[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

magnet ‹-i 2› ‹s›
püsivalt (ka välise magnetvälja puududes) magnetiseerunud olekus keha. Looduslik magnet. Magneti põhja- ja lõunapoolus. Malemäng tõmbas mind magnetina ligi. || piltl miski v. keegi ligitõmbav, väga paeluv. Teater oli noortele magnet. *.. sind tõmbavat sinna vägev magnet – sealse laste muusikakooli üks õpetajannasid. L. Metsar. *Ükskõik, mis see ka on, kuid igaühel peab olema elus oma suur magnet, mis vastupandamatu jõuga enda poole tõmbab .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: elektro|magnet, hoburaud|magnet, permanent|magnet, püsi|magnet, tehis|magnet, varbmagnet; turismimagnet.