[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

maitsma ‹maitsta, maitsen imperf maitsesin, maitses 44›

1. maitset proovides suhu võtma; (pisut) sööma v. jooma. Maitse, kas supp on mage või soolane. Maitse keeleotsaga, kas see on sooda. Ma ei joo õlut, maitsen ainult. Tõin sulle Saaremaa leiba maitsta. Tule sööma – no maitsegi vähemalt (meie toitu). Maitse meie märjukest kah! Maitsesime piduroogadest üht kui teist. Ma pole täna veel toiduivagi maitsnud. Konjakit maitstakse tilkhaaval! Rüüpavad kohvi ning maitsevad aeg-ajalt ka klaasikesest. „Kas maitseme ka,” tõstab Jaan klaasi. *.. istusid kaks vanaeite ja maitsesid lõunaks jahukörti. E. Bornhöhe. || piltl midagi tunda saama v. kogema; midagi nautima, sellest mõnu, lõbu, rahuldust saama. Sõda lõppes, maailm sai jälle rahupõlve maitsta. Ränk sõda röövis paremad aastad, noorust ei saanudki maitsta. Olen elus saanud näguripäevi maitsta. Pärisorjad said kupja keppi, mõisa vitsu, peksupinki maitsta. Sa saad veel mu rusikat maitsta! Kiputakse linnadesse elu mõnusid, lõbusid, rõõme maitsma. Ta näis maitsvat tõelist õnne. Nad maitsesid suvepuhkust ja vabadust. Võiduvilja, oma töö vilja, keelatud vilja maitsma. *.. peaasi, et elad, et maitsed iga jumala päeva, iga tundi, iga päikesepaistelist silmapilku. A. H. Tammsaare. *Loeme jälle maitstes Voltaire'i „Candide'i”. F. Tuglas.
2. maitselt isuäratav, meelepärane olema. Võileivad maitsesid hästi, suurepäraselt, ei maitsenud. Talle maitseb väga sült. Ühele maitseb värske, teisele kõva leib. Kui kõht tühi, küll siis toit maitseb. Istus lauda ja laskis toidul maitsta. Ära häbene, söö, kui maitseb. Kuidas küll maitses suitsuangerjas! Ei maitsnud talle söök ega jook. Lehmadele maitses ristikuädal. || piltl nauditav, meelepärane olema. Uni maitseb pärast väsitavat päeva. Millegi vastu pole enam huvi ja lugeminegi ei maitse. *Mida suuremate takistuste kiuste oli kordaminekuid saavutatud, seda paremini need maitsesid. E. Krusten.
3. teat. maitsega (1. täh.) olema. Kala maitses puisena, traani järele. *Päälegi maitsevad need tilgad kui linaseemneõli pluss vanaks läinud lambarasv .. B. Alver. || piltl teat. viisil tunduma. Ta teab, kuidas orjus, vägivald, võõra käsu all olemine maitseb. Eks proovi siis, kuidas elu seal maitseb! *.. kõigepealt, kuidas see lapsepõli sulle siis maitseb. E. Vilde.

hea maitsta laskma vt hea