[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

läbi ajama

1. läbi masina ajama. Piima läbi ajama. Ema hakkas köögis liha läbi ajama.
2. läbi sõitma. Terve ilm, pool Eestimaad läbi aetud. Autorallil tuli läbi ajada ligi 3000 kilomeetrit.
3. läbi torkama, läbi pistma. Niiti nõelasilmast läbi ajama. Seinasse puuritud august aeti toru, kaabel läbi.
4. piiratud võimalustest hoolimata toime tulema, hakkama saama v. millegagi leppima. Omad inimesed – ajame läbi. Kitsas see elamine on, aga ajame kevadeni läbi. Rasketel aegadel tuli vähesega, piskuga läbi ajada. Tuli ilma sooja toiduta läbi ajada. Püüdke läbi ajada sellega, mis on. *Ükski neist kolmest ei mõistnud vene keelt, aga läbi ajasid mehed ometi. E. Vilde.

alus|vili
sorteerimisel masina alla langev väheväärtuslik vili

detail ‹-i 21› ‹s›

1. üksikasi; pisiasi, peensus; osa tervikust, üksikosa. Olulised, iseloomulikud detailid. Kõiki detaile, iga detaili ei mäleta enam. Väga täpne, detailidesse tungiv kirjeldus, uurimus. Plaan oli detailideni läbi mõeldud. Ta laskub, upub, takerdub ebaolulistesse detailidesse. Ornamendi detailid. Barokkhoonete dekoratiivsed detailid. Mantli moes on mõned uued detailid, näiteks suured pealeõmmeldud taskud. Novelli, romaani olustikulised, psühholoogilised detailid.
2. tehn masina, aparaadi, seadme (hrl. iseseisva kasutamisotstarbeta) üksikosa. Hammasrattad, vändad, võllid, poldid, vedrud jt. detailid. Detaile kokku monteerima. Töödeldav detail.
▷ Liitsõnad: ehitus|detail, kinnitus|detail, masina|detail, plastmass|detail, puit|detail, teras|detail, tüüpdetail.

gabariit ‹-riidi 21› ‹s›
tehn ehitise, masina, vaguni jne. suuruse piirjooned; välismõõtmed, suurus. Auto, koorma, hoone gabariit. Uued arvutid on vanadest gabariidilt väiksemad. | nlj. Üsna soliidse gabariidiga daam. || (raud)tee ristprofiili kujutletav piirjoonestik, mis määrab sõidukite läbipääsemiseks vajaliku ruumi

hooldus|remont
perioodiline remont masina, ehitise vm. normaalse käituse tagamiseks ja kasutusea pikendamiseks

hoo|ratas
tehn masina võllile kinnitatud massiivse pöiaga ratas võlli pöörlemiskiiruse ühtlustamiseks. Suur, massiivne hooratas.

juht ‹juhi 21› ‹s›

1. kellegi v. millegi eesotsas olev tööd suunav, korraldav v. juhtiv isik (v. olend), juhtija, juhataja. Tark, ettenägelik, vilunud juht. Rahva poliitiline, vaimne, ideoloogiline juht. Ansambli kunstiline juht. Ürituse tegelik juht. Ülestõusu, vabadusvõitluse juht. Mässu, vastuhaku juhid. Salga, jõugu juht. Valgete malendite juht võitis etturi. Karja juhiks on tavaliselt vana sokk. || teed näitav v. seletusi jagav saatja; talutaja. Meie ekskursioonile sattus hea juht. Kui saab sant, saab ka juht. *Isa kaotas raske silmahaiguse järel nägemise, ta ei võinud juhita kuhugi enam minna. E. Vilde. || liiklusvahendi juhtija; masina tööd vahetult juhtiv isik. Istusin autos ees juhi kõrval. Tõsteseadme juht. Juht viis trammi depoosse.
▷ Liitsõnad: au|juht, finants|juht, koolitus|juht, koori|juht, liikumis|juht, majandus|juht, mängu|juht, müügi|juht, näite|juht, orkestri|juht, pea|juht, personali|juht, pioneeri|juht, poliit|juht, rahva|juht, reklaami|juht, riigi|juht, ringi|juht, rühma|juht, spordi|juht, streigi|juht, tantsu|juht, tootmis|juht, turundus|juht, töölis|juht, valitsus|juht, väe|juht, äri|juht, üldjuht; ekskursiooni|juht, teejuht; keelejuht; auto|juht, buldooseri|juht, bussi|juht, ekskavaatori|juht, gondli|juht, kalluri|juht, kraana|juht, paadi|juht, rongi|juht, takso|juht, traktori|juht, trammi|juht, trolli|juht, vedurijuht; edetabeli|juht, tabelijuht.
2. füüs aine, mis juhib elektrit, soojust, heli vms.
▷ Liitsõnad: elektri|juht, soojusjuht; mitte|juht, pooljuht.
3. käsiraamat, mis kirjeldab mingi koha vaatamisväärsusi v. annab muud vajalikku teavet. Tallinna juht. Laulupeo juht.
4. juhil van juhtimisel. *Tuule juhil sõudis lõpuks tagasi kalda poole. A. Mälk. *Aga Tarum läks oma hea nina juhil ja avastas värvid ning värnitsapotid. L. Vaher.

jõudlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. tootmisvõime, tootlus. a. masina toodangu hulk ajaühikus. Vanad vähese jõudlusega masinad. Seadmed töötavad suure jõudlusega. Ventilaator jõudlusega 500 m³ minutis. b. põllumajandusloomade ja -lindude võime anda kindlas ajavahemikus mingi kogus loomakasvatussaadusi, tööjõudu ja järglasi
2. töövõime, suutlikkus. Treeninguga lihaste, südame jõudlus tõuseb, paraneb. Lisakohustuste andmisel tuleb arvestada õpilaste erinevat jõudlust. Tõsteti esile teadlase, kirjamehe suurt jõudlust.
▷ Liitsõnad: töö|jõudlus, veojõudlus; liha|jõudlus, muna|jõudlus, nuuma|jõudlus, piima|jõudlus, sigimis|jõudlus, villajõudlus; aasta|jõudlus, päeva|jõudlus, tunni|jõudlus, vahetusjõudlus; kooli|jõudlus, õpijõudlus.

kabiin ‹-i 21› ‹s›

1. väike eriotstarbeline suletud ruum. Valimisjaoskonna kabiinid. Omaaegne kaugekõnede kabiin. Käimla kabiinid. *.. kitsal liivaribal, eredavärvilise rannahoonekese ja kabiinide ees sagisid suvitajad. M. Nurme. || sõiduki v. masina juhiruum. Traktori, buldooseri, ekskavaatori, kraana kabiin. Veoauto peatus ja juht ronis kabiinist välja. Istus autojuhi kõrval kabiinis.
▷ Liitsõnad: auto|kabiin, juhi|kabiin, lifti|kabiin, proovi|kabiin, riietuskabiin.
2. hrv kajut. *Otsime kuskilt laeva sisemusest üles oma kabiinid. J. Sütiste.

kelk ‹kelgu 21› ‹s›

1. väike (jalastel) libisev sõiduk v. veok. Laste, hülgeküttide kelk. Soome kelk 'tõukekelk'. Kelku vedama, tõukama. Kelguga sõitma, mäest alla laskma, liugu laskma. Lapsed istusid kelgul. Vedas kelguga puid. Pakid toimetati kohale kelkudel. Kelk libises värskel lumel hästi. Koerad rakendati kelgu ette.
▷ Liitsõnad: alumiinium|kelk, kahe|kelk, koera|kelk, plastmass|kelk, põdra|kelk, tõuke|kelk, võistlus|kelk, ühekelk; palgi|kelk, pärakelk.
2. jääpurjeka jalastega alus
3. tehn masina, mehhanismi vm. seadme juhikutel libisev osa

kiirus|regulaator
tehn seadis masina- v. aparaadiosade liikumiskiiruse hoidmiseks ettenähtud piires

kinnistama ‹37›

1. liikumatuks muutma, millegi külge v. juurde kinnitama. Luidetele istutati mände, et tuiskliiva kinnistada. Pärisorised talupojad olid kinnistatud maa külge. | piltl. *.. püüan hüvastijätuks mällu kinnistada pilte, mida kunagi enam näha ei saa. P. Rummo. || kedagi mingi masina juurde v. mingi ülesande peale määrama. Igale kursusele kinnistati hooldaja. Kirjastus kinnistas teosele toimetaja.
2. kellegi valdusse, kasutada, hooldada andma. Töölisele on kinnistatud kindlad masinad ja tööriistad. Jahindusorganisatsioonile kinnistatud jahimaa-ala. Lüpsjale kinnistatud lehmad. || ametlikult kellegi omandiks registreerima. *Ja tead sa, kus ta on? Isaga linnas! Talu oma nimele kinnistamas! A. Mälk.
3. kindla(ma)ks, püsiva(ma)ks muutma. Õpitud ainet kinnistati kordamisega. Tootmispraktika kinnistab koolis omandatut. Külaskäik aitas kinnistada sõprussidemeid.
4. ka fot kujutist valgus- v. pühkekindlaks tegema

konstruktsioon ‹-i 21› ‹s›

1. masina, mehhanismi, aparaadi, eseme vm. (üles)ehitus, kokkuseade; sün. tarind. Uus täiustatud, parandatud, õnnestunud konstruktsiooniga traktor. Keeruka, algelise, vananenud konstruktsiooniga aparaat. Mootori konstruktsioonis tehti muudatusi. Konstruktsioonilt erinevad lennukid. Spetsiaalse konstruktsiooniga kirjutuslaud.
2. konstrueeritu (ese, detail vm.), tarind. *Projekteeriti [rahvakunstiõhtuks] keerukaid konstruktsioone – elavaid üle-välja-pilte. U. Toomi. || ainult mõttes loodu, konstrueeritu, konstrukt. Niisugust asja pole olemas, see on puhas mõtteline konstruktsioon.
3. ehit ehituskonstruktsioon, tarind. Katust kandev konstruktsioon. Monteeritavad konstruktsioonid. Konstruktsiooni tugevus.
▷ Liitsõnad: betoon|konstruktsioon, kivi|konstruktsioon, metall|konstruktsioon, puit|konstruktsioon, raudbetoon|konstruktsioon, teraskonstruktsioon; kaar|konstruktsioon, kande|konstruktsioon, karkass|konstruktsioon, keevis|konstruktsioon, piirde|konstruktsioon, plaat|konstruktsioon, raam|konstruktsioon, sõrestik|konstruktsioon, tala|konstruktsioon, võlvkonstruktsioon.
4. keel grammatiliselt seostatud morfeemide v. sõnade rühm; morfeemide v. sõnade ühendumisviis sõnavormis v. lauses; sün. tarind. Morfoloogilised, süntaktilised, kaassõnalised konstruktsioonid.
▷ Liitsõnad: absoluut|konstruktsioon, lausekonstruktsioon.
5. konstrueerimine. Konstruktsioonid sirkli ja joonlauaga. Geomeetrilised konstruktsioonid 'võtted geomeetriaülesannete lahendamiseks joonestusvahenditega'.

konstruktsiooni|teras
tehn masina- ja aparaadiosade ning metalltarindite valmistamiseks kasutatav teras. Legeeritud konstruktsiooniteras.

korpus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (masina, sõiduki) põhiosa, kere. Laeva korpus. *Praami suur hall korpus istub meres raskelt.. J. Smuul. *Vaatleme silla kõrgeid metalltalasid, tema pikka rahulikku korpust. A. Kaal. || inimese keha, kere. *..see [seismine] ei sobinud talle noores easki, saadik siis nüüd, kus korpus liigselt raskepäraseks muutunud.. K. Rumor.
2. mingisse hoonerühma kuuluv üksikhoone. Tehase korpused. Valmis haigla uus neljakorruseline korpus.
▷ Liitsõnad: ravi|korpus, tootmis|korpus, õppekorpus.
3. sõj mitmest diviisist ja eriväeosadest koosnev taktikaline väekoondis. Motoriseeritud, mehhaniseeritud korpus. Tegi sõja läbi korpuses 'Eesti kaardiväe laskurkorpuses'.
▷ Liitsõnad: armee|korpus, kaardiväe|korpus, kadeti|korpus, laskur|korpus, lennuväe|korpus, ratsa(väe)|korpus, tanki|korpus, õhudessantkorpus.
4. ühiste ülesannete v. ühise kutsega seotud inimeste kogu. Diplomaatiline korpus 'ühte riiki akrediteeritud diplomaatiliste esinduste juhid (v. kogu vastavate esinduste isikkond)'.
▷ Liitsõnad: konsulaarkorpus.
5. trük kirjakraad, mille suurus on 10 punkti; vastav trükikiri
6. teat. tunnuste järgi süstematiseeritud andmekogu veebis. Vana kirjakeele korpus. Eesti murrete korpus. Korpuse kasutajaliides. Otsis korpusest tekstinäiteid.
▷ Liitsõnad: tekstikorpus.

käik ‹käigu 21› ‹s›

1. käimine, astumine, kõndimine. Sinna on veerand tundi kiiret käiku. Mehe käik läks järjest kiiremaks. Nad kiirendasid käigu jooksuks. Tasandasime, aeglustasime käiku. Hingeldab väsitavast, kiirest käigust. Ajan käigu peal mantli selga. Käigult visatud pallid ei tabanud. Tormas minema, käigu peal, käigul kübarat pähe sättides. Tulistas automaadist käigu pealt. Hobuse käik oli nobe. || käimise (isikupärane) erilaad, kõnnak. Hiiliv, õõtsuv, vaaruv käik. Tüdrukul oli nõtke käik. Koeral on omapärane viltu käik. Ma tunnen ta juba eemalt käigust ära.
▷ Liitsõnad: jala|käik, kiir|käik, külis|käik, tagurpidi|käik, teekäik; rong|käik, triumfikäik.
2. liikumine, kulgemine. Auto, rong, laev aeglustas, tasandas, kiirendas käiku. Kiire käiguga purjekas. Käigus on kaks lisarongi. Buss jäi käigust ära. Vanasti määrati aega päikese ja tähtede käigu järgi. *Ajal pidi siis küll palju aeglasem käik olema kui praegu. J. Semper. || (hrl. masina, masinaosa, mehhanismi jne. kohta:) liikumine, töötamine. Kella käiku reguleerima. Kerge käiguga kirjutusmasin. Vesiratta puuduseks on tema aeglane käik. Masinaid hoiti käigus. Rihmade ja hoorataste käik aeglustus. Anti käiku 'ekspluatatsiooni, töösse' uus tehas, katlamaja. *Ta jälgib hoolega telgede käiku, kuulab süstikute valju plaginat.. A. Jakobson. || tehn mehhanismi liikuva osa liikumine ühest piirasendist teise; kaugus nende äärmiste asendite vahel. Kolvi käik. Rooli käik.
▷ Liitsõnad: vähikäik.
3. teat. paigas, kohas käimine (mingi asja toimetamiseks, millegagi tutvumiseks jne.). Tal on tähtis, salajane, kahtlane käik ees. Tuleb veel teha käik poodi, vallamajja. Meie esimene käik oli piletikassasse. See käik oli asjata – teda ei olnud kodus. Minu käigud on seda korda käidud. Ma ei tarvitse oma käikudest kellelegi aru anda. Võtsime ette pikemaid käike ümbruskonna kaunitesse paikadesse. Igaühel oma käigud ja õiendamised. *Selline siseühenduse aurik teeb keerukaid käike, põigates sügavatesse lahtedesse ja väljudes jälle sedasama teed kaudu. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: ameti|käik, eksi|käik, jahil|käik, jalutus|käik, kinos|käik, kirikus|käik, kohtus|käik, kontroll|käik, kosjas|käik, külas|käik, linnas|käik, luure|käik, patrull|käik, poes|käik, ring|käik, rööv|käik, sõja|käik, teatris|käik, tutvumis|käik, vaenu|käik, võõrsil|käik, õppekäik.
4. areng, kulg. Läbirääkimiste, sündmuste, ajaloo käik. Asjade loomulik käik. Tööde, võitluse, lahingu, sõja käigus toimus pööre. Arutluse, diskussiooni, vaatluse käigus selgus.. Operatsiooni käik tuli pisiasjadeni ette näha. Jättis ettekande käigus vähemolulisi asju välja. Vaidluse, vestluse käigus ilmnesid huvitavad asjaolud. Kannatanu ei andnud asjale ametlikku käiku. *Algul tuli koosoleku käik paberile visandada, et midagi ähmiga segi ei ajaks. H. Kiik. || käigul ~ käigu peal, käigult ~ käigu pealt piltl otsekohe, ettevalmistuseta v. pikema arutlemiseta. Seda probleemi ei saa käigul(t), käigu peal(t) lahendada. Peo kava tuli käigu pealt muuta.
▷ Liitsõnad: alla|käik, arenemis|käik, arengu|käik, asja|käik, edu|käik, elu|käik, haridus|käik, keerd|käik, kujunemis|käik, käe|käik, lahendus|käik, mõtte|käik, sündmus|käik, teenistus|käik, tegevus|käik, töökäik; aastakäik.
5. pikk kitsas kulgemistee millegi vahel v. sees. Lossikeldri, labürindi käigud. Maa-aluses käigus oli pime. Koopad olid omavahel käikudega ühenduses. Põgenikud kaevasid käigu müüride alt läbi. Käik hargnes kaheks. Maja ja tara vahel oli kitsas käik. Vanalinnas on rohkesti kitsaid tänavaid ja käike. Raekoja platsilt viib kitsas Saia käik Pikale tänavale. Voodiridade vahele jäi kitsas käik. *Kõik teed ja käigud tuiskas täis, sadamasilla otsas oli kõrge hang. J. Parijõgi. || loomade, putukate pikk kitsas kaevand. Hiirte, rottide, muttide käigud mullas. Rebaseurust viib maapinnale mitu käiku. Vihmaussid tirivad oma käikudesse puulehti. Sipelgapesa käigud. Kooreürask uuristab koore alla käike.
▷ Liitsõnad: inim|käik, kaevandus|käik, kaitse|käik, kald|käik, keerd|käik, koobas|käik, kõrval|käik, läbi|käik, pea|käik, rõht|käik, sala|käik, sisse|käik, tagavara|käik, trepi|käik, umb|käik, vahe|käik, vari|käik, võlv|käik, ühendus|käik, ülekäik; arkaad|käik, kaar|käik, risti|käik, sammaskäik; kuulme|käik, ninakäik.
6. (mängudes:). a. (males, kabes:) malendi v. kabendi järjekordne üleviimine mängulaua ühelt väljalt teisele. Musta, valge käik. Tugev, nõrk käik. Viik tuli käikude kordamisega. Käigul on valge, must. Suurmeister võitis 20. käigul. Tegi ajahädas mõtlematu käigu. Ma ei mängi malet, vaevalt käike tunnen. Matt kahe käiguga. Tugev maletaja oskab mitu käiku ette näha. b. (kaardimängus:) teat. kaardi lauale käimine
▷ Liitsõnad: ava|käik, male|käik, ratsu|käik, sund|käik, võidukäik.
7. lõuna-, õhtusöögi eraldi järguna serveeritav roog. *Inger teeb talle korraliku kolme käiguga lõuna. M. Traat.
8. käigukasti kaudu lülitatav teat. kindel jõuülekandeaste liiklusvahenditel ja masinatel. Vajutas, lükkas käigu välja, sisse. Sõidab esimese, teise käiguga. Autojuht, traktorist, buldooserijuht vahetas käiku. Lülitas sisse kolmanda käigu.
▷ Liitsõnad: edasi|käik, tagasi|käik, täis|käik, tühikäik.
9. muus motiiv, fraas vm. eri kõrgusega helide järgnevus
10. võte, manööver. Peen, osav käik. Kogu lugu on taktikaline käik tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.
▷ Liitsõnad: taganemiskäik.

käiviti ‹1› ‹s›
hrl tehn aparaat v. seadis mootori vm. masina käivitamiseks
▷ Liitsõnad: elektri|käiviti, käsikäiviti.

käivitus|seadis
tehn seadis mootori, masina vms. käivitamiseks

käpp ‹käpa 22 või kõnek käpu 21› ‹s›

1. ka zool looma jala kõige alumine (küünistega) osa. Esimesed, tagumised käpad. Rebase, ilvese, hundi käpp. Putuka, mesilase käpp. Koer pani pea käppadele, lakkus käppa, tõusis tagumistele käppadele. Kass pesi käpaga silmi, katsus käpaga ust. Muri oskab käppa anda. Tema esiisa suri karu käppade vahel. Kutsikas keeras enese selili ja ajas käpad püsti.
▷ Liitsõnad: esi|käpp, tagakäpp; mesikäpp.
2. kõnek ka hlv käsi; pihk. Mehel käpp nagu labidas. Siin mu käpp, lepime ära! Võta, too käpaga, käpuga laaste! Tere, anna käppa ka! (Korista) käpad! (keelavalt käperdama kippujale). Ähvardas püssiga: „Noh, vennikesed, ajage nüüd käpad püsti!” Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga. *Pingil, endisel kohal küürutas Sass, pea kahe raske ja mühkliku käpa vahel.. R. Sirge. *Aga kui sa siin üksi omatahtsi vaatad, siis kisub käpud kihelema – et mis uus, see oma.. A. Mälk. || käpas selge, käes (5. täh.) *Mul viis valmis, aga riimid ei tule välja. Sinul see asi käpas? E. Tegova.
▷ Liitsõnad: karu|käpp, koba|käpp, raudkäpp.
3. tööriista v. masina tööosa konksjas v. laiem ots; vastav tööriist v. masinaosa. Kultivaatori, ankru käpad. Taimlas kobestati pinnast kõplaga või käpaga.
▷ Liitsõnad: hanijalg|käpp, kobestus|käpp, vedrukäpp.
4. bot lõhestumata juuremugulate ja varre alumisse otsa koondunud lehtedega rohttaim (Orchis). Tõmmu, hall, kahkjaspunane, ahtalehine käpp. || ‹liitsõna järelosana› ka muudes taimenimetustes, näit. jänesekäpp
▷ Liitsõnad: jumala|käpp, kuradikäpp; jänese|käpp, kassikäpp.

käsi|ratas
tehn käsitsi pööratav metallratas (näit. masina töö käsitsi reguleerimiseks)

laager ‹-gri, -grit 2› ‹s›

1. peatus-, puhkepaik. a. (ajutine, juhuslik). Ekspeditsiooni, matkajate, jahimeeste, mustlaste laager. Õhtul asusime, jäime jõekääru laagrisse. Siia lööme laagri üles. | piltl. Mehed olid õuemurul laagris 'kobaras koos' ja tagusid kaarte. Saod veeti kuhjalava ümber laagrisse 'kokku, kogumiks'. b. (spetsiaalselt väljaehitatud). Õpilased lähevad laagrisse, on suvel laagris. Laagri I, II vahetus. Laager mahutab korraga 150 puhkajat. || kõnek vangilaager. Buchenwald jt. kurikuulsad laagrid. Näidend käsitleb Stalini-aegsete laagrite elu. Mees on kümme aastat laagrites istunud. c. õppe- v. treeningkogunemine. Korraldati huvijuhtide, keeleõppijate, suvepäevaliste laagreid. Jalgpallurite turniirieelne laager. d. teat. perioodil kasutatav peatuspaik väljaspool asulat. Põllubrigaadi laager. Lehmad viidi kaugele metsaheinamaale laagrisse. e. hrl aj (väe)leer. Juudit läks Olovernese laagrisse. Siin oli olnud roomlaste kindlustatud laager. *Eestlased asusid kiiresti koguma malevat Rävalas ja Harjus, saates samal ajal Taani laagrisse oma esindajad .. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: baas|laager, ettevalmistus|laager, jaotus|laager, karja|laager, laulu|laager, mustlas|laager, puhke|laager, põllu|laager, ränd|laager, spordi|laager, suusa|laager, suve|laager, sõjaväe|laager, telk|laager, treening(u)|laager, töö|laager, väli|laager, õppelaager; hävitus|laager, interneerimis|laager, kontsentratsiooni|laager, koondus|laager, sunnitöö|laager, surmalaager.
2. hrl van leer [1]. *Võitlejad jagunesid [lumesõjas] kahte vaenulikku laagrisse. O. Luts. *Kuid tegelikult erinesid nad [= Eesti ajalehed] ometi ise laagrisse. F. Tuglas.
3. tehn võlli v. pöörlevat telge toetav ning vajalikus asendis hoidev masina vm. seadme osa. Laagrite puksid, liuad. Laagreid õlitama. Laagrid lähevad kuumaks.
▷ Liitsõnad: aksiaal|laager, kivi|laager, kuul|laager, liuge|laager, metall-|laager, plastmass|laager, radiaal|laager, veerelaager.

laagerdama ‹37›

1. hrl. toiduaineid v. alkohoolseid jooke (maitse)omaduste parandamiseks kindlates tingimustes pikka aega seista laskma. Juustu, õlut, veini, konjakit on vaja laagerdada. Kalakonserve laagerdatakse paar kuud. Soovitud parfüümi saamiseks tuleb lõhnaainete ja fiksaatorite segu laagerdada. Savi lastakse enne töötlemist laagerdada. || kõnek laagerduma (1. täh.) See konjak on kümme aastat laagerdanud. | piltl. Luuletuskogu käsikiri laagerdas paar aastat kirjastuses.
2. laagrisse (1. täh.) paigutama. Sõjapõgenikud tuli esialgu laagerdada, hiljem said nad korteri ning töökoha. || kõnek laagerduma (2. täh.) *Nad [= turistid] kippusid allika juures laagerdama, hakkasid murdma oksi ja tegema tuld .. V. Saar.
3. tehn laagrit ja tappi masina vm. seadme sõlmeks ühendama, laagerdust rakendama. Laagerdatud võll.

laagerdus ‹-e 5› ‹s›
laagerdamine; laagerdumine. a. (toiduainete jms. kohta). Konjaki laagerdus tammevaatides. Laagerduseks optimaalne temperatuur. b. hrv (laagrisse paigutamise, laagrisse asumise kohta). Matkajate laagerdusest risustunud rand. c. tehn laagrist ja selles pöörlevast tapist koosnev masina vm. seadme sõlm. Aparaatides kasutatakse eri tüüpi laagerdusi.

liide ‹liite 18› ‹s›

1. hrl tehn osade, detailide, hrl. masina- v. aparaadiosade, tarindite jm. ühendus. Liikuvad ja liikumatud liited.
▷ Liitsõnad: bajonett|liide, hammas|liide, joote|liide, keermes|liide, keevis|liide, kiil|liide, käpp|liide, liim|liide, liist|liide, neet|liide, polt|liide, põkk|liide, valtsliide.
2. ehit seotis
3. med serooskestade (ning nendega kaetud elundite) haiguslik liitumus. Sooltevahelised liited. Liited ussripiku ja tema naaberorganite vahel.
4. keel afiks. Liide -gi, -ki.
▷ Liitsõnad: ees|liide, järel|liide, sise|liide, tuletusliide.

lõike|mehhanism
lõikav, tükeldav seade v. seadme, masina, aparaadi vastav osa. Silokombaini lõikemehhanism.

masina|aeg
aeg, mille jooksul masinat kasutatakse tootmises; masina mingi tööoperatsiooni kestus

masindama ‹37›

1. masinaga töötlema, masinast läbi laskma; läbi masina ajama. Vilja, rukist, seemneristikut masindama. Oder on veel masindamata. Hakati linu masindama ja ropsima. Masinda liha läbi, teeme kotlette.
2. piltl midagi kiiresti ja masinlikult tegema (näit. lugemise, õppimise kohta). Loe aeglaselt ning meelde jättes, ära masinda!

moderaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. muus pilli heli reguleerija
2. tehn masina käiku aeglustav seadis, aeglusti
3. info modereeritavaid foorumeid haldav isik, kes otsustab, millised saadetised edastada

mootor ‹-i, -it 2› ‹s›
masina v. aparaadi käitamiseks vajalikku liikumisenergiat muust energialiigist muundav masin. Õhk-, vesijahutusega mootor. Nelja-, kahetaktiline mootor (teat. sisepõlemismootorid). Lennuki mootorid. Mootori ehitus. Mootorite mürin, põrin. Mootorit parandama, remontima, lahti, kokku monteerima. Käivitab mootori, paneb mootori käima. Mootor ei käivitu, ei lähe käima, on rikkis. Mootor hakkas, prahvatas käima. Mootor käib, töötab. Seiskab mootori, jätab mootori seisma, lülitab mootori välja. Mootor seiskus, jäi seisma, suri välja. Mootor müriseb, põriseb, podiseb, popsub, turtsub, undab, möirgab, jõurab. Ära mootorit tühjalt käia lase. Sõitsime nii kiiresti, kui mootor võttis. Veok liikus mootori jõul. Mootor võib üle kuumeneda. Paadile on uut mootorit vaja. | piltl. Mis on see mootor, mis sind loomingulises tegevuses hoiab?
▷ Liitsõnad: alalisvoolu|mootor, asünkroon|mootor, auru|mootor, bensiini|mootor, diisel|mootor, elektri|mootor, gaasi|mootor, hüdro|mootor, karburaator|mootor, kolb|mootor, kommutaator|mootor, käivitus|mootor, petrooleumi|mootor, pidurdus|mootor, pneumo|mootor, rakett|mootor, reaktiiv|mootor, rootor|mootor, sisepõlemis|mootor, soojus|mootor, suruõhu|mootor, sünkroon|mootor, turbiin|mootor, turbopropeller|mootor, turboreaktiiv|mootor, tuule|mootor, tuuma|mootor, universaal|mootor, vahelduvvoolu|mootor, vedru|mootor, veomootor; abi|mootor, auto|mootor, laeva|mootor, lennuki|mootor, paadi|mootor, parda|mootor, pära|mootor, tagavara|mootor, varumootor; kaera|mootor, kondimootor.

mudel ‹-i 2› ‹s›

1. originaalobjektiga kindlas vastavuses olev tehisobjekt, ka skeem, seoste matemaatiline kirjeldus vms. (uurimiseks, õppeotstarbeks, meelelahutuseks). Laeva, auto, masina, mootori, tuumareaktori vähendatud mudel. Aatomi, raku suurendatud mudel. Mudeliga on lihtsam eksperimenteerida kui originaaliga. Juhtimisprotsessi küberneetiline mudel. Tehnoloogilise protsessi mudel. Matemaatiline mudel 'teat. nähtust kirjeldavate matemaatiliste seoste kogum'.
▷ Liitsõnad: aatomi|mudel, auto|mudel, katse|mudel, kella|mudel, laeva|mudel, lennuki|mudel, proovi|mudel, raku|mudel, sõidukimudel; hääldus|mudel, lause|mudel, sõnamoodustusmudel.
2. näidiseksemplar, eeskuju, mille järgi midagi tehakse. Moekunstnikud loovad rõivaste, jalatsite uusi mudeleid.
▷ Liitsõnad: jalatsi|mudel, rõivamudel.
3. transpordivahendi, masina vm. konstruktsioonitüüp ühe margi piires. Aparaatide, masinate, relvade vananenud mudelid jäävad kõrvale. Sõiduauto „Buick” 1936. aasta mudel. Seda marki pardlit on õige mitu mudelit.
4. kunst skulptuuri savist v. vahast kujutis (v. selle kipstõmmis), mille järgi kuju raiutakse kivvi, valatakse metalli v. vormistatakse muus materjalis

multiplikaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. multifilmide looja, animaator. „Tallinnfilmi” multiplikaatorid.
2. tehn mehhanismi v. masina toimet tugevdav seade
3. maj näitarv, mis väljendab esialgse toimingu tugevdavat mõju mõnele lõplikule nähtusele, kordisti

nuga ‹noa 24› ‹s›

1. mitmesuguse otstarbega (ning vastava kuju ja ehitusega) terariist käsitsi lõikamiseks. Noa tera, selg, ots, pea. Kahe teraga, korgitseriga, käänispeaga nuga. Teeb oma liigendiga noa lahti, paneb noa kinni. Nuga on paksu, õhukese, laia, kitsa, hambulise teraga. Terav nuga lõikab hästi. See nuga on nii nüri, et ei lõika hapupiimagi. Nuga tuleb teritada, (teravaks) ihuda, käiata. Noaga lõikama, voolima, vestma, nikerdama, peenestama, tükeldama. Nätske leib jääb, hakkab lõigates noa külge. Määrib või leivaviilul noaga laiali. Laps õpib noa ja kahvliga sööma. Nuga vääratas, lõikasin noaga sõrme, nuga lõikas sõrme. Roogivad kalu, nii et noad välguvad. Pean veel lõuast noaga üle käima 'habet ajama'. Tal tuleb maohaavandi pärast noa alla 'operatsioonile' minna. Korra on ta sellepärast juba noa all 'operatsioonil' olnud. Lõi teisele noa(ga) selga, rindu. Äraandja sai noa selga. Ähvardas teist noaga: „Kui lähemale tuled, annan nuga, saad nuga!” Kellelegi nuga kõri peale panema, kõri peal hoidma (ka ahistamise, sundimise kohta). Õhk on nii paks, et lõika või noaga. Valu lööb rindu, nagu noaga lõikab. Need sõnad lõikasid nagu noaga südamesse. Karjatus lõikas vaheda noana õhku. Viha närib hinges, lõikab kui nüri noaga. Jutt katkes nagu noaga lõigatult. Pill vaikis ja tants lõigati nagu noaga katki. *Vedur vilistas kiledalt ja läbilõikavalt nagu karjuks tapaloom noa all. B. Kabur (tlk). | piltl. *.. kui taevast lõikasid / helgiheitjate noad. J. Semper.
▷ Liitsõnad: aedniku|nuga, aia|nuga, elektriku|nuga, fileerimis|nuga, habeme|nuga, hakk|nuga, jahi|nuga, juustu|nuga, kaabli|nuga, kaap|nuga, kabja|nuga, kingsepa|nuga, kirurgi|nuga, kiti|nuga, klaasi|nuga, koka|nuga, krohvi|nuga, kärje|nuga, käänispea|nuga, köögi|nuga, laua|nuga, leiva|nuga, liha|nuga, lihuniku|nuga, liigend|nuga, lusika|nuga, naha|nuga, paberi|nuga, pook|nuga, puss|nuga, puuvilja|nuga, sadulsepa|nuga, sule|nuga, tasku|nuga, uurde|nuga, võinuga.
2. tööriista, seadme v. masina lõikav osa. Hakkmasina, höövelmasina nuga. Niidumasina noad. Kolme noaga kapsariiv. Vertikaalselt liikuva noaga juurdelõikusmasin. Adral on künniviilu lahtilõikav nuga.
▷ Liitsõnad: hööveldus|nuga, ketas|nuga, lõike|nuga, vertikaalnuga.

null|seis
mõõteriista osuti, näituri jms. asend mõõdetava suuruse nullilise väärtuse puhul; seadme v. masina hoova jms. elemendi asend siis, kui vastav seade v. masin ei tööta. Osuti, lülitushoob on nullseisus. | piltl. *Sandim, et praktilises nullseisus on ka satiiri ja huumori analüüs. R. Rimmel.

operaatori|pult
pult mingi masina v. mehhanismi juhtimiseks

paak1 ‹paagi 21› ‹s›
masina, seadmestiku vm. vedelikumahuti. Veetorni, kloseti paak. Mootorratta paak on bensiini täis. Autojuht kallab bensiini paaki. Pliidi sisse müüritud paagis seisab vesi kaua kuum. Õli lasti autotsisternidest hoidla paakidesse. Kastmisauto täidab paagi veega.
▷ Liitsõnad: bensiini|paak, kütuse|paak, nafta|paak, piima|paak, vee|paak, õlipaak; jahutus|paak, paisu(mis)|paak, surve|paak, toitepaak.

peksu|trummel
põll viljavarsi masinasse tõmbav ja teri v. seemneid eraldada aitav masina osa (viljapeksumasinal, kombainil)

pidur ‹-i 2› ‹s›

1. tehn seade masina v. selle osa liikumise aeglustamiseks ja peatamiseks v. soovitava asendi säilitamiseks. Mehaanilised, hüdraulilised, pneumaatilised pidurid. Jalgratta, auto, veduri pidurid. Tuuliku, spindli pidur. Korras, rikkis pidurid. Vajutas, surus jala pidurile. Pani piduri(d) peale, vajutas piduri(te)le. Juht vajutas pidurid põhja 'lõpuni alla'. Tramm, auto peatus pidurite kriiksudes. Bussi pidurid ütlesid üles.
▷ Liitsõnad: elektri|pidur, hõõrd|pidur, õhk|pidur, õlipidur; ketas|pidur, klots|pidur, koonus|pidur, lintpidur; häda|pidur, jalg|pidur, käsipidur.
2. piltl tagasi hoidev, talitsev, tõkestav tegur, pärss. a. ‹hrl. pl.› (sisemiste, psüühiliste tõkete kohta). Moraalsed pidurid. Armastuses on ta liiga arukas, tal on ikka pidurid peal. Poisil on pidurid pealt ära, muudkui kipub kaklema. Alkohol vallandab, vabastab pidurid. Raev pühkis minema kõik mõistuse pidurid. *Joobes kaotab inimene pidurid! Sellepärast ongi joobumus nii lõbus.. V. Adams. b. (takistuste kohta mingis protsessis). Tõsiseks piduriks teadusliku mõtte arengus on dogmaatilised, tardunud vaated. Kõige suuremaks piduriks tervishoiukorralduse parandamisel oli raha vähesus. Leppimine harjumuspärasega on progressi piduriks. Hariduse alahindamine võib saada inimkonna sotsiaalse arengu piduriks.

pidurdama ‹37›

1. pidureid kasutama, hrl. piduri abil sõiduki, harvemini masina, mehhanismi vms. liikumist aeglustama v. peatama. Autojuht pidurdas järsult, sujuvalt. Pidurdas auto, mootorratta täpselt ukse ees. Jalgrattur pidurdas, nii et kummid kiunatasid. Bussijuht oli sunnitud järsku pidurdama. Auto, tramm pidurdab kurvis. Üks auto pidurdas ja teine sõitis talle tagant otsa. Rong veeres sujuvalt pidurdades jaamahoone ette. Roomikauto pidurdas otse jääpiiril. || ilma piduriteta millegi v. iseenese liikumishoogu vähendama. Süsta ei ole kerge pidurdada. Pidurdas jalaga kelku. Suusataja pidurdas laskumisel. Kiige, pöörleva trumli hoogu pidurdama. Spinningu rulli saab silmapilkselt pidurdada. Jooksuhoogu pidurdama. Orav vudis kohutava hooga, kuid äkitselt käänakul pidurdas. Ei suutnud perutavat täkku pidurdada. *Varsti aga pidurdas Jüri oma hobust tasasele sõidule.. M. Metsanurk.
2. piltl takistama, aeglustama v. peatama, pärssima. a. (liikumist). Õhk pidurdab meteooride liikumist. Žgutt pidurdab verejooksu. Pimedus ja tuisanud tee pidurdasid meie edasiliikumist. Ülemjuhataja püüdis taganemist pidurdada ja väeosades korda luua. Ükski vägi ei suuda neid voogusid pidurdada. Vastutuule pidurdav mõju. b. (protsessi, tegevust, nähtust). Pärisorjus pidurdas Venemaa arengut. Vasakpoolsete ettevõtmisi püüti igati pidurdada. Maa majanduslik mahajäämus pidurdab hariduse ja kultuuri arengut. Tööde edenemist pidurdab tööjõu nappus. Niiskusepuudus pidurdab taimede kasvu. Miski ei pidurda järvede eutrofeerumist. Rohtudega on võimalik seda haigust pidurdada, kuid mitte välja ravida. Hirm võimalike tagajärgede ees pidurdas ta ettevõtmisi. Kasvu, närvitalitlust pidurdavad tegurid. Stuuporis inimesel on isegi kaitserefleksid pidurdatud. Jahedad ööd pidurdavad nektari eritumist. Takjaõli pidurdab juuste väljalangemist. Isikukultusel oli pidurdav mõju kultuurielule. *Mart, hulluke, püüdis joomatõbe pidurdada, ent kallas vaid õli tulle. V. Saar. c. kedagi, kellegi käitumist tagasi hoidma, talitsema. Oleksin kõik äärepealt välja lobisenud, kuid jõudsin ennast viimasel hetkel pidurdada. Suutis end vaevu pidurdada, et mitte solvajale kallale tormata. „Oota nüüd!” püüdsin keevalist poissi pidurdada. Hirm tagajärgede ees pidurdas neid midagi meeletut ette võtmast. *.. ma oleksin teiste osaliste indu heameelega veidi pidurdanud.. H. Rajandi (tlk).

piir|asend
tehn äärmine asend, kuhu masina v. aparaadi mingil liikuval osal on võimalik jõuda. Mootori kolb liigub ühest piirasendist teise.

platvorm ‹-i 21› ‹s›

1. rõhtne ümbrusest kõrgem tasandiline tarind. a. kõrgend (rongi)vagunisse minekuks, sealt mahatulekuks, ka laadimistöödeks raudteejaamas; perroon. Rong peatub platvormi ääres. Astusin vagunist platvormile. Vagonett seisab kaubalao platvormi juures. Ootasime platvormil trammi. Bussipeatuse platvorm. Metroojaama lahtine platvorm. b. millegi aluskõrgend. Väikesel platvormil lamav skulptuur. Haubitsa, suurtüki platvorm. c. ehitise, masina jm. maapinnast kõrgemal asuv tasane pinnaosa. Vaate-, vahitorni platvorm. Trepi ülemisel platvormil kakeldi. Kuuselatva ehitatud platvorm metssigade passimiseks. Tornkraana ülemine platvorm. *Pesa ehitab [leevike] õige lameda ja madala platvormina .. kuusele või kadakale.. E. Kumari.
▷ Liitsõnad: jaama|platvorm, oote|platvorm, raudteeplatvorm; vaateplatvorm.
2. ääristeta ja katuseta lahtine vagun v. suur lahtine veok. Traktoritega platvormid haagiti rongi lõppu. Palgid on tõstetud platvormile. Treilerid ja paneeliveokid on suure kandejõuga platvormid. *See oli pikk segarong, koosnedes reisi- ja kaubavaguneist, lahtistest platvormidest ja tsisternidest. Joh. Tamm (tlk). || vaguni hrl. lahtine otsmine osa. Mehed suitsetasid viimase vaguni platvormil. Vaguni tagumine kinnine platvorm. Ta sõitis trammi platvormil.
3. partei vm. rühmitise ühtne lähtealus, tegevuskava. Oma platvormiga fraktsioon parlamendis. Kõneleja esitas rühmitise poliitilise ja majandusliku platvormi. Partei valimiseelne platvorm. See oli hinnang konservatiivide platvormilt. Ühist platvormi almanahhi autoritel polnud.
▷ Liitsõnad: valimisplatvorm.
4. geol maakoore piirkond, kus tektoonilised liikumised ja magmalised protsessid on vähe intensiivsed. Eesti kuulub Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Maakoor jaotub geosünklinaalideks ja platvormideks.

plokk ‹ploki 21› ‹s›

1. suurem risttahukakujuline terviklik ehitusdetail; samakujuline kompaktne tükk mingit materjali. Plokkidest maja, sein, sild, püramiid. Betoonist, tellistest plokk. Vundamendi jaoks valatud plokid. Iga plokk sisaldas terve köögi. Aknad ja rõduuksed toodi ehitusele plokkidena. Klaasist plokid. || ulatuslik maakoore- v. pinnaseosa. *.. [murdus] maakoor mitmes paigas, kusjuures tekkis umbes 10 peamist maakoore plokki ja hulk väiksemaid plokke. I. Kask.
▷ Liitsõnad: betoon|plokk, dolomiidi|plokk, graniit|plokk, kivi(mi)|plokk, pae|plokk, silikaltsiit|plokk, söe|plokk, tsementplokk; ehitus|plokk, montaaži|plokk, suur|plokk, väike|plokk, õõnesplokk; akna|plokk, nurga|plokk, seina|plokk, taldmiku|plokk, ukse|plokk, vaheseina|plokk, vundamendiplokk.
2. märkmik; kirja- v. joonistusplokk; kaanteta raamatutoorik. Kirjutab midagi kiiresti plokki. Leidsin plokist su aadressi. Kunstnikul oli pliiats ja plokk kaasas.
▷ Liitsõnad: joonistus|plokk, kirja|plokk, laua|plokk, märkme|plokk, taskuplokk; raamatuplokk.
3. (otstarbelt, ehituselt, sisult) terviklik kogum v. rühm. a. (hooneid v. ruume). Kõrghoonete, uusehitiste plokk. Õppehoonete vahel paiknevad abihoonete plokid. *Valjemaks läheb sumin siin raadio- ja telemeeste plokis.. Ü. Tuulik. b. (seadiseid v. detaile masina, aparaadi, seadme vms. osana). Arvuti mäluseadmete plokk. Termoregulaatori kontaktide plokk. Silindrite plokk. c. (ühesuguseid, ühelaadilisi, ühte valdkonda kuuluvaid asju). Ostis kaks plokki sigarette. Loodusteemaliste markide plokk 'lahtirebimata margisari'. Uudistesaate rahvusvaheliste uudiste plokk. Sõnaraamatus olid liitsõnad ühendatud plokkideks, plokkidesse, esitatud plokkidena.
▷ Liitsõnad: hoone|plokk, laboratooriumi|plokk, maja|plokk, toitlustusplokk; juht|plokk, katkesti|plokk, mootori|plokk, mälu|plokk, silindriplokk; uudisteplokk.
4. ka tehn (tõsteseadme osa:) ketas, mille pöial on juhtsoon(ed) köie, trossi vms. jaoks. Liikuv, liikumatu plokk. Masti külge, lakke kinnitatud plokk. Vinnavad ploki abil koorma, kotid üles. Päästepaadid ripuvad plokkidel.
▷ Liitsõnad: liitplokk.

profiil ‹-i 21› ‹s›

1. (näo) külgvaade. Klassikaline, kaunis, naeratav, terav, tahumatu profiil. Tal on roomlase profiil. Näen esinejat profiilis. Keera end profiili. Huvitava profiiliga naine. Teda filmiti otsevaates ja profiilis. Armeenlasele tüüpiline ninaselja profiil. Profiilis eksponeeritud puitfiguur. *.. ta oli vaimustuses oma unistusteprintsi uljast profiilist – sirgest, veidi kondisest ninast, laiast lõuast ja .. prunti aetud suust. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: poolprofiil.
2. läbilõige, lõige (2. täh.). a. geogr maastiku vertikaalse läbilõike kujutis maa-ala läbivat joont v. riba pidi. Kajaloodi abil koostatud merepõhja profiil. || (maastiku pinnareljeefi kohta). Silme ees avanes huvitava profiiliga kõrgustik. Algaja jaoks liiga raske profiiliga suusarada. b. geol aluspõhja v. pinnakatte läbilõike vertikaalne kujutis, geoloogiline profiil c. (ökoloogias:) hrl. ühel sirgel paiknev proovialade rida, mis asetseb maastikus nii, et on võimalik läbida ja iseloomustada erisuguseid kooslusi d. tehn maantee v. raudtee piki- v. ristlõikejoon, teeprofiil e. tehn töödeldud materjali, näit. profiilmetalli ristlõike kuju. T-kujulise, karbikujulise profiiliga tala.
▷ Liitsõnad: kompleks|profiil, maastiku|profiil, mulla|profiil, piki|profiil, põik|profiil, rist|profiil, teeprofiil; I-|profiil, karp|profiil, nurk|profiil, ruut|profiil, rööp|profiil, T-|profiil, ümarprofiil.
3. (masina- v. ehitusosa) piirjoon; (ehis)serv. Ekraanil on nähtav töödeldava detaili profiil. Vundamendi, samba profiil. Lihtsa profiiliga aknaraamid. *.. seinas rippus keerulise profiiliga raamis päevapildi suurendus.. P. Viiding.
4. tüüpiliste põhijoonte kogum; iseloomulik suund, tegevusala, kallak; omapära. Oma profiili muutnud tehas. Karakteerse loomingulise profiiliga näitleja. *Mõni kalurikolhoos kasvatab naaritsaid, mõni kevadkurke .. teie ei teagi, mis tähendab lai profiil! T. Kallas.

puhuma ‹37›

1. õhku tugeva vooluna (suu kaudu) välja tõukama; selle abil midagi sooritama. Puhun võilille ebemeid, seebimulle. Poiss puhub hingeõhku klaasile. Puhu haige(le) koha(le) peale. Ära nuta, ema puhub peale. Puhus põsed punni, nii et põsed punnis. Karjub teistele viinahaisu näkku puhudes. Proovib samovari hõõgvele, niiskeid halge lõkkele puhuda. Raamatutelt tolmu, õlle pealt vahtu, sigarist pahvakuid puhuma. Puhub suitsurõngaid lae poole, lakke. Õhupallid on täis puhutud. Kes on tule surnuks, laterna pimedaks puhunud? *Lehm .. puhus ninasõõrmetest sooja valget auru.. V. Luik. | piltl. On kõik konkurendid teelt puhunud. Puhusin oma jutuga kired, huvi lõkkele. || (klaasesemete valmistusviisina). *Seni oli Nachumi töökojas enamasti käsitsi töötatud.. Nüüd tarvitati seal pikka klaasipuhumise piipu ja puhuti selle abil ilusaid ümmargusi nõusid.. A. Sang (tlk). || (masina, seadeldise kohta:) õhuvoolu tekitama; seda millekski rakendama. Mootor läks tossu puhudes käima. Ventilaator puhub õhku. Autole on nüüd värv peale puhutud. *Puruksjahvatatud maak puhutakse seejärel kaubalaevadesse, 5000 tonni tunnis. A. Ravel (tlk).
2. puhkpilli mängima. Puhub pasunat, flööti, sarvepilli. Küll puhuvad hästi! Puhu üks ilus fokstrott. Puhuge, pasunad! Puhume kas või pillid sirgeks. Fanfarist puhub äratust. || vilistama. Kõnnib, käed taskus, ja puhub vilet. Vabrikuviled puhusid lõunatundi. Kõrv puhub pilli 'kõrvas undab'.
3. (õhumassi kohta:) liikuma. Tuul puhub edelast, merelt, näkku, külje pealt, otse vastu, tagant. Puhuvad mõõdukad lääne- ja loodetuuled. Tuul puhub kiirusega 10–15 m/sek. Torm puhus aknast sisse, toa külmaks, purje kummi, kasukast läbi. Keldrist puhub niisket õhku. *Minul, jah, hakkab juba kuulmine nüriks minema. Ligemaid helisid fikseerin raudselt, aga kaugematega, näe, ei puhu enam klaariks. J. Tuulik. | ‹impers.› Siin puhub. Küll puhub kõvasti. || piltl (mitmesuguste muutuste, liikumiste kohta). Ministeeriumis puhuvad nüüd uued, teised tuuled. Kui puhuvad soodsad tuuled, avan äri. Sinul puhub tuul kord siit, kord sealt 'muudad tihti meelt'. Või sealt puhub tuul 'või selles on asi'! Näe, kust kandist tuul puhub, kustpoolt tuuled puhuvad!
4. rääkima, lobisema. Puhume pisut juttu. Naised puhuvad külauudiseid, sõnakese lastest, niisama tühja. *Puhuti ühest ja teisest, kõigist ilma asjust. R. Roht. *".. Ja ära sa ilma täis puhu,” kinnitas Jaan. „Jäägu meie eneste teada.” A. Kitzberg. || kõnek luiskama, valetama. Puhub ta või räägib tõtt? Puhu aga puhu. Ära puhu! Aga sa puhusid neile osavalt! Puhusin sulle niisama habemesse. *Ainult nad ju ei usu teda! Ütlevad, et Lauri jälle puhub. I. Maran.
5. ‹translatiivis v. adverbiaalse laiendiga› liialdama, üles puhuma. Puhub raskused alati suureks. Ära puhu asja suuremaks, kui ta on. Küll see uudis on tähtsaks puhutud. Kuulsaks puhutud riigitruu literaat. End laiaks, täis, kohevile puhunud tegelinski. *Lehemehed puhusid ta päevakangelaseks. H. Sergo.
6. van puhkima. *Aga Reedu omad olid täna koletigedad. Nende ema muudki puhus aga ja tegi ikka äh! ja äh! J. Parijõgi. *See mees jookseb enese varsti läbi.. Kuulge ise, kuidas ähib ja puhub. M. Metsanurk.

surnud punkt

1. seisak, mingi tegevuse v. protsessi staadium, kus edasiminekut ei toimu või see on raskendatud. Töös tekkis surnud punkt. Vestlus jõudis surnud punkti. Asja uurimine seisab surnud punktis. Surve vastaspoolele ei vii läbirääkimisi surnud punktist välja. Rahalise toetusega tuleks luulesarja ilmumine surnud punktist välja aidata. Tõlkimine jäi surnud punktile (pidama). Heatahtlik kiri aitas mind surnud punktilt edasi.
2. tehn masina v. aparaadi mingi liikuva osa äärmise asendi koht, milles tema kiirus võrdub nulliga. Kolvi ülemine ja alumine surnud punkt. | (laiemalt koha v. hetke kohta, kus valitseb tasakaal). Kui teivashüppaja on kõrgeimas seisus, on ta hetkeks liikumatu, on nn. surnud punktis. Tsükloni keskuses on surnud punkt, kus valitseb täielik vaikus.
3. sport võistluste mingil etapil tekkiv seisund, mida iseloomustavad suur väsimus, hingamise takistus ja soov võistlust katkestada. Pingelistel võistlustel tekib maadlejatel surnud punkt. Kaaslaste ergutused aitasid jooksjal surnud punktist üle saada.

raam ‹-i 21› ‹s›

1. ümbritsev (dekoratiiv)liist, ääris. Nelinurkne, ümmargune, ovaalne, nikerdatud raam. Lai, kitsas raam. Pildil on lihtne raam. Pilti raami panema. Kirjutuslaual on hõbedases raamis foto. Peegli punasest puust raam. Surmakuulutus oli mustas raamis 'musta joonega ümbritsetud'. *Sinu tahvli raamid on aga niisama mustad nagu ennegi .. O. Luts. | piltl. Naise nägu musta rätiku raamis oli väga valge. *Härrasmaja sirged sambad tõusid põõsaste raamist. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: peegli|raam, pildiraam; hõbe|raam, kuld|raam, metall|raam, puuraam; leinaraam.
2. ümbritsev äärispuu (vm. ääristav tugi), kuhu miski kinnitatakse, pingutatakse jne. Akende raamid valendasid. Akendele pandi uued raamid. Tal on mustade, kuldsete raamidega prillid. Raamsae raam. Mesilastarusse pandi uusi kunstkärjega raame juurde. Pestud kardinad tõmmati raamile.
▷ Liitsõnad: akna|raam, lava|raam, mantel|raam, paaris|raam, ukseraam; prilli|raam, sarvraam; kopeer|raam, kuivatus|raam, kärje|raam, maalimis|raam, niie|raam, sae|raam, sihiku|raam, suurendus|raam, taru|raam, tikke|raam, tikkimis|raam, traat|raam, õmblusraam.
3. ristkülikukujuline alus (näit. lamamiseks). Haavatu, haige lamas raamil. Magasin laudadest kokkulöödud raamil. Puusärk tõsteti raamile.
▷ Liitsõnad: alus|raam, kande|raam, koolja|raam, magamis|raam, surnuraam; pakiraam.
4. taladest v. poltidest koosnev veoki, sõiduriista, masina kere toes. Veoauto, buldooseri, mootorratta, kultivaatori raam. Raamiga auto. Külvimasina aluseks on raam. Kombainid vajusid pehmel põllul raamini sisse. || jalgratta kolmnurkne toes. Isa sõitis jalgrattaga, laps raamil. *Õppis, ise poolviltu raami vahel, jalgratast tallama .. A. Vanapa. || ehit postidest ja riividest koosnev jäigalt ühendatud kandetarind
▷ Liitsõnad: raud|raam, tugiraam; jalgrattaraam.
5. ‹hrl. pl.› piltl millegi (piiritletud, kindlaks määratud) ulatus, piirid. Ajalimiit seadis ettekandele kindlad raamid. See läheks juba käsitletava teema raamidest välja. Tippnõupidamise raames toimunud riigijuhtide kohtumised. Õppuste raames kuulati mitmesuguseid loenguid.

raske|tööstus
tootmisvahendeid tootvad tööstusharud, eelkõige masina- ja metallitööstus. Rasketööstuse areng, arendamine, kasv, toodang.

regulaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. tehn seade v. seadis masina, aparaadi v. (tehnoloogilise) protsessi mingi parameetri (automaatseks) nõutavais piires hoidmiseks v. soovitud muutmiseks. Aurumasina regulaator. Regulaatoriga triikraud.
▷ Liitsõnad: automaatregulaator; kiirus|regulaator, pinge|regulaator, rõhu|regulaator, soojus|regulaator, surve|regulaator, termo|regulaator, tämbriregulaator.
2. ka piltl mingit protsessi reguleeriv jõud, mõjuaine v. nähtus. Ainevahetuse keemilised regulaatorid. Turu tähtsaim regulaator on tarbija. Metsad on sageli ümbruskonna veerežiimi regulaatoriteks.
▷ Liitsõnad: kasvuregulaator.

reversiiv|mehhanism
tehn masina v. selle mõne osa liikumissuunda vastupidiseks muutev mehhanism

reversor ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn masina pöörlemissuuna muutmise seade

rivik ‹-u 2› ‹s›
trük
1. käsiladumisel kasutatav kolme seinaga metallalus, millesse trükitüüpe paigutades koostatakse read
2. realadumismasina osa, millesse reastuvad laotava teksti matriitsid ja kiilud
3. trükitüüpide valamise masina osa, millele koguneb valmistoodang