudrutaoline, siirupilaadne, püdel, sültjas mass. Kompvekid olid sulanud vormituks kleepuvaks massiks. Lagunedes muutub turvas mustjaspruuniks massiks. Marjad purustati ühtlaseks massiks. *.. üle linna vajus raske valge udu, mis segunes siin suitsuga tihkeks, vastikult lõhnavaks massiks. K. Ristikivi. || piltl millegi ebamäärane, hägune kogum. Hooned sulasid udus halliks massiks. Mets paistis hämaruses ebamäärase tumeda massina.
▷ Liitsõnad: atsidofiilbakter(i)|mass, hakk|mass, juustu|mass, klaasi|mass, paberi|mass, puidu|mass, seebi|mass, šokolaadimass; pilve|mass, udumass; plastmass.
3. suur ebamäärane inimhulk, millest üksikindiviid ei kerki esile; kõnek alamad rahvakihid, lihtrahvas (eriti vastandatuna kõrgemal seisvatele üksikisikutele). Rõhutud, orjastatud mass. Talupoegade, tööliste mass(id). Soldatite hall mass. Sündmuskohale kogunes kohe uudishimulike mass. Masside rahulolematus kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Agitaatorid oskasid oma kõnedega masse üles kihutada. Vaimuaristokraadina pidas ta rahvast pimedaks massiks. || (üldisemalt ka millegi suure hulga kohta). Faktide, üksikasjade mass. *.. ja teine / ja kolmas / ja neljas müür! / Pole lõppu sel müüride massil ... J. Kross.
▷ Liitsõnad: inim|mass, põhi|mass, rahva|mass, töölismass.