[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

mark1 ‹margi 21› ‹s›

1. postikulude, riigilõivu vms. tasumist tõendav pisitrükis. a. postmark. Viiekroonine mark. Kleebib kirjale margi peale. Kogub marke. Sain uusi Rootsi marke. Markide seeriad loomadest, kirikutega. b. (tempelmargi jm. kohta). Kogus ametiühingu liikmemakse ning kleepis marke arvestuskaardile.
▷ Liitsõnad: ametiühingu|mark, kirjamark.
2. (toote kvaliteeti iseloomustava liigi, sordi vms. kohta; toote firma-, kaubanimetuse vms. kohta). See oli mingi vanemat marki traktor. Raadiovastuvõtjate, televiisorite, külmutuskappide, pesumasinate margid. Müügil on mitut marki žiletiteri. Tsemendi, betooni, bituumeni, telliste margid. Mis marki konjak, vein see on? Iga suitsumees tõmbab oma kindlat marki. *Vagan tarvitab peent lõhnaõli, ma ei tea, mis mark see on .. L. Hainsalu. | piltl. *Lihtsalt avaldas arvamust, et uus aeg maal nõuab uut marki mehi. V. Gross. || piltl maine, hea nimi. Tööd tuleb korralikult teha, et oma marki (kõrgel) hoida, marki mitte täis teha. *Temal kui kunstnikul oli seltskonnas üpris hea „mark” ja tema vaated ning põhimõtted leidsid suurt poolehoidu. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: auto|mark, konjaki|mark, traktori|mark, veinimark.
3. kõnek (saavutuse, taseme, ka rekordi kohta). Jäi odaheites vaid 10 cm võrra maha hooaja edetabelijuhi margist.
▷ Liitsõnad: tippmark.

mark1 ‹marga 23› ‹s›
varasem Soome ja Saksamaa, 1919–1927 ka Eesti Vabariigi suurem rahaühik. See sõit maksab mitusada marka. Ta hoidis kokku iga marka. Hind Soome markades. || aj keskajal Lääne- ja Kesk-Euroopas (ka Vana-Liivimaal) peam. väärismetalli kaaluühik, hiljem ka münt. Riia mark. Sada marka hõbedas.

mark2 ‹margi 21› ‹s›
aj
1. Lääne-Euroopa, peam. Saksamaa keskaegne külakogukond
2. kindlustatud piirimaa 8.–9. saj. Frangi riigis ja keskaegsel Saksamaal. Marki valitsesid markkrahvid.

mark2 ‹marga 23› ‹s›
(hrl. rahvalauludes:) tükk vahemaad. *Marssis mees marga maada ning tüki teeda .. J. Kunder.