[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 sobivat artiklit.

düspepsia1› ‹s
med toidu puudulikust lõhustumisest tingitud seedehäire mao, kõhunäärme, maksa või peensoole talitlushäirete tõttu
▷ Liitsõnad: käärimis|düspepsia, roiskumisdüspepsia.

gastriit-riidi 21› ‹s
med mao limaskesta põletik, maokatarr. Äge, krooniline gastriit.

gastroskoopia1› ‹s
med mao peegelvaatlus

kõhtkõhu 21› ‹s

1. rindkere ja vaagna vahel asetsev (loomadel alumine) kehaosa. a. (väliselt). Suur, paks, ümar kõht. Kõht on ees, punnis. Käed vaheliti kõhu peal. Kõht sügeleb. Kõhu peale on vistrik ajanud. Sai kuuli kõhtu. Hoop kõhtu. Seisa sirgelt ja tõmba kõht sisse! Kõht väriseb, vappub naerust. Hoiab naeru pärast kahe käega kõhtu kinni. Naera, et kõht kõveras. Katkesta või kõht naeruga! Kõhule pandi kuum kott. Tüdrukule kõhtu ette tegema 'last tegema'. Tüdrukul kõht ees, punnis (raseoleku kohta). Tal pole kõhtu ollagi! Kasvatab hea elu peal kõhtu, on endale kõhu ette söönud. Lehmad on kõhu alt virtsased. Hobune vajus kõhuni lumme. Lõpnud kalad tõusid veepinnale, kõhud ülespidi. *..ta kaaslane aga oli pisut kõhtu kasvanud.. A. Jakobson. b. (mao jt. seedeelundite, nende talitluse ja sellega seotud aistingute kohta). Kõht on tühi, üsna hele, läheb tühjaks. Kõht on täis. Kartul täidab kõhtu. Sööb, pargib, vitsutab kõhu täis. Ma ei ole täna veel midagi kõhtu saanud. Hoidis kokku, näpistas mõne krooni kõhu kõrvalt 'söögi arvel'. Kõht valutab, koriseb, näpistab, nuriseb, lööb pilli, laulab. Nälg näpistab kõhtu. Kõht on haige, korrast ära. Valud, pisted kõhus. Kuiva toiduga rikud oma kõhu ära. Venitab, tõstab kõhu ära. Kõht on kinni, lahti (kõhukinnisuse v. -lahtisuse kohta). Lapse, põrsa kõht läheb lahti. Loomade kõhud on punnis, üle selja täis. Armastus käib kõhu kaudu. Kõht on isand, sina tema sulane. Tühi kõht on kõige parem kokk. Mis hundi suus, see hundi kõhus. *Sa oled ju oma teenistuse kõik läbi kõri ja kõhu lasknud. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: ala|kõht, all|kõht, kesk|kõht, vesi|kõht, õllekõht.
2. piltl millegi keskmine v. alumine osa, ka millegi sisemus. Lihase keskmist paksenenud osa nimetatakse kõhuks. Paksu kõhuga pudel. *..vedur paiskas kõhu alt välja tohutu aurupahvaku.. E. Vetemaa. *..täitsid tühjenenud kappade ja kruuside kõhud uuesti vahutava märjaga.. E. Särgava.

kõhu|nääre
anat kõhuõõnes mao taga paiknev nääre, mille nõre sisaldab seedimiseks vajalikke ensüüme, pankreas

lihas|magu
zool lindude kaheosalise mao tagumine osa

mao|haavand
med mao limaskestas esinev v. ka maoseina teisi kihte läbiv haavand. Maohaavand põhjustab ülakõhu valusid.

mao|keha
anat mao põhiline osa (corpus ventriculi)

mao|lukuti
anat lihaseline sulgur mao kaksteistsõrmikuks ülemineku kohas (pylorus)

mao|nääre
hrl. pl.anat mao limaskestas paiknev nääre

mao|peegel
med makku viidav optiline instrument mao limaskesta vaatluseks, gastroskoop

nõelamanõelata 48

1. astelt v. pistmissuiseid kellegi kehasse torkama; (mao kohta:) hammustama. Mesilane, herilane nõelab. Sai mesilaselt, mesilase käest nõelata. Sääsed, kärbsed nõelavad valusasti, tigedasti. Uss oli lehma nõelanud. Hüppas järsku nagu (ussist, herilasest) nõelatud püsti. || piltl torkama. Oksad kriibivad sääri, kadakad nõelavad. *Õitega meelitad [kibuvits], õite alt nõelad ... J. Kross. *.. tellinguil õelana [tuul] / nägusid nõelamas, / tuimaks torkimas käsi. J. Kaidla.
2. piltl midagi teravalt ning pilkavalt ütlema, sellega solvama, torkama. Madisel on alati ütlemist, ikka püüab nõelata, torgata. Nõelab teise kõige hellemat kohta. Öeldu nõelas mind valusasti. Teeb nõelavaid märkusi. *Elias oli kuulnud teda uut võimu .. mürgiselt nõelavat. P. Kuusberg. *Teda nõelati ja naerdi, teda pilgati ja pigistati. E. Vilde.

peen|sool [-e]
anat mao ja jämesoole vaheline peenem soole osa

sisikond-konna 22› ‹s

1. siseelundid; (kitsamas mõttes:) kõhuõõnes paiknevad elundid, sisus. Inimese, looma, linnu, kala sisikond. Lahkamisel sisikond eemaldati. Võttis hanel, havil sisikonna välja. Jänese sisikond anti koerale. Vankriga logistamine raputas sisikonna segi. || (mao jt. seedeelundite kohta seoses nende talitluse ja sellega seotud aistingutega). Sisikond koriseb näljast. Janu on nii suur, et kogu sisikond kõrbeb sees. Kange jook põletas tühja sisikonda. Vägijoogid on ta sisikonna juba põhjalikult ära rikkunud. Sisikond kisub kokku, nõrkus annab juba jalgades tunda. Merehaigus võttis sisikonna pöörlema. Öögib või sisikonna välja.
2. piltl millegi sisemus. Maakera tuline sisikond. Laeva sisikonnast kostab kaubakastide kolksatusi. *.. ratas, mis kord võimsalt mühisedes liikus, nii et kogu veski sisikond ta järel rappus, seisis jõuetult paigal. F. Tuglas. *Raginaga vajus puu küljele.., tükeldudes ning paljastades oma pruunkollase pehkinud sisikonna. V. Maavara.

ussi|keel

1. bot kuival pinnasel, teeservadel ja jäätmaal kasvav pika püstise varrega rohttaim kareleheliste sugukonnast (Echium). Harilik ussikeel on hea meetaim. Ussikeelt tarvitatakse rahvameditsiinis ja parfümeerias.
2. (mao keele kohta). Tuleleek nilbitses kõvera ussikeelena puuhalge. | piltl. *Ja kui poleks seda ussikeelt [= õelat inimest] vahele tulnud, kes Ruudile kõik ette patras, siis oleks ma ehk praegu mehel ja õnnelik. A. H. Tammsaare.

ussi|kest
mao kest. Siksakjoonega ussikest. Ussikestaga parandati vanasti tiisikust.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur