[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aine|punkt
ped õppetöö mahu arvestamise ühik kõrgkoolis. Ühele ainepunktile vastab 40 tundi ehk üks õppenädal õppija tööd.

arvestus|poogen
trük trükise mahu ühik, niisama suur kui autoripoogen, ent arvesse on võetud ka kirjastuse poolt lisatud tekst ja joonised, mille eest autorile ei tasuta

autori|poogen
trük 40 000 tähe ruum, 700 luulerida v. 3000 cm² graafilist materjali trükise mahu arvestusühikuna (autori, tõlkija v. illustreerija töö hulga määramiseks)

determinatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. põhjustamine; ette äramääramine || biol munaraku v. loote osade edasise arengusuuna määratletus
2. loog mõiste mahu piiramine, ahendamine

dihhotoomia ‹1› ‹s›

1. loog mõiste mahu järjestikune liigitamine kaheks vasturääkivaks mõisteks
2. bot järjestikune kaheksharunemine (näit. adrude, koldade jt. eostaimede vartel)

gasomeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
tehn laboratooriumiseade gaasi kogumiseks ja säilitamiseks ning selle mahu mõõtmiseks

kreis|saag
ketassaag. Müüa höövelpink ja kreissaag. Lõikab nagu kreissaega 'paneb südame valutama, ei mahu hinge'.

kuli2 ‹11› ‹s›
etn suur jahu- v. viljakott; endisaegne vilja mahu- v. kaalumõõtühik (mahumõõduna setvert, kaalumõõduna olenevalt vilja erikaalust 5–9 puuda). Kuli rukkeid, kaeru. *Aga sügisel tulen tagasi, kuli kumbagi vilja vankris, nael villu, tünder kartuleid .. J. Parijõgi.

kvart ‹kvardi 21› ‹s›

1. muus diatoonilise helirea neljas aste; nelja diatoonilise astme vaheline intervall
2. puistainete (USA-s ka vedelike) mahu mõõtühik, u. 1 liiter. Kvart õlut, vett.
3. trük neljandikformaat

liigitus ‹-e 5› ‹s›
liigitamine; liigitumine; selle tulemusena tekkinud jaotus, klassifikatsioon. Inimkonna rassiline liigitus. Ilukirjanduse žanrideks liigitus. Õisloomade, eostaimede liigitus. || (raamatukogunduses, informaatikas:) indeksitega tähistatav trükiste jm. dokumentide jaotussüsteem. Bibliograafilised ja informaatikaalased liigitused. || loog mõiste mahu avamine selles peegelduvaid esemeid liikidesse jaotades. Dihhotoomia on lihtsaim liigituse liik. Liigituse tulemusena saadud mõisteid nimetatakse liigituse liikmeiks.
▷ Liitsõnad: kümnendliigitus.

mahuldasa ‹adv›
hrv mahuliselt, mahu poolest. *Mahuldasa piirdub ta looming perioodil 1816–1821 küll üsna tagasihoidlikult mõneteistkümne lauluga aastas .. J. Kross.

mahu|mõõt
mõõtühik vedelike ja puistainete mahu mõõtmiseks; sellist ühikut mahutav mõõdunõu. Kortel, toop, karnits jt. vanad mahumõõdud.

mahu|tabel
‹hrl. pl.› mets tabel puidu mahu määramiseks (kasvavat metsa hinnates)

mahutama ‹37›

1. kuhugi mahtuma panema, ära paigutama, (sisse) sobitama. Mahutasin kõik asjad kahte kohvrisse. Kuhu ma teid mahutan, buss on viimase võimaluseni täis. Loomad mahutati esialgu rehalasse. Ruumi oli vähe, aga kuidagi mahutasime end pingiotsale, teiste vahele, istuma. Seda teksti ei mahuta ühele leheküljele. *Lauale kausside vahele oli mahutatud rasvaküünlad, mille valgus vaevalt ulatas toitudest kaugemale .. E. Särgava. | piltl. Uut sisu on raske mahutada vanasse vormi. *Kord tuli [restorani] sisse üks mees, keda Theo ei osanud algul ühegi inimliigi alla mahutada. M. Unt. || maj kapitali millessegi paigutama, investeerima. Ärimehed mahutavad raha tulutoovatesse ettevõtetesse. Tööstusse, ehitusse mahutati miljardeid.
2. (mahu poolest) paigutada võimaldama v. sisaldama; kuhugi mahtuma. Ligi 400 liitrit mahutav vaat. Seljakott mahutab palju rohkem kui portfell. Need riiulid ei mahuta kõiki mu raamatuid ära. Väike kelder ei suuda tänavust kartulisaaki mahutada. Uus staadion mahutab üle 100 000 pealtvaataja. Turvas, poorne aine mahutab palju vett. *.. ta [= Baikal] mahutaks Aadria mere ja mahutab kümnendiku maailma mageda vee varudest! L. Meri.

mahu|ühik
ühik mahu määramisel

mensuur ‹-i 21› ‹s›

1. keem gradueeritud silindriline v. kooniline anum vedeliku mahu ligikaudseks mõõtmiseks
2. muus. a. pillitoru pikkuse ja läbimõõdu suhe b. poogenpilli keele pikkuse mõõt
3. rapiiridega kahevõitlus (hrl. üliõpilaskorporatsioonides)

muutuv|kulu
maj kulu, mis kasvab v. kahaneb toodangu mahu kasvamisel v. kahanemisel

mõõt ‹mõõdu 21› ‹s›

1. ka füüs mõõtevahend, rahvakeeles ennekõike mahu mõõtevahend, samuti sellele vastav kogus. Liitrine, toobine, vakane, tündrine mõõt. Perenaisel on kõige käepärasemad mõõdud teeklaas ja supi- või teelusikas. Jätsime esimese saetud halu järgmistele mõõduks. Ained tuleb taignasse lisada mõõdu järgi. Kaaluviht on massi mõõt, mõõtekolb ruumala mõõt. Mõõt herneid, rukist, jahu. Ühe mõõdu soola vastu tuli anda kolm mõõtu rukist; talupojad oleksid küll tahtnud mõõt mõõdu vastu. *Kõrtsmik laskis aeglase rahuga suurest ankrust vaskseisse mõõtudesse halvasti puhastatud alkoholi. E. Vilde. | piltl. Ära peta teist inimest – sulle tasutakse sama mõõduga. Küll ma tasun sulle kätte mõõt mõõdu vastu. *.. ja kurjad sõnad tulid keelele. Et Katrina oli sõnakas inimene, valas ta alati täis mõõduga. L. Vaher.
2. mõõtühik. Toll, jalg, küünar, süld, penikoorem, vakamaa, külimit, toop, tünder, nael, säilitis jt. endisaegsed mõõdud. Meetermõõdustiku mõõdud. Riia, Tallinna, kohalikud mõõdud. Vene, inglise mõõdud. Ülesandes oli mõõduks antud miil, aga vastus tuli arvutada kilomeetrites. || piltl mõõdupuu. Inimene on kõigi asjade mõõt. Armastus olevat täiuse mõõt. Raha, palk pole ainus eluväärtuste mõõt. Suu on südame mõõt. *Perenaise tööl oli ainult üks mõõt: tegi, kuni voki taha magama jäi. A. H. Tammsaare.
3. mõõde v. mõõtmed. Ülikonna, kleidi, mantli mõõdud. Rätsep hakkas mõõtu võtma. Käisin ateljees ülikonna mõõtu andmas. Seinakappe, riiuleid valmistatakse mõõtude järgi. Mõõda mitu korda üle, et iga mõõt täpselt klapiks. Kaart mõõdus 'mõõdusuhtes, mõõtkavas' 1 : 20 000 000. Siin on igas mõõdus, iga mõõtu kaste, karpe. Mis su mõõdud on, mis number ülikonda sa kannad? Osa laudu olid üle mõõdu, need tuli mõõtu saagida. Täpses mõõdus palgid, lauad. Alla mõõdu vähid lasti vette tagasi. See oli asunikukoht, talu mõõtu ta välja ei andnud. Ta on endale päris häärberi mõõtu maja ehitanud. Suur poiss küll, aga mehe mõõtu veel välja ei anna. | piltl. Ega iga kirjamees veel kirjaniku mõõtu välja anna. Ta annab õige härrasmehe mõõdu välja. See on tähtis tegelane, ministri mõõtu mees. *Oma parimates saavutustes on Laur tõusnud suure näitleja mõõtudeni. V. Panso.
4. määr, jagu; paras määr, piir. Vihma tuli parajal mõõdul. Jultumust on tal suurel, rohkel mõõdul. Tunnustust ei tulnud sel mõõdul, kui ta oli lootnud. Teab, tunneb mõõtu. Ei osanud joomisega, joomisel mõõtu pidada. Joodi ning söödi mõõduta. Igavesti nii jätkuda ei või, igal asjal peab ikka mõõt ka olema. Kel viinast mõõt täis, see jäi magama. Ma ei kannatanud seda enam välja, minu mõõt sai täis. *.. kas ka Silvia Raag ei olnud imeväärselt kena tüdruk ja temasse, Karl Kaasikusse, mõõduta armunud? P. Viiding.
Omaette tähendusega liitsõnad: aja|mõõt, mahu|mõõt, pikkus|mõõt, pinna|mõõt, ruut|mõõt, vilja|mõõt, õõnesmõõt; arv|mõõt, joon|mõõt, kriips|mõõt, nurga|mõõt, põikmõõt; alam|mõõt, läbi|mõõt, normaal|mõõt, rinna|mõõt, rinnas|mõõt, ümbermõõt; meeter|mõõt, silmamõõt; takti|mõõt, värsimõõt; püksimõõt

raha|loome
maj hoiuste mahu suurendamine pangast laenu võtjate majandustegevuse kaudu

spiromeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
sisse- ja väljahingatava õhu mahu mõõtur

spiromeetria ‹1› ‹s›
med sisse- ja väljahingatava õhu mahu mõõtmine

steer ‹-i 21› ‹s›
(puude) mahu mõõtühik (1 m³)

surve|aste [-astme]
tehn sisepõlemismootori silindri kogumahu ja survekambri mahu suhe

suurendama ‹37›
suuremaks tegema
1. (hulga, mahu v. arvukuse kohta:) avardama, laiendama, pikendama; rohkendama, kasvatama, lisama. Linnupuuri ava tuli natuke suurendada. Lauta, elamut suurendati juurdeehitusega. Jooksja on suurendanud vahemaad teistega. Talus suurendatakse karja, külvipinda. Suurendatakse väetiste tootmist. Suurendage antud arvu kolme võrra. Haiglas suurendati voodikohtade arvu 200-ni. Ta palka suurendati 10000 kroonile kuus. Suurendati aktsiakapitali, kasumeid. Suurenda kiirust, tempot! Suurendatud 'kahest suurest tertsist koosnev' kolmkõla. Ära tema juttu usu, ta suurendab 'liialdab' alati.
2. tugevdama, intensiivistama; üha halvemaks v. paremaks muutma. Koormust, rõhku, temperatuuri, pinget suurendama. Saagikust, tootlikkust, tööviljakust suurendama. Hooldusraie suurendab puistu vastupidavust. Kuumus, higistamine suurendab janu. Kiilasjää suurendas libisemisohtu. Ebaõnnestumised suurendasid meelehärmi, masendust. Teade suurendas ärevust, segadust. Lootusetu haige paranemine suurendas arstide kuulsust.
3. originaalist suuremat koopiat valmistama; fot fotosuurendiga negatiivist suuremaid pilte tegema. Suurendatud fotod. Laskis perekonnapildi suurendada ja pani seinale. Hügieeniplakat suurendatud kärbestega. || optikariista abil näiliselt suuremaks muutma. Mikroskoop suurendab sadu ja tuhandeid kordi.

sälitis ‹-e 5› ‹s›

1. aj endisaegne mahu- ja massiühik (Tallinna sälitis = 24 tündrit e. umbes 3050 liitrit). Sälitis teravilja, rukist. 150 sälitist soola, lupja.
2. van koorem, kandam. *Teisel päeval vajusid kaks nende lammast sohu ja hukkusid sinna ühes sälitistega.. A. Saareste (tlk).

trüki|poogen
trükise mahu arvestamise ühik, võrdub standardformaadis paberipoognaga, mille mõlemale küljele on trükitud. Raamatu maht on 35 trükipoognat. Trükipoogna eest makstav honorar.
▷ Liitsõnad: tingtrükipoogen.

tähe|ruum
täht, märk, sõnavahe trükise mahu arvestusühikuna. Igas reas olgu 60–65 täheruumi. *.. [telliti] tõlge ning nõustuti maksma tuhande täheruumi pealt 120 marka. H. Evert.

töö|viljakus
maj mingis ajaühikus valmistatud toodangu v. osutatud teenuste mahu ja kulutatud tööaja suhe, tööjõudlus, töötootlikkus. Kõrge, madal tööviljakus. Tööviljakuse kasv, langus. Tööviljakust suurendama, tõstma.

vorm|stantsimine ‹-se 5› ‹s›
tehn stantsimine, mille korral toorikut deformeeritakse kogu mahu ulatuses

vähendama ‹37›
väiksemaks tegema
1. (hulga, mahu v. arvukuse kohta:) ahendama, kitsendama, lühendama; piirama, kahandama, ära võtma, pisendama. Käiku, avaust vähendama. Tugeva tuulega vähendatakse purjepinda. Vähendas sammu ja kuulatas. Jooksjal õnnestus vahemaad teistega vähendada. Tehas oli sunnitud oma toodangut vähendama. Vähendagem keedusoola hulka toidus. Preemiat, makse oli tunduvalt vähendatud. Linna sissesõidul vähendatakse kiirust. Vähendatud 'kahest väikesest tertsist koosnev' kolmkõla. Vahejuhtum professoriga ei vähenda lugupidamist tema vastu.
2. nõrgendama, alandama, madaldama; üha halvemaks v. paremaks muutma. Pinget vähendama. Õli vähendab hõõrdumist. Udu vähendas nähtavuse miinimumini. Üritati vähendada mootorite müra. Roheline tee vähendab janutunnet. Paistetust vähendav kompress. Muusika kuulamine vähendas stressi, valu. Kvaliteeti vähendama. Kuidas vähendada tööjõu voolavust? Õudusjutud vähendasid poisi julgust. Uus ravim vähendab kõrvaltoimete riske. *.. [poiss] püüdis alati oma häda salata ja pidi tingimata kõike halba vähendama. E. Krusten.
3. originaalist väiksemat koopiat valmistama; fot negatiivist väiksemat pilti tegema. Laeva, auto, arvuti vähendatud mudel. Kaart on maapinna vähendatud tasapinnaline kujutis. Dokumente, pilte saab suurendada ja vähendada. || näiliselt väiksemaks muutma. Pikitriibud vähendavad figuuri.

õppe|kava
ped hariduse andmise põhieeskiri, mis hõlmab õppe-eesmärgid, õppeainete mahu ja sisu ning õpitulemuste üldise kirjelduse, õppeprogramm. Riiklik, individuaalne õppekava. Põhikooli, gümnaasiumi, tehnikumi, ülikooli õppekava. Lihtsustatud õppekava. Õppekava koostama, arendama, uuendama, reformima. Õppekavade akrediteerimine.
▷ Liitsõnad: detail|õppekava, raamõppekava.

äär ‹-e, -t 34› ‹s›

1. mingi ala, territooriumi piirjoon ja sellega vahetult külgnev sees- v. väljaspoolne pinnaosa, maariba vms.; serv, veer. Kõndis põllu äärt mööda kodu poole. Maanteelt läheb rada edasi piki jõe äärt. Lõpuks jõuti välja linna põhjapoolsesse äärde. Raiesmiku teises ääres kasvab maasikaid. Maanteel tuleb käia vasakul äärel. Elab linna äärel. Teede ääred on koristamata, võssa kasvanud. Õhurõhk kahaneb tsükloni äärtelt keskme suunas. || piir, kus mingi ala lõpeb, lõpp, ots. Põllu äärt pole nähagi. Ei tea, kas sel metsal äärt ongi. Metsavaht saatis äraeksinud poisid metsa ääreni. Maailma äärel. *.. igal teel on oma ots ja igal avarusel oma äär. T. Paul. || (jalgpallis, korvpallis:) väljaku ääreala. Poolkaitsja mängis end paremale äärele. || kant, nurk; maakoht. Laulupeolisi tuli kokku Eesti kõigist äärtest. *Omanikud näivad olevat ühe ääre mehed, vähemalt on nad üksteisega tuttavad. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: linna|äär, mere|äär, metsa|äär, põllu|äär, taeva|äär, tee|äär, tänavaäär; aia|äär, plangu|äär, seina|äär, taraäär.
2. augu, süvendi ülemise otsaga vahetult külgnev ala; perv. Augu äärel käige ettevaatlikult. Kirst asetati haua äärele. Kraavi äärtel kasvab rohi.
▷ Liitsõnad: kraaviäär.
3. mingi (hrl. õhukese, lameda) eseme piirjoon v. küljepoolne pind, eseme serv; külg. Raamatu vahelt paistis ümbriku äär. Äärest ääreni täis kirjutatud leht. Kutsikas armastab närida vaiba ääri. Riide äär tuleb palistada. Kuue alumine äär on kulunud. Otsis ka teki ääre alt. Istu mu voodi äärele!
▷ Liitsõnad: all|äär, ees|äär, tagaäär; ultusäär; kleidi|äär, seeliku|äär, silma|äär, sängi|äär, vankri|äär, voodiäär.
4. peakatte alumine (ärakeeratud) osa; rant, ääris. Lükkas juuksed mütsi ääre alla. Laia äärega kübar. Karusnahkse äärega talimüts.
5. nõu, anuma vms. kõrgem külg, eriti selle ülemine osa, mis on ühtlasi eset muust eraldavaks jooneks, ka mahtumise piiriks. Piim kees üle kastruli ääre. Kallas klaasi äärest saadik, ääreni täis. Prügikastid ajavad üle ääre 'on nii täis, et rohkem ei mahu'. Hüppas üle ääre paati. Koorem ei tohi ulatuda üle veokasti ääre. Nõjatus rõdu äärele 'piirdele, rinnatisele'. || (piltlikes väljendites, mis märgivad millegi rohkust, üleküllust v. mingi tunde ülimat intensiivsust). Õnn ajas üle ääre. Viha, uudishimu kees üle ääre. Maril voolas hing üle ääre. Kannatuse mõõt sai ääreni täis.
▷ Liitsõnad: paadiäär.
6. ‹hrl. väliskohakäänetes› piltl abstraktsemas seoses märgib läheneva olukorra piiri, algust. Firma seisab pankroti äärel, on jõudnud pankroti äärele. Tüdruk oli nutu äärel. Ekspeditsioon oli hukkumise äärel. Merehädalised olid näljasurma äärel. Rahvas on viidud hukatuse äärele. Talu on sattunud oksjoni äärele. *Minus on talletatud pilt – ema minestuse ääre peal, näost valge ja käsi laiutav .. H. Mänd.
vrd äärde
vrd ääres
vrd äärest
vrd ääri-veeri