[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 sobivat artiklit.

daam-i 21› ‹s
intelligentne, hea käitumisega ning arenenud maitsega naine; ka naise kohta üldse. Peen, võluv, vaimukas, maitsekalt rõivastuv daam. Auväärne vanem daam. Käitub nagu tõeline daam. Daamile see ei sobi. Tüdrukust oli märkamatult saanud noor daam. Olge daamide vastu viisakas. Daamidel on eesõigus. Daamide tualettruum. || mehe naispartner (seltskonnas, tantsul jne.). Daamide valss. Kavaler hoolitseb oma daami eest, viib oma daami tantsima, saadab oma daami koju.
▷ Liitsõnad: aadli|daam, baari|daam, moe|daam, poolilma|daam, salongi|daam, seltsi|daam, seltskonna|daam, suur(maa)ilma|daam, südame|daam, õuedaam.

glükosiid-i 21› ‹s
keem enamasti mõru maitsega, tihti mürgine vees lahustuv kristalne orgaaniline ühend

glütseriin-i 21› ‹s
rasvadest saadav vees lahustuv magusa maitsega siirupitaoline vedelik, kolmealuseline alkohol

hapu6› ‹adj

1. maitselt jõhvikatele, sidrunitele, äädikale vms. iseloomulik. Hapud õunad, marjad, kreegid, kirsid, pohlad. Hapu mahl, morss, keedis. Viinamarjad olid võrdlemisi, üsna hapud. Kali on juba liiga hapu. Leivatainas on hapum kui tarvis. Kapsad, kurgid on väga hapud. Piim, koor on hapuks läinud. Hapu vein. Suus oli maomahla hapu maik. Ta soovis juua midagi haput. Ta armastab haput. Ma ei saa süüa haput. | (lõhnast). Köögist lõi vastu mingi hapu lõhn, hais. Ta kandis tubakasuitsust ja hapust higilehast läbi imbunud kuube. || hapnemise tõttu riknenud (hrl. ka hapu maitsega). Hapuks läinud kala, lihapirukad. Õlu on kuumaga hapuks läinud. Eilne puder, seenekaste, supp on juba hapu. | piltl. Hapuks läinud jutt, uudis. *..heidavad hapuks läinud nalja, kisuvad vägisi naeru, kui muidu ei tule.. E. Bornhöhe.
▷ Liitsõnad: kibe|hapu, magus|hapu, puru|hapu, tulihapu.
2. piltl (ebameeldivate elamustega seotud:) pahur, rahulolematu, mõru, viril vms. Hapu muie, naeratus, grimass. Poiss kuulas ema manitsusi hapul ilmel, hapu näoga. Tuju, meeleolu muutus järjest hapumaks. Äpardusest läks meel hapuks. Naine tegi oma virisemisega mehe elu hapuks. *Mina ütlesin selle peale hapu häälega: „Nojah.” V. Ilus.
3. van happeline. Hapud mullad.

higi11› ‹s

1. nahas leiduvate higinäärmete soolaka maitsega eritis. Külm higi otsa ees. Higi jookseb, voolab ojana. Natuke kaevatud, ja juba higi väljas. Jooks võttis higi otsale. Laubal pärlendas higi. Higi pühkima. Üleni higist märg. Higist nõretav nägu, keha. Särk, ihu, mees leemendab higist. Kuub, sadul haises higist. Hobusel on selg higis. Higile ajavad 'higistama panevad' vahendid. On juba nii palav, et higi tilgub iga ihukarva otsast. | (vaeva, raske töö, pingutuse kohta). Et raha saada, tuli higi valada. Higi ja vaevaga teenitud sendid.
▷ Liitsõnad: hirmu|higi, palaviku|higi, pal(g)e|higi, surma|higi, töö|higi, vaevahigi.
2. kondenseerunud auru kord klaasi, metalli vms. pinnal. *Ollimar pühkis käega aknaruudult higi.. M. Traat.
▷ Liitsõnad: aknahigi.

Hollandi gen, hollandi indekl
Hollandi kunst, kirjandus, avang. Oskab hollandi keelt. Hollandi ahi 'pikkade püstlõõridega ahi'. Hollandi juust 'väikeste kõvade juustude hulka kuuluv maheda maitsega juustusort'. Hollandi tuulik 'teat. uuem pööratava peaga tuulikutüüp'.

ihtüool-i 21› ‹s
farm mustjaspruun siirupitaoline omapärase lõhna ja maitsega püdel vedelik; sellest valmistatud antiseptiline põletikuvastane vm. toimega välispidine ravim

kibeda|maitseline
maitselt kibe, kibeda maitsega. Kibedamaitselised seened. Kibedamaitseline aine.

kitš-i 21› ‹s
võimalikult suure tarbijaskonna maitsega kohandatud odav kunst, kunsti jäljendus. *Kavas seisab ajaviitetükk, natuke kitši, natuke tendentsi, aga kassatükk igatahes. V. Adams.

magneesium|sulfaat
keem farm mõrusoolase maitsega jämekristalliline vees hästi lahustuv aine, mõrusool, inglise sool

magus-a 2

1.adjsuhkru, siirupi, mee jms. aine maitsega, sellise ainega maitsestatud, seda sisaldav. Suhkruga, sahhariiniga magusaks tehtud kohv. Jook oli parajalt, liiga, läägelt magus. Kas sa jood magusat või mõru kohvi? Magusad koogid, saiad, küpsised. Magus kohupiim. Magusad kastmed. Sahhariin on suhkrust magusam. Ploomid olid hästi magusad, magusad kui mesi. Magusad ja hapud veinid. Külma(st) näpistatud kartulid on magusa maitsega. Soolase toidu peale kuluks magus suutäis ära. Kompvekist jäi magus maitse suhu. Tahaksin kohvi kõrvale midagi magusat. Tee suu magusaks 'söö, maitse, pane midagi magusat suhu'. |substantiivselt›. Ants armastab magusat. Ma ei või magusat süüa. Tal tekkis isu magusa järele. || (lõhna meeldivuse kohta). Magusa lõhnaga vedelik. Magus heinalõhn, viirukisuits. *.. tundis mahedalt magusaist lõhnadest, et see oli daam, kes oli tulnud tema naabriks. M. Raud.
▷ Liitsõnad: hapu|magus, hapukas|magus, imal|magus, kibe|magus, mage|magus, mesi|magus, mõru|magus, suhkur|magus, tulimagus.
2.shrl van mesi. *Kui suur ka meeisu oli, pidas karuott valusat õppetundi meeles ja ei korranud rünnakut. Üksikud magusat näppama kippuvad herilased, kimalased ja sipelgad tõrjuti kerge vaevaga eemale .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: linnumagus.
3.adjmaitsev, (maitselt, lõhnalt) isuäratav. Kanast saab magusa prae. Kondi ümber on liha kõige magusam. Köögist tuleb magusaid toidulõhnu. See mees juba magusat leiba 'kerget, hõlpsat, mugavat elu' ei otsi. Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad. *Suure tüki sooja leiba! / Oh küll maitses magus see! Juh. Liiv. *.. lihapala oli kuum, kuid selle mekk ütlemata magus: liha söödi haruharva. M. Lott (tlk).
4.adjmõnus, mõnu(tunnet), naudingut pakkuv, seda sisaldav. Kehas oli magus rammestus, roidumus, väsimus, surin. Magab magusat 'rahulikku, sügavat' und. Ta aeti üles kõige magusama une pealt. Magus tukastus tuli peale. Magus saunaleil veel kontides. Värske lõhnav viht on magus väsinud kehale. Magus ringutus, sirutus, haigutus. Magus judin, värin käib kehast läbi. Mõtteid täitis magus ärevus. Tõmbab esimesed magusad mahvid suitsu. Keelatud vili, patt, kättemaks on magus. || ülimalt meeldiv; rahulolu, rõõmu pakkuv. Mehed ajavad, puhuvad magusat juttu. Õnn, kuulsus – oo mis magusad sõnad! Teiste kiitust oli magus kuulda. See on päris magus 'ihaldusväärselt kena ja armas' piiga, naine. Ega see karjase- ja sulasepõli nii magus olnudki! Teda valdas magus õnnetunne, rõõm, rahulolu, igatsus. Unelmate, unistuste magus veetlus. Elab magusas ootuses ja lootuses. Hing oli täis magusat valu. *.. siis alles tuleb puhkeaeg, kallis magus laupäeva-õhtu ... E. Vilde. *Mul on praegu tööl magus minek. M. Seping.
5.adj(meeldida püüdvalt) lahke ja mahe; ülepakutult ilus ja armas. Oskab magusat nägu teha ja mahedalt rääkida, kui midagi tahab. Ta pöördus minu poole magusa naeratusega. Mehe hääl oli magus ja meelitav. Magusa lahkuse taga pidi küll midagi peituma. Selline magus ülistamine, kiitmine hakkab vastu. Magus muusika, valsiviis. Maastikumaal tundus idülliliselt magusana. Ajakiri avaldas magusaid lookesi. Tema stiil on nõretavalt magus.
▷ Liitsõnad: mesimagus.
6.adjarmas, kallis. *„Mu magus, mu magus Julia,” algas ta [= kiri], „mu öö ja päeva kustumatu janu!” F. Tuglas. *Lapsed olid nagu lapsed kunagi – magusad väikesed võrukaelad, täis ilmsüüta kelmust ja vallatust .. E. Bornhöhe.
7.adj(aja kohta:) millekski eriti soodus, eriti sobiv. Õhtutunnid on poeedile magusaks tööajaks. Te laisklete kõige magusamal tööajal! *Mees valvas magusa momendi, kus naine parajasti keetis ja küpsetas, ronis katusele ning istus korstna otsa. A. Beekman.

magus|sibul
aiand maguskibeda maitsega söögisibul; vastav sort

maitseline-se 5› ‹adj

1.hrl. liitsõna järelosanateat. laadi maitsega
▷ Liitsõnad: halva|maitseline, hapu|maitseline, hea|maitseline, kibeda|maitseline, magusa|maitseline, maheda|maitseline, mõru|maitseline, teravamaitseline; kunsti|maitseline, peenemaitseline.
2. maitsesse puutuv, sellega seotud, maitse-. Mee maitselised omadused varieeruvad. Publiku maitseline tase polnud just kõrge.

maitsmamaitsta, maitsen imperf maitsesin, maitses 44

1. maitset proovides suhu võtma; (pisut) sööma v. jooma. Maitse, kas supp on mage või soolane. Maitse keeleotsaga, kas see on sooda. Ma ei joo õlut, maitsen ainult. Tõin sulle Saaremaa leiba maitsta. Tule sööma – no maitsegi vähemalt (meie toitu). Maitse meie märjukest kah! Maitsesime piduroogadest üht kui teist. Ma pole täna veel toiduivagi maitsnud. Konjakit maitstakse tilkhaaval! Rüüpavad kohvi ning maitsevad aeg-ajalt ka klaasikesest. „Kas maitseme ka,” tõstab Jaan klaasi. *.. istusid kaks vanaeite ja maitsesid lõunaks jahukörti. E. Bornhöhe. || piltl midagi tunda saama v. kogema; midagi nautima, sellest mõnu, lõbu, rahuldust saama. Sõda lõppes, maailm sai jälle rahupõlve maitsta. Ränk sõda röövis paremad aastad, noorust ei saanudki maitsta. Olen elus saanud näguripäevi maitsta. Pärisorjad said kupja keppi, mõisa vitsu, peksupinki maitsta. Sa saad veel mu rusikat maitsta! Kiputakse linnadesse elu mõnusid, lõbusid, rõõme maitsma. Ta näis maitsvat tõelist õnne. Nad maitsesid suvepuhkust ja vabadust. Võiduvilja, oma töö vilja, keelatud vilja maitsma. *.. peaasi, et elad, et maitsed iga jumala päeva, iga tundi, iga päikesepaistelist silmapilku. A. H. Tammsaare. *Loeme jälle maitstes Voltaire'i „Candide'i”. F. Tuglas.
2. maitselt isuäratav, meelepärane olema. Võileivad maitsesid hästi, suurepäraselt, ei maitsenud. Talle maitseb väga sült. Ühele maitseb värske, teisele kõva leib. Kui kõht tühi, küll siis toit maitseb. Istus lauda ja laskis toidul maitsta. Ära häbene, söö, kui maitseb. Kuidas küll maitses suitsuangerjas! Ei maitsnud talle söök ega jook. Lehmadele maitses ristikuädal. || piltl nauditav, meelepärane olema. Uni maitseb pärast väsitavat päeva. Millegi vastu pole enam huvi ja lugeminegi ei maitse. *Mida suuremate takistuste kiuste oli kordaminekuid saavutatud, seda paremini need maitsesid. E. Krusten.
3. teat. maitsega (1. täh.) olema. Kala maitses puisena, traani järele. *Päälegi maitsevad need tilgad kui linaseemneõli pluss vanaks läinud lambarasv .. B. Alver. || piltl teat. viisil tunduma. Ta teab, kuidas orjus, vägivald, võõra käsu all olemine maitseb. Eks proovi siis, kuidas elu seal maitseb! *.. kõigepealt, kuidas see lapsepõli sulle siis maitseb. E. Vilde.

mee|maitseline
mee maitsega. Kurgirohu õied on meemaitselised.

mõru11› ‹adj

1. (hrl. vastandatuna magusale:) koirohu, sapi, võilille piimmahla jms. maitsega (v. kõrvalmaitsega); viha, kibe. Paljud ravimid on (maitselt) mõrud. Mõni kurk on otsast natuke mõru. Mõrusid seeni leotatakse ja kupatatakse. Leivakoorik oli mõruks kõrbenud. Mõru nagu sapp, tubakas. Joob mingisugust väga mõru ekstrakti. Suitsetamine teeb suu mõruks. Kas paned suhkrut ka või jood mõru 'magustamata' kohvi? Mulle maitseb mõru 'vähemagus' piimašokolaad. Mis suus mõru, see kõhus magus. Haigel oli mõru maitse suus. Viin tundus väga mõruna. Mul tekkis kahjutundest mõru klomp kurku. Mõru on haavakoor, veel mõrum kuninga leib. | (taimenimetustes). Mõru vahulill, jürilill, kirburohi, vesipipar.
▷ Liitsõnad: magus|mõru, sappmõru.
2. piltl kibestunud, kibe (hrl. 4. täh.) Tuju on paha ja meel mõru. See teeb, võtab meele mõruks. Kiuslik naaber tegi ta elu mõruks. Sellest on jäänud mõru mälestus. Mõlgutab mõrusid mõtteid. Mõru on mõelda, et kõik nii halvasti välja kukkus. Mõru tundmus, tunne hinges. Mõru naeratus näol. Mingi mõru toon hääles. Nägu läheb järjest mõrumaks. *Seal [= kodus] oleks raskus tundunud veelgi raskemana, meelepaha veelgi mõrumana. V. Uibopuu.

peene|maitseline

1. peene, hõrgu, huvitava maitsega. Peenemaitseline puuvili, õunasort. Peenemaitseline liharoog.
2. maitsekas. Peenemaitseline kaunistus, kujundus. *Lydia Meid tunneme aga ainult kui väga peenemaitselist akvarellisti.. O. Kangilaski.

pipar|tatik
bot piparterava maitsega, toitudele vürtsina lisamiseks sobiv seen (Suillus piperatus)

piprane-se 5 või -se 4› ‹adj
palju pipart sisaldav, pipra maitsega. Piprased toidud. Kaste on minu jaoks liiga piprane. Piprase maitsega juust. | piltl. *Kuid tingimuseks jäi, et nuhtlejateks peavad olema naised; neil painduv käsi ja piprane hing. K. Rumor. *Ja ometi, miski oli nagu piprane, see polnud see õige rõõm. K. Ristikivi.

puju11› ‹s
bot rohttaime v. poolpõõsana kasvav liigirohke terava lõhna ja maitsega korvõieline taim (Artemisia). Harilik puju kasvab umbrohuna. Koirohi ja estragon on ravitoimega pujud. Pujud poolkõrbe taimkattes. *Väike preili, vaeneke, sängis haige, peenike ja kuiv nagu puju.. A. Haava.
▷ Liitsõnad: kalju|puju, koi|puju, meri|puju, põld|puju, sidrun|puju, ussipuju.

pumpernikkel-nikli, -niklit 2› ‹s
kok magus pruun piparkoogi maitsega küpsis. Ostsin kohvi kõrvale ühe pumpernikli.

puskari|õli
hrl. pl.keem tervist kahjustav alkoholkäärimise ebameeldiva lõhna ja maitsega kõrvalsaadus. Puskariõlist puhastamata viin. *Professor käskis osta ka pudeli väga kanget, kuid halvasti puhastatud ja puskariõlidest lõhnavat hiina viina. H. Kiik (tlk).

raklett-leti 21› ‹s
kok
1. pehme vürtsika maitsega Šveitsi juust, mida kasut. fondüü valmistamisel
2. teat. juustutoit; selle toidu valmistamiseks kasutatav elektririist. Külalistele pakuti rakletti. Portsjonipannikestega rakletil küpsetati juustuga kaetud vorsti ja tomatit .

roos|kapsas
aiand pikavarreline kapsas, mille lehtede kaenlas kasvavad väikesed hea lõhna ja maitsega pead, brüsseli kapsas

rummi|maitseline
rummi maitsega

rääsine-se 4› ‹adj
räästunud; rääsi maitsega. Seismisest rääsine pekk. Toit maitses rääsisena.

sapi|puravik
bot kivipuravikuga sarnanev mittesöödav sappmõru maitsega seen (Tylopilus felleus)

sidrun|hape
keem vees hästi lahustuv hapu maitsega valge kristalne aine, mida leidub paljudes marjades ja puuviljades

sidruni|maitseline
sidruni maitsega. Sidrunimaitseline karastusjook, kalamaksaõli.

sool-a 22› ‹s

1. keem ühend, mis tekib happest, kui selles vesinikioon asendub metalliooniga. Kloriidid, sulfaadid ja teised soolad. Kloorhape ja tema soolad. Soolade lahused. Sooda on süsihappe sool. Mineraalidena looduses leiduvad soolad. Inimorganismis sisalduvad soolad. Mineraalvee soolad. Neerukivid tekivad sadestunud sooladest. Mõnel soolal on magus maik. Berthollet' sool 'kaaliumkloraat'. ||liitsõna järelosanaesineb segude nimetustes, näit. vannisool
▷ Liitsõnad: fosfori|sool, glaubri|sool, higi|sool, hüdroksiid|sool, inglis(e)|sool, kaksik|sool, kaltsiumi|sool, keedu|sool, kibe|sool, kivi|sool, kompleks|sool, liht|sool, mangaani|sool, mere|sool, mineraal|sool, mõru|sool, naatriumi|sool, oksiid|sool, põdrasarvesool; kaali|sool, vannisool.
2. vees hästi lahustuv eriomaselt kibeka maitsega kristalne aine, mida kasutatakse maitseainena ja konserveerimisvahendina, keedusool, söögisool, (keemilise ühendina:) naatriumkloriid. Jäme, peenike, valge sool. Laev vedas soola. Raputas, riputas, pani supi sisse näputäie soola. Ilma soolata toit on mage. Vanasti nõiuti soola abil. Oleme mitu puuda, vaka soola koos ära söönud (pika koosolu ja ühiste raskuste ületamise kohta). Uuele naabrile viidi kostiks soola ja leiba (soovides, et toit seal majapidamises ei lõpeks). Vihje teeb haiget, nagu riputaks keegi lahtisele haavale soola. | piltl. Viskas oma naljadega jutule soola. Lisab märkustega loole soola ja pipart. Elule peab soola ka siputama. Riidlemine oli sõprusele soolaks. *Nalja sool on pilge. E. Vilde. || (soolamisega ühenduses, ka seisundit märkivana). Räimed on värske soola all 'äsja soolduma pandud'. Liha oli tündris, astjas soolas 'sooldumas, soolatud olekus'. Kalad paneme kergesse soola 'kalu soolame kergelt'. || piltl (selle kohta, et miski on ootamas, tulemas, valmis pandud). Nüüd on vitsad, keretäis, nahatäis soolas. Koju ei tahtnud minna, sest karistus oli soolas. Paar võmmu jäi veel soola. Kirjamehel on mitu uut näidendit soolas. *Kainemad andsid nõu täna ära minna ja asi soola panna, sest aeg pole jänes.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: jäme|sool, keedu|sool, küüslaugu|sool, laua|sool, peen|sool, söögi|sool, verisool.

soolane-se 4› ‹adj

1. maitsmisel tuntavalt soola sisaldav, merevee maitsega; mitte magus. Soolane vesi paneb läkastama. Küll on soolane toit! Väga, liiga soolane supp. Liha oli soolane kui tuli. Kas tahad soolast või magedat võid? Müüakse nii soolast kui magusat kohupiima. Soolast toitu 'suppi, praadi' me ei võtnudki, vaid tellisime kohe magusroa. Anna üks soolane suutäis. Soolased lained, pisarad. Soolane higi, veri. Surnumere vesi on väga soolane. Sel mikstuuril on soolane maitse. | (meretuule v. -õhuga ühenduses). Soolane mereõhk, adrulõhn. Mere kohalt tõuseb soolane udu. Mere soolased tuuled. |substantiivselt›. Sõin liiga palju soolast. Soolane ajab jooma. Parem suutäis soolast kui maotäis magedat. *.. sa pead mõisa tallis viiskümmend soolast [= soolvees hoitud vitstega vitsahoopi] saama. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kibe|soolane, mõru|soolane, tulisoolane.
2. piltl krõbe, vänge. a. (ütlemise kohta). Ütles paar soolast sõna, midagi õige soolast. Lendasid soolased naljad. Lausus teravusi, üks soolasem kui teine. Soolane anekdoot. b. (rahasumma kohta:) suur, kõrge. Esitas soolase arve. Võttis soolast veoraha. Nii soolase hinnaga seda kaupa ei osteta. *Materjal on kallis, puusepad tahavad soolast päevapalka.. O. Luts. c. valus, karm. Sai soolase kõrvalopsu, keretäie. Halva teo eest ootas soolane karistus.

šalott-loti 21› ‹s

1. bot sibulale lähedane mahedama maitsega köögiviljataim (Allium ascalonicum)
2. selle taime sibul. Võttis purgist väikesi maitsvaid šalotte.

tainane-se 5 või -se 4› ‹adj

1. tainaga koos. Tainane kauss. Käed on tainased.
2. piisavalt küpsemata, taina maitsega, nätske. Sõime tainaseid pannkooke.

traani|maitseline
traani maitsega. Mereimetajate liha on traanimaitseline.

tuli|riisikas
bot põletavalt kibeda maitsega riisikas (Lactarius hortensis)

vürtsikas-ka, -kat 2› ‹adj
(palju) vürtsi sisaldav, vürtsi maitsega (v. lõhnaga). Supp sai liiga vürtsikas. Okkamesi on kergelt vürtsikas. Selle toidu juurde sobib mõni vürtsikas vein. Nulud levitavad vürtsikat vaiguaroomi. | piltl. Tal on väga vürtsikad naljad. Komöödias leidub vürtsikaid repliike.

õrna|maitseline
õrna, hõrgu maitsega. Faasani liha on õrnamaitseline. Koha on õrnamaitseline kala.

äädikane-se 5› ‹adj
tuntavalt v. liialt äädikat sisaldav, äädika maitsega. Salat tundus äädikane. Marineeritud angerjas oli parajalt, liiga äädikane. || (oksüdeerunud, rohkesti äädikhapet sisaldava veini kohta). Vein omandab pika seismisega äädikase maitse. Äädikane vein.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur