[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 4 artiklit

mari indekl
maride. Õpib mari keelt. Mari murdetekstid, rahvalaulud, kirjandus.

mari11› ‹s›, marid pl
soome-ugri rahvas Volga keskjooksul. Marid jagunevad kolme rühma: mäe-, niidu- ja idamarideks.

marimarja 31› ‹s

1. taimede lihakas paljuseemneline vili, (igapäevakeeles ka:) lihakas söödav koguvili v. luuvili. Söödavad, mittesöödavad marjad. Marjad olid magusad, hapud. Selle taime marjad on mürgised. Peenral, põõsastel punetasid esimesed marjad. Marju korjama, sisse tegema. Söödi palju marju ja puuvilja. Pohli oli palju, metsaalune punetas marjadest. Pohlad, jõhvikad, murakad, sõstrad, tikrid jt. marjad. Kartuli marju ei sööda. Kuidas maa, nõnda marjad. || piltl (millegi ebameeldiva kohta). Need pettused on alles õied, ega marjadki tulemata jää! *.. mis ta poputas poissi, mis ta hellitas ja pillitas! Ja pani nahka – nüüd on marjad maitsta! O. Jõgi (tlk). ||i-mitmuslikes väliskohakäändeis adverbilaadseltmarjade korjamine, marjade otsimine metsas vm. loodusmaastikus. Lapsed läksid marjule. Käisime, olime metsas marjul. Tulime marjult.
▷ Liitsõnad: jõhvika|mari, kadaka|mari, kibuvitsa|mari, kirsi|mari, maasik|mari, pihla(ka)|mari, pohla|mari, toominga|mari, viigimari; aia|mari, laua|mari, metsamari.
2.liitsõna järelosanaesineb taimenimetustes
▷ Liitsõnad: karus|mari, kuke|mari, kure|mari, linnu|mari, lumi|mari, põld|mari, siumari.
3. zool kala terataolised munad, kalamari. Emaskala heidab, koeb marja vette. Isaskala viljastab marja niisaga. Toiduainena väärtuslikku marja saadakse tuurlastelt ja lõhilastelt. *.. käed puusas, jämedad jalad nagu marjas [= küpse marjaga] tursad seitsmepuudast keret toetamas. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: lõhe|mari, räime|mari, siia|mari, silgumari.
4.hrl. pl.van (trahhoomi, silmamarjade kohta). E. Särgava jutustus „Marjad silmas”. *Suits puhastab [õhu haiguseidudest] paremini kui iga karbool ja teine niisugune, – ainult silmadesse toob ta marju. A. Kitzberg.
5. hrv (sääremarja kohta). *Kuul tungis tal läbi vasaku jala marja, riivates luud. A. Kurfeldt (tlk).

marjaks (ära) kuluma, marjaks tarvis olema ~ minema
(millegi v. kellegi hädasti vajaolemise, tarvisminemise, ärakulumise kohta). Nüüd kuluks kellegi hea sõna, abi, nõuanne marjaks ära. *Kodu oli aga peremeest ja perenaist marjaks tarvis, muidu oleks pidanud minema kas või mujalt abi otsima. A. H. Tammsaare.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur