[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 68 artiklit

madal-a 2

1.adjümbrusest v. mingist alustasandist suhteliselt vähe ülespoole ulatuv, väikese kõrgusega, alt ülespoole, püstsuunas lühike.; ant. kõrge. a. (esemete, loodus- v. tehisobjektide kohta). Madal maja, müür, tara, laud, ahi. Madalad uksed. Toad olid madalad. Koobas muutus järjest madalamaks. Väikese kaldega madal katus. Astub üle madala lävepaku. Madalate jalgadega voodi, laud. Riiul on kapist poole madalam. Madala kontsaga, madalad kingad. Madal krae. Tuli põleb madala leegiga. Keerab lambitahi madalamaks, tule väiksemaks. Madala seljatoega tugitool. Mööda järvepinda jooksid madalad lained. Madalad soomännid, põõsad. Madal võsa. Põuaga jäi oder madalaks, kõrs lühikeseks. Madalaks pöetud hekk, muru. Tihe madal rohi. Madalate mätastega soomaa. Vesi voolab kõrgemast kohast madalamasse. Kõrgeid mägesid meil pole, ainult madalad künkad, kuplid, voored. Madal poolsaar, neem. Jõe üks kallas on kõrge, teine madal. Madalamad põllud on vee all, pehmed. *.. maapind muutus madalamaks ja algas ääretu soo .. E. Kippel. | bot (taimenimetustes). Madal kask, jalakas. Madal aster. Madal mustjuur, unilook, peiulill, kadakkaer. b. (inimese, looma, ka nende kehaosade v. -vormide kohta). Madal, kõverate madalate jalgadega mägrakoer. Plika oli paks ja madal (nagu seeneädal). Kass teeb end vastu maad surudes madalaks. On ta kõrget või madalat kasvu? Madal laup, otsaesine. Lai ja madal nina. *.. tekkis tuppa lühiajaline vaikus, mida segas vaid madalate rindade all kannatava hallipäise härrastaadi tasane hingamiskahin. A. Jakobson. | piltl. *Kas minusugune tohib siis riielda? Minusugune olgu rohustki madalam ... V. Lattik. *Mure muljus inimesi madalaks. A. Beekman.
2.adjmaapinnale vm. aluspinnale suhteliselt lähedal asuv (v. sellisena tunduv); ant. kõrge. Madalamatelt okstelt saab õunu paremini kätte. Madal lagi. Madalatel partel kuivas vili. Vanad kanad olid kõrgemal, noored madalamal õrrel. Madal maad mööda rulluv udu. Reaktiivlennukid sööstsid madalal lennul üle linna. Madalad vihmapilved. Taevas oli hall ja madal. Päike käib sügisel madalas kaares. Madal talvine päike.
3.adjväikese sügavusega, ümbritsevast v. külgnevast pinnast suhteliselt vähe allapoole ulatuv; ant. sügav. Madal tiik, järv, jõgi, meri, kaev. Laht on üsna madal. Jõe madalast kohast käidi jalgsi läbi. Sulpsisime läbi madala vee teisele kaldale. Siin on (vesi) nii madal, et ujuda ei saa. Madalaim madal-, kõrgvesi. Läbi selge vee paistab madal järvepõhi. Madal kraav, süvend, kaevik. Madal künd. Madal taldrik, vaagen. *Ta suuskles jõesirget pidi; lumi oli siin madalam kui orgudes ja sopkanõlvadel .. N. Baturin.
4.adj(hinna, koguse, määra, intensiivsuse kohta:) väike (hrl. arvudes väljendatuna); ant. kõrge. Madal palk, töötasu, honorar. Lina hinnad olid madalad. Madal laenuprotsent, toll. Korteriüür on meil madal. Madalad viljasaagid. Madal keskmine hinne, keemispunkt. Madal õhutemperatuur. Piima rasvaprotsent on mõnel lehmal kõrgem, mõnel madalam. Taimede valgusisaldus on üldiselt madal. Madal vererõhk. Madal surve. Madal pöörlemissagedus. Mootor käib madalatel tuuridel.
5.adjarenguastmelt, tasemelt tublisti alla normaalse; kvaliteedilt vilets; ant. kõrge. Põllumajanduse, tööstuse, hariduse, kultuurielu tase oli üsna madal. Nende luuletuste tase on veel madal. Elustandard, tööviljakus, õppeedukus on suhteliselt madal. Madal teenindus-, käitumiskultuur. Madala kvalifikatsiooniga töötajad. Madala toiteväärtusega juurvili. Põlevkivi kütteväärtus on võrdlemisi madal. *.. rahvas seisab seal väga madalal järjel ja kaebab tihti vaesuse üle. J. Pärn. | piltl. *Aga polnud Anton nii palju mehest madalam ühti, kui Juhan algul arvas. Poiss leidis pruudi .. H. Sergo. || vähest tunnustust pälviv. Sai harjutusel oodatust madalama hinde. *Miks on lüpsja prestiiž paljude noorte silmis madal? V. Lind.
6.adjseisuselt, positsioonilt, teenistusastmelt, auastmelt, sünnipäralt kellegagi võrreldes tublisti allpool olev v. koguni mittetäisväärtuslikuks peetav. Kõrgemad ja madalamad seisused. Madalast seisusest, ühiskonnakihist noormees. Madalama päritoluga, madalat päritolu mees. Ta oli madalast soost ning tal polnud sidemeid. Madalamad ametnikud, ülemad, vaimulikud. Madalamas auastmes sõjaväelane. Viidi karistuseks madalamale ametikohale. Madalama astme kohus. Bridžis on risti pakkumisel kõige madalam mast. Madalaks põlatud pärisorine maarahvas. *Säherduseks lõbuks [= käperdamiseks] ep olnud see taluinimene kõrgestisündinule siiski mitte liiga madal ... E. Vilde.
7.adjilma ülevuseta, tavaline, igapäevane, argine. Provintsielu oli tema jaoks liiga hall ja madal. Klassitsism jaotas kõik žanrid kõrgeteks ja madalateks. *Ent üle kõige valitses nukker, kirglik ja oma egoismis võimas Deemon, kes ei suutnud elada madalat, ajaliku ristiinimese elu ... K. Saaber.
8.adjmoraalselt alaväärtuslik, närune, vääritu; labane. Madalad kihud, instinktid, kired. Armukadedus on madal tunne. Madala hingeeluga, madalate kalduvustega inimene. Madal ja närune on nuhi tegevus. Madal omakasupüüdlikkus, kadedus, lipitsus, uudishimu. Kõik see, mis sa räägid, on nii jälk ja madal! Inimene ei tohi olla nii väiklane ja madal. Teater ei saa joonduda kõige madalamale maitsele. Vangilaagri madalas toores keskkonnas tekkinud madal robustne släng. *Mirka nõuab, et teenitaks Ilu. Ülejäänud objektid on madal ajaviide. L. Ruud.
9.adj(heli, hääle kohta:) väikese võnkesagedusega; ant. hrl. kõrge. Madalad helid, toonid. Madal register. Tal on ilus madal bariton. Madalaim häälerühm segakooris on bass. Alt on madal naisehääl. Tal on madalam hääl, ta pole tenor. Naine kõneles madala rinnahäälega. Madal jorisev laevavile. *Korra kuulis Laos kellegi madalat naeru ... või krooksus kusagil konn. H. Laipaik. || vaikne, tasane; tuhm. Hääl erutusest madal. Vaatas ringi ja alandas hääle madalamaks. *.. all ei tundunud vähimatki tuulehingust, aga männid kahisesid ometi, madala vaevalt kuuldava kahinaga. F. Tuglas.
10.adjkeel (vokaalide kohta, mille hääldamisel on keeleselg suhteliselt madalal). Eesti vokaalidest on madalad a ja ä.
11.smadala (3. täh.) veega ala meres, järves v. jões, madalik (2. täh.) Hiiu, Tallinna madal. Laevasõidule ohtlikud madalad. Rannikumere kalarikkad madalad. Laev sõitis, sattus madalale. Toodrid, poid, tulelaevad hoiatavad meresõitjaid madalate eest.
▷ Liitsõnad: liivamadal.

madala|hääleline
madalahäälne

madala|häälne
Madalahäälne jutt, mõmin. Madalahäälsed sireenid, laevaviled.

madala|jalgne
Madalajalgne mägrakoer.

madala|juureline
pinnalähedase juurestikuga. Sügava- ja madalajuurelised viljapuud.

madala|karvaline
Madalakarvalised karusnahad.

madala|kasvuline
väikese kõrgusega, mitte kõrgeks kasvav. Madalakasvulised (vilja)puud, taimed, põõsad. Aiatee servas on madalakasvulised astrid. Krookused on madalakasvulised. || (inimese v. looma kohta). Madalakasvulised jahikoerad. *Madalakasvuline tüse poiss pööras aeglaselt oma valgejuukselise pea ema poole .. M. Rebane.

madala|kontsaline
madala kontsaga. Madalakontsalised kingad.

madala|kvaliteediline
halvakvaliteediline, ebakvaliteetne. Madalakvaliteedilised tooted, kaubad. Madalakvaliteediline viljaseeme, kartul, jõusööt.

madalaladv

1. mingile alustasandile (hrl. maapinnale) suhteliselt lähedal (ka näiliselt). Puu alumised oksad on madalal. Kuldnokapuurid tuleks kõrgemale kinnitada, see siin on liiga madalal. Pilved olid madalal. Õhtu varsti käes, päike on juba üsna madalal. *.. luitunud lagi paistab nii madalal olevat, et ta kardab end peadpidi selle vastu sattuvat. A. Jakobson.
2.üksnes komparatiivismillegi pealpool, kõrgemal asuva suhtes allpool; ant. kõrgemal. Merepinnast madalamal asuvad alad. Mürsk lõhkes lennukist tükk maad madalamal. Ta elab meie majas paar korrust madalamal.
3.üksnes komparatiiviskõnek tasemelt v. määralt kellestki v. millestki all- v. tagapool. Ta õppis koolis minust paar klassi madalamal. Teadmiste poolest on ta sinust madalamal. *.. mispärast mina teie silmas teist nii palju madalamal seisan! A. Kitzberg.

madala|laubaline-se 5
hrl piltl
1.adjmõistmatu, ebaintelligentne, harimatu. Liikluse muudavad ohtlikuks madalalaubalised autojuhid.
2.sselline inimene. Nii keeruline mõiste käib madalalaubalisel üle mõistuse.

madalaleadv

1. mingile alustasandile (hrl. maapinnale) suhteliselt lähedale (ka näiliselt). Puud olid madalale, peaaegu vastu maad paindunud. Esikus oli laste tarvis madalale kinnitatud riidevarn. Poiss tuli redelil paar pulka madalamale. Tukkuja pea vajus järjest madalamale. Päike laskus, vajus madalamale.
2. määra v. taseme poolest tegelikust, olemasolevast allapoole. Öösel langes temperatuur maapinnal väga madalale. Poiste tuju vajus veelgi madalamale. *On eksitus oma nõudeid liiga madalale asetada. Mitte kesktaset, vaid tippusid! F. Tuglas.
3. moraalselt alla, alaväärseks v. väärituks. Mees hakkas jooma ja langes üha madalamale. *Mina muidugi ei küsi, kus sa käid, sellist kommet mul veel pole, nii madalale mina ei lasku! M. Traat.

madalaltadv

1. mingi alustasandi (hrl. maapinna) suhtes lähedalt (ka näiliselt). Selle kuuse oksad algavad madalalt. Pääsukesed lendavad täna madalalt. Lennukid sööstsid madalalt üle linna. Sügisel käib päike madalalt. Muru tuleb niita madalalt. *Minu ees, nagu ma praegu mäletan, seisab noor mees, juuksed pehmed, madalalt lõigatud .. M. Käbin (tlk). | piltl. Vaese mehena alustas ta üsna madalalt, kuid on end üles töötanud.
2. mingist tasandist, pinnast suhteliselt vähe allapoole ulatuvalt; ant. sügavalt. Tuleb künda sügavamalt, mitte nii madalalt. Väikesed jõelaevad istusid madalalt vees.
3. tegelikule vastavast tasemelt v. määralt tublisti vähem. Madalalt kindlustatud, hinnatud maja. *Tahtis küll ka ise maad, aga jäi ilma, sest hinnati madalalt ta sõjavaeva. P. Vallak. *Kas arvad, et hindan oma lapsepõlve sõprusi nii madalalt? P. Viiding.
4. madalate toonidega, madalas registris. Alustas laulu liiga madalalt. Ta hääl kõlas madalalt, tuli kui tõrre põhjast.

madala|palgaline
väikesepalgaline. Madalapalgaline töötaja, ametikoht.

madala|prooviline-se 5› ‹adj
keem väärismetalli madala prooviga. Madalaprooviline kuld.

madala|protsendiline
Madalaprotsendiline laen.

madala|põhjaline
väikese sügavusega; ant. sügavapõhjaline. Madalapõhjaline laht. Madalapõhjaline müts.

madalasadv
kõnek madalal. Mõnel puul on alumised oksad madalas, mõnel kõrges. Jätame õhtule, päike on juba madalas. *.. ja pääsukesed olid kogunenud suurtesse parvedesse, lennates madalas, ligi maad .. R. Roht.

madala|saagiline
vähese saagiga, saagikehv. Eestis kasvatatav maarukis oli madalasaagiline.

madala|sordiline
madalakvaliteediline

madala|tasemeline
tasemelt madal, halva kvaliteediga. Madalatasemeline kirjandus, film. Ettekanded olid üsna madalatasemelised.

madala|tooniline
(heli, hääle kohta:) toonilt madal. Kostis järvekonnade madalatoonilist krooksumist.

madala|tüveline
Seal oli nii kõrge- kui ka madalatüvelisi viljapuid.

madala|veeline
vee poolest madal (3. täh.); ant. sügav. Madalaveeline järv, laht, lahesopp.

madala|võituadj adv
üsna, võrdlemisi madal. Madalavõitu hoone, maja. Tuba, ruum oli madalavõitu. Madalavõitu mäed. Palgad on madalavõitu. Mehel oli madalavõitu hääl. *Volmer ja Liide lähevad, astuvad kõrvuti üle kõrrepõllu, madalavõitu ja matsakad mõlemad. A. Mägi.

madaldama37
madalamaks tegema. a. millegi püstsuunalist ulatust vähendama. Tuul, vesi, erosioon madaldavad pinnavorme. b. sügavust vähendama. Alamjooksul madaldavad setted jõge. c. vähendama, alandama. Pinget madaldama. Madaldatud norm, plaan. Sissetulekuid madaldavad tegurid. d. tasemelt, väärtuselt madalamale viima. Taset, kvaliteeti madaldama. *Aga kui ta [= teaduse korüfee] kord juba alla laskus, muutusid tema kõrgfunktsioonid kasutuiks ning tahes-tahtmata madaldati ta igapäevaseks inimeseks. V. Maavara. e. (heli, hääle kohta). Bemoll madaldab heli pooltooni võrra. *Ta [= köster] laulis rutakalt preestrile kaasa, vahel kõrgendades, vahel madaldades oma häält. J. Piik (tlk). f. (hääle kohta:) vaiksemaks tegema, tasandama. Rääkija madaldas oma hääle peaaegu sosinaks. Ta ütles midagi häält madaldades.

madalduma37

1. madalamaks muutuma. a. püstsuunas ulatuselt vähenema (ka eri paikade omavahelises võrdluses). Mäed on kulunud ja madaldunud. Lumi sulab vähehaaval, hanged madalduvad. Edela suunas kõrgendik, saar madaldub järk-järgult. Maapind madaldus soiseks heinamaaks. Äärelinna poole majad madalduvad. Mets madaldub võsaks. *Aga milles ma nüüd kindel olen, on see, et mu vasem õlg on madaldunud. E. Krusten. b. sügavuselt vähenema. Deltas jõgi madaldub setetest. Merepõhi kerkib, laht madaldub. c. astmelt, tasemelt langema. Protest ei tohi madalduda füüsilise vägivallani. *.. kiduneb energia, nõrkeb jõud, madalduvad püüdlused ja hääbuvad igasugused ideaalid. M. Loodus (tlk). d. (heli, hääle kohta). Hääl madaldub sosinaks, arusaamatuks mõminaks.
2. hrv madala(ma)le laskuma. Päike madaldub ja puude varjud pikenevad. *An-2 [= lennuk] madaldub kiiresti ja meenutab sel hetkel suurt lindu või isegi vesikiili. L. Meri. | piltl. *.. kõnelen vaid äriasjust, mille kujutamiseni jällegi vähesed luuletajad suudaksid madalduda. H. Lepik (tlk).

madaldus-e 5› ‹s
madaldamine

madaldus|märk [-märgi]
muus alteratsioonimärk heli madaldamise tähistamiseks

madalik-liku, -likku 30› ‹s

1. geogr madal, hrl. tasane maa-ala; ant. kõrgustik. Mere-, rannaäärne madalik. Lääne-Eesti, Lääne-Siberi, Amazonase madalik. Suurem osa Eestist on madalik. *Kui siis viimaks tuul pöördus loodesse ja selgitas pilved, paistis kõrgemail paigul must maa ja madalikel lausa vesi. A. H. Tammsaare.
2. madal (meres, järves, jões). Laev sõitis, sattus, jooksis madalikule. Laev on, istub madalikul (kinni). See on ohtlike karide ja madalike piirkond.
▷ Liitsõnad: jõe|madalik, liiva|madalik, mere|madalik, rannikumadalik.

madal|kuumus
kuumus 900–1200 °C keraamiliste toodete valmistamisel

madal|künd
põll madalate künnivagudega künd; ant. sügavkünd

madal|lend
lend madalalt, väikeses kõrguses. Pääsukesed sööstlevad madallennul siksakitades heinamaa ja jõe kohal. Vaenlase lennukid lähenesid, ründasid madallennul.

madal|lähe
sport lühimaajooksude lähe madalast asendist (võistlejad on kummargil ning käed toetuvad maapinnale), madalstart

madal|maa
madalik. *Kuid eelmisel nädalal oli Donau üle ujutanud madalmaa .. A. Murakin (tlk).

madalmaalane-se 5 või -se 4› ‹s
Madalmaade elanik

maast madalast vt maa

madal|meri
geogr laugmeri. Laidudevaheline madalmeri.

madal|mets
mets kännu- ja juurevõsudest uuenenud mets

madalmik-miku, -mikku 30› ‹s
geogr ala, mille kõrgus on kuni 200 m üle merepinna

madal|molekulaarne
keem väikese molekulmassiga molekulidest koosnev. Madalmolekulaarsed ühendid, ained.

madal|mäestik
geogr mäestik kõrgusega alla 1000 m merepinnast

madal|mägi
madalmäestiku mägi

madal|pilv
meteor pilv, mis on madalamal kui 2 km

madal|pinge
el elektripinge, mis ei ületa 1000 volti

madalpinge|liin
el madalpingega elektriliin

madal|pingeline
el madalpingega, madalpinge-. Madalpingeline elektrivool.

madal|piste
tekst tihe sile pinda kattev kaunistuspiste. Madalpistes tikand. Madalpistes tikitud tanu, väljaõmmeldud padi.

madalpiste|tikand
tekst

madal|punkt
millegi madalaim aste. *Ent veelgi on ees [Lapeteusel] moraalse allakäigu madalpunkt .. E. Nirk.

madal|reljeef
kunst bareljeef. Madalreljeefis ornament.

madal|rõhk

1. tehn madal rõhk gaasis v. vedelikus
2. meteor madal õhurõhk

madal|rõhkkond
meteor väga suure ulatusega õhkkonnapööris, milles õhurõhk on madalam kui ümbruskonnas, tsüklon. Skandinaavia kohal paikneb ulatuslik madalrõhkkond. Lähematel päevadel mõjustab meil ilma madalrõhkkond. | piltl. *Kui Hiie Malle poolt tagasi jõuab, valitseb kodus ilmne madalrõhkkond. L. Hainsalu.

madalrõhu|ala
meteor ala, kus toimib madalrõhkkond

madalrõhu|lohk
meteor kõrgrõhualale v. kahe kõrgrõhkkonna vahele ulatuv madalrõhuala

madal|sagedus
füüs suhteliselt väike võnkesagedus

madal|seis

1. madal asend, madal nivoo (hrl. veetaseme kohta). Jõgede ja järvede vee südasuvine ja talvine madalseis. | piltl. Hingeline, meeleoluline madalseis.
2. madal (4., 5. täh.) tase, mõõnaseis. Majanduslik madalseis. Kultuurielu, algupärase näitekirjanduse madalseis. Meie laskesport oli madalseisus. Iga teatri elus on kõrgperioode ja madalseise. *Pikapeale hakkab suurenema ka raamatutoodang, mis 1917. aastal sõja ja laose tõttu oli langenud madalseisu. R. Loodus.

madal|soo
geogr madalais kohtades paiknev hrl. tasase pinnaga soo. Madalsoode taimestik oleneb soo toiteveest.

madalsoo|mets
mets

madalsoo|taim
Ubaleht kuulub madalsootaimede hulka.

madalsoo|turvas

madal|start
sport madallähe

madal|tihe
väikese kõrgusega ja tihe. Madaltiheda hoonestusega uuselamurajoon.

madal|tuisk
meteor tuisk, kus lumi kerkib lumikattest mõne meetri kõrgusele

madaluke(ne)-se 5› ‹adj
(< dem madal (hrl. 1., 3. täh.)) Madalukesed agulimajad. Surnuaeda ümbritses madaluke kivimüür. Noored õunapuud on alles madalukesed, aga juba õunad küljes. Madaluke ojanire jääb põuasel ajal kuivaks. *.. mul jäid tütrelapsed koju ... Nad on alles madalukesed, päris murumunakesed. O. Tooming.

madalus-e 5› ‹s
(< as madal). a. Küla üllatas oma majade madalusega. Tubade, kajuti madalus on häiriv. Tundra kääbuspõõsaste madalus. b. Lahe, järve madalus. c. Palkade madalus. *.. ta on vaene ja madalusest ei tõusta kõrgusele muidu kui imede läbi. Juh. Liiv. d. Ikka ja jälle kohtab inimeste väiklust ja madalust. *Siiski olin ma kindel, et selle inimese kõrval elades mu hing igasugusest alatusest ja madalusest, inetutest ihadest ja soovidest puhas oleks. M. Metsanurk.

madalvee|periood
vee pideva madalseisu aeg (veekogus). Jõgede suvine madalveeperiood.

madal|vesi
(vastandatuna kõrgveele v. süvaveele). Kevadine kõrgvesi ja suvine madalvesi jõgedes. Madalvee ajal pääses jalgsi saarele. Linnud ujusid kaldaäärses madalvees. *Võrgud lasti madalvette, sest ahven tuli juba maakuivadesse kudema. A. Mälk.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur