[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

malev ‹-a 2› ‹s›

1. aj muistse Eesti ühe v. mitme maakonna vabatahtlikest üheks sõjaretkeks moodustatud rahvavägi. Ugalaste, saarlaste, eestlaste malev. Lembitu kogus sõjaretkeks suure maleva.
2. vabatahtlikest koosnev formeering, mõningate organisatsioonide kohalik koondis vms. Kaitseliidu, noorkotkaste malevad. Üliõpilased, vanemate klasside õpilased töötasid suvel malevais.
▷ Liitsõnad: ehitus|malev, rahva|malev, töö|malev, õpilas|malev, üliõpilasmalev; pioneerimalev.
3. piltl suur (inim)hulk, armee (3. täh.) *.. ja elanikke on selles [majas] palju, lapsigi terve malev. H. Jõgisalu. *Kloostrite õued kihasid munkade ja nunnade mustadest malevatest. M. Pau (tlk).