[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

koidu|uni
koiduaegne magamine, koiduaegne uinak. Lapsed magasid veel koiduund. *Õigel ajal tõustud, loomad talitatud, heideti koidu-unele. J. Lintrop.

uinak ‹-u 2› ‹s›
(lühem) magamine, (kerge) uni. Kosutav uinak. Rahutu uinak rongis. Tegi väikese uinaku. Nüüd kuluks ära üks paaritunnine uinak. Pärastlõunane uinak. Päevaseks uinakuks pandi laps vankriga rõdule. Ärkas pikemast uinakust. Ema äratas lapse uinakust. Vanamees magas magusat uinakut. Karu teeb talvel hea pika uinaku.
▷ Liitsõnad: lõuna|uinak, pärastlõuna|uinak, suve|uinak, taliuinak.

une|haigus
palju magamine; unitõbi. Tal on vist unehaigus küljes, isegi roolis kipub tukkuma.

une|voodi
(hrl. arhailise varjundiga); ‹sisekohakäänetes ka› magamine. Poiss istus oma unevoodil. Tagaotsitu võeti kinni otse unevoodist. *Koju tulles leidis ta isa ja õe mõlemad juba unevoodis. J. Pärn.

uni ‹une, und 13› ‹s›

1. perioodiline füsioloogiline puhkeseisund, mille ajal organismi aktiivne seos keskkonnaga on katkenud, magamine; magamisaeg; unine-olek, vajadus magada. Hea, magus, kosutav uni. Ta on kerge, raske, erksa, rahutu unega. Hüpnootiline, letargiline uni. Unenägusid nähakse paradoksaalse ehk kiire une ajal. Pärastlõunane, koidueelne uni. Okasroosikese saja-aastane (nõiutud) uni. Tänaöine uni jäi liiga lühikeseks. Laps vajab rohkem und kui täiskasvanu. Tee mis tahad – uni ei tule 'ei saa uinuda'. Tal ei tulnud niipea und. Terve öö ei saanud keegi und silma. „Mul ei ole üldse und,” väitis tüdruk. Talle tuli uni peale 'ta jäi uniseks; ta jäi magama'. Suikus, vajus, langes sügavasse unne. Laps suigutati unele. Magab rahulikku tööinimese und. Reisivintsutustest väsinuna magas ta öösel vägilase, õiglase, õndsa und 'rahulikult, sügavasti'. Mõned vähkresid, oigasid, nutsid unes 'magades'. Kõrge palavikuga haige võib unes sonida. Kuutõbine käib unes ringi. Unes õppimine. Kuulis läbi une 'pooleldi magades' teiste juttu. Nagu läbi une 'ähmaselt' meenusid talle ema manitsused. Sääsed häirisid matkajate und. Karjane ei saanud kunagi und täis magada. Vanainimesel läheb uni hommikul vara (pealt) ära. Mis su une keset ööd ära ajas? Kellatirina peale ärkas, virgus ta unest. Mind aeti, äratati (üles) kõige magusamast unest, otse une pealt. Silmad olid veel unest rasked, segased, und täis. Kähku hüppas poiss voodist ja hõõrus une silmist. Ärevus peletab une silmist 'ei lase uinuda; äratab üles'. Uneta öö. Otsitav tabati une pealt 'magavana'. Tuupis loo nii raudselt pähe, et võis selle kas või une pealt 'ükskõik mis seisundis' ette vuristada. Soovin teile head, magusat und! Te viite ju meie (laste) une ära (külalis(t)ele, kes ei taha istet võtta). Magas ainult une petmiseks 'väga vähe'. Nii igav film, et ajab une peale 'teeb uniseks'. Uni kippus, tikkus, tükkis vägisi peale. Mul on nii kange, kohutav, hirmus uni 'tahan väga magada'. Mida pikemaks ootamine venis, seda enam hakkas teda uni vaevama, kiusama. Kella kaheksasel loengul võitles nii mõnigi tudeng unega. Äkki oli uni kui peoga pühitud. Käib, ajab peale nagu uni 'tungivalt'. Ehmunult, otsekui unest ärgates vaatas ta ümberringi. Tal on uni nagu metsalinnul, kuuleb väiksematki krõbinat. Püssipauk ehmatas hakiparve unest. Mõned kõrbeloomad jäävad unne suvel nagu meie karu talvel. Uni on magusam kui mesi. Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki. *Talupere ei tundnud vaba aega. Töö täitis päevi unest uneni. A. Aarelaid. || piltl (millegi kohta:) täieliku rahu ja liikumatuse seisund. Pimeduse saabudes võttis metsas võimust sügav uni. Järv vaob une hõlma. Puud tukkusid kevade-eelset und. Loodus on talvel raskes unes. Vulkaan ärkas mitusada aastat kestnud unest. Põhjamaa valgetel öödel ei saa und ei taevas ega maa. *Unised puud raputavad maha oma une ja hakkavad avama hiirekõrvu. K. Põldmaa. *Koit metsa latvu teretab, / kõik hooned unest virguvad .. A. Sang. || piltl (surma kohta). Magab, puhkab viimast und. Sulges silmad igavesele unele. *.. su rüppe heidan unele, / mu püha Eestimaa! L. Koidula.
▷ Liitsõnad: hommiku|uni, hüpnoosi|uni, karu|uni, koidu|uni, kunst|uni, lapse|uni, linnu|uni, lõuna|uni, nõidus|uni, patu|uni, pool|uni, surma|uni, suve|uni, talve|uni, tard|uni, vägimehe|uni, ööuni.
2. unenägu. Imelik, õudne, kole, kohutav uni. Mida see veider uni tähendada võiks? Nägi öösel halba und. Ta oli kunagisest sõbrast und näinud. Näen unes sageli oma ema. Poisike nägi unes, et ta on juba suur. Kadunud isa oli talle ennast unes näidanud. Oli see unes või ilmsi? Tegutses nagu unes 'automaatselt, enesele teadvustamata'. Niisugust imet poleks keegi võinud uneski arvata, näha (millegi võimatuna tunduva kohta). Säärane kättemaks poleks talle uneski pähe, mõttesse tulnud. *Sa võid kindlasti kujutleda, milliseks kiusatuseks on siin ühele vangile kilo pekki, siin, kus rasvainest ainult und võib näha [= unistada]. R. Kaugver.

õhu|vann
välisõhus lamamine, magamine, liikumine. Õhuvanni võtma. Soojad, külmad õhuvannid.