[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

madalik ‹-liku, -likku 30› ‹s›

1. geogr madal, hrl. tasane maa-ala; ant. kõrgustik. Mere-, rannaäärne madalik. Lääne-Eesti, Lääne-Siberi, Amazonase madalik. Suurem osa Eestist on madalik. *Kui siis viimaks tuul pöördus loodesse ja selgitas pilved, paistis kõrgemail paigul must maa ja madalikel lausa vesi. A. H. Tammsaare.
2. madal (meres, järves, jões). Laev sõitis, sattus, jooksis madalikule. Laev on, istub madalikul (kinni). See on ohtlike karide ja madalike piirkond.
▷ Liitsõnad: jõe|madalik, liiva|madalik, mere|madalik, rannikumadalik.