[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

magu1 ‹mao 27› ‹s›

1. seedeelund, söögitorule (v. neelule) järgnev seedekulgla laienenud osa. Mao limaskest. Toit läheb söögitorust makku. Magu on haige, korrast ära. Mäletsejate magu koosneb neljast osast. || loomade vastav elund lihasaadusena. Hautatud magu tatrapudruga.
▷ Liitsõnad: ees|magu, lihas|magu, liit|magu, näärmemagu.
2. kõnek ka vulg (inimese kohta:) kõht (eriti väliselt). Lehmad, loomad tulevad ädalapõllult, maod pungil täis. Naabri pull oli meie mullikale sarved makku löönud, mao maha 'soolikad välja' lasknud. Turske mees, paks rasvane magu üle püksivärvli. On aga endale mao ette kasvatanud! Tema magu ei saa ka kunagi täis! *Laulab nagu rästas, et kehvus tapab ära, aga endal magu ees nagu Munamägi. A. Jakobson. *.. üks rusikahoop raksatas sakslasele lõuga, teine makku. J. Peegel. || millegi jämedam, kummis osa. Maoga lambiklaas, piimakann. Oskab hästi heinakuhja magu teha.
3. etn torupilli tuulekott. *Lõuka juures lõhnas torupilli magu, pihid, nahklõõts .. F. Tuglas.
4. ‹liitsõna järelosana› suure kõhuga inimene
▷ Liitsõnad: paks|magu, praaga|magu, rasvamagu.

magu2 ‹mao 27› ‹s›
hrl van maik, maitse. Vänge, viha maoga seened. Toidul polnud nagu õiget, mingit magu. Liha jagus ainult toidule maoks. Sellest natukesest ei saanud veel magu (suhu). Oma teenitud leival on saia magu. Igal marjal oma magu, igal adral oma vagu. *Unest pole õiget magu, / kui ei ole rahu ka. Jak. Tamm. *Ei saa ma selle koha peal öö ega päeva magu enam tunda! Ega see mõni elu ole .. M. Metsanurk.