[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 493 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

abajas-ja, -jat 2› ‹s

1. sügavale maasse ulatuv väike madal (mere)laht. Vaiksed kalarikkad abajad. Paljudest lahtedest ning abajatest liigestatud rannik. Paadid liuglesid abajast välja avaveele.
▷ Liitsõnad: järve|abajas, mere|abajas, rannaabajas.
2. aeglase vooluga jõekäär. *Allpool abajat oli pikk aeglase langusega kärestik .. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: jõeabajas.

ahiahju 32› ‹s
seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm. keemilise reaktsiooni tagajärjel, samuti elektrienergia muundumisel eraldub soojus. a. (ruumide kütmiseks, toidu valmistamiseks). Tellistest, pottkividest, kahhelkividest ahi. Lai madal Vene ahi. Kõrge püstlõõriga Hollandi ahi. Valgeks lubjatud ahi. Ahju kolle, lõõrid, põrand, lagi. Pottsepp teeb, laob ahju. Ahju kütma. Pane tuli ahju, ahi küdema. Tegin tule ahju. Ahi köeb hästi, ajab suitsu sisse. Küdevat ahju tuleb segada, et tukid ühtlaselt ära põleksid. Ahi on köetud. Perenaine pani leivad ahju. Liha on ahjus. Just ahjust võetud, tulnud saiad. Taat kobis ahju peale magama. b.hrl. liitsõna järelosanatehn (tehnoloogiliseks kuumutamiseks). Ühe-, mitmekorruseline ahi. *Ahjude loitel hõõguv sulatis siin / retordist vormidesse surutakse .. G. Suits.
▷ Liitsõnad: elektri|ahi, gaasi|ahi, grill(imis)|ahi, kahhel|ahi, keris|ahi, leiva|ahi, malm|ahi, plekk|ahi, pott|ahi, prae|ahi, raud|ahi, rehe|ahi, röstimis|ahi, sauna|ahi, suitsu|ahi, suitsutus|ahi, tellis|ahi, toa|ahi, umb|ahi, vanniahi; induktsioon|ahi, kamber|ahi, karastus|ahi, kuivatus|ahi, kuumutus|ahi, kõrg|ahi, küpsetus|ahi, lubja|ahi, martään|ahi, muhvel|ahi, põletus|ahi, pöörd|ahi, sulatus|ahi, šaht|ahi, tellise|ahi, tiigel|ahi, toru|ahi, trummel|ahi, tunnel|ahi, tõrva|ahi, utte|ahi, valuahi.

ahju|pink
(reheahjul, Vene ahjul:) pinki meenutav madal soemüür ahju küljel

altaldi 21› ‹s
muus
1. madal naisehääl. Tal on pehme, mahe, kõlav alt. Laulab ansamblis alti. || (kõnehääle kohta). Kõneleja sügav alt.
2. aldilaulja. Naiskoori vajatakse alte.
▷ Liitsõnad: kontraalt.
3. madala registriga keel- v. puhkpill (eriti altviiuli ehk vioola kohta). Mängib viiuldajate ansamblis alti. Alt ja metsasarv kuuluvad vaskpuhkpillide rühma.

asteastme 17› ‹s

1. trepi vm. seda meenutava konstruktsiooni, moodustise jne. osa, mille rõhtpinnale üles- v. allaminekul astutakse, millel seistakse jne. Laululava, poodiumi, saunalava astmed. Kõrgete, madalate, laiade, kitsaste astmetega trepp. Istusin trepi esimesele, alumisele, viimasele, ülemisele astmele. Astus astmelt astmele. Rõdult viivad mõned astmed aeda. Nõlvast alla pääses paekivist astmeid mööda. Jäässe raiutud astmeid mööda tuli üles ronida. Poiss jooksis trepist üles kolm astet korraga võttes. | piltl. On seisuseredelil astme võrra kõrgemale tõusnud.
▷ Liitsõnad: kivi|aste, puuaste; trepiaste.
2. mingi omaduse määr, (arenemis)tase. Tööstuse kontsentratsiooni aste. Kuriteo ühiskonnaohtlikkuse aste. Mulla happe(li)suse aste. Rõiva kulumise, määrdumise aste. Töö algupärasuse aste. Teadmiste täpsuse aste. Pinevus arenes talumatu astmeni. Nad on oskuste, võimete poolest ühel astmel. || teat. (arenemis)etapp, staadium, järk. Haiguse esimene aste. Keskmise astme joove. Inimkonna arenemise varajasemad astmed. *Kool oli mu elus uus aste, mis erutas mu kujutlusi. H. Raudsepp. || järk, alajaotus millegi struktuuris või süsteemis. Esimese, teise astme kohtud. I, II, III astme põletus. Esimese astme kõrvallause. Noorema, vanema astme koolivorm. Siirdesoo on madal- ja kõrgsoo vahepealne aste.
▷ Liitsõnad: alam|aste, alg|aste, ameti|aste, arenemis|aste, eel|aste, ettevalmistus|aste, hari|aste, joobe|aste, jämedus|aste, kesk|aste, kohtu|aste, kontsentratsiooni|aste, kooli|aste, kõvadus|aste, küllastu(mu)s|aste, küpsus|aste, raskus|aste, sugulus|aste, tsivilisatsiooni|aste, tugevus|aste, tõenäosus|aste, täpsus|aste, vahe|aste, vanuse|aste, võrdlus|aste, väärtus|aste, ülem|aste, üleminekuaste.
3. tehn mitmest iseseisvast osast koosneva (kande)raketi üks osa. Kanderaketi esimene aste.
4. van hrl kõnek au-, teenistusaste, kraad jms. Nõunik, atašee jt. diplomaatilised astmed. Ta on astme võrra kõrgemal ametikohal. *.. hiljem aga omandas [Heinrich Stahl] Saksa ülikoolides teoloogilise hariduse ja magistri astme. E. Siirak.
5. mat võrdsete tegurite korrutis. 2 neljandas astmes on 16. Astme alus (näit. a avaldises an). Esimese, teise astme võrrand.
6. keel astmevaheldusliku sõnajuure v. sufiksi kvalitatiivne v. kvantitatiivne teisend. Tugev, nõrk aste. Tugevas astmes on mb, nõrgas astmes mm.
7. muus helilaadi iga heli

aubrieeta6› ‹s
bot Vahemere maade ja Lähis-Ida mäestikes kasvav madal ristõieline püsilill, meil hrl. kiviktaimlataim (Aubrieta)

bass-i 21› ‹s
muus
1. madal meeshääl. Sügav meeldiv bass. Tal on suure ulatusega bass. Laulab kooris esimest 'kõrgemat', teist 'madalamat' bassi. || (madala kõnehääle kohta). Räägib jämeda põriseva bassiga. Telefonist kostis räme bass. | piltl. Kahurite kume bass. *Õhku täitis vabrikuvile jäme bass. P. Kuusberg.
2. bassilaulja, bassihäälega inimene. Benno Hansen oli meie kuulsamaid basse. Eriti madalaid basse nimetatakse oktavistideks.
3. kontrabass, tuuba vm. orkestripill madalaima häälepartii esitamiseks. Mängib, puhub orkestris bassi. *.. trumm mürtsus sumedalt, suur bass uratas nagu ähkides, teisedki pillid surusid oma vaskseid häälitsusi üle majade .. A. Jakobson.
4.hrl. pl.instrumendi madal register, vastavad viled, keeled vms., akordioni vm. lõõtspilli bassinupud jne. 120 bassiga akordion. *Mõni aeg juba oli klaveril kuulda ainult tormilisi basse. J. Semper. *Suurte valgete müüride taga torises orel madalate bassidega .. P. Vallak.
5. madalaim häälepartii helitöös
6. kõnek basskitarr. Mängis bändis bassi.

bassi|hääl
madal mehehääl, bass. Räägib madala, jämeda, põriseva bassihäälega.

diivan1-i, -it 2› ‹s
hrl. polsterdatud, lahtiste patjadega v. seljatoega mööbliese istumiseks ja lamamiseks; idamaine madal lahtiste patjadega pehme mööbliese lamamiseks. Seljatoega diivan. Patjadega Türgi diivan. Pehme, kõva diivan. Istuti diivanile. Heitis diivanile pikali. Lamab, pikutab diivanil. Talle tehti diivanile ase.
▷ Liitsõnad: magamis|diivan, nurgadiivan.

diivani|laud
madal laud diivani ees

eba|küdoonia
bot õuna meenutavate viljadega madal ilupõõsas (Chaenomeles)

elatus|tase
maj rahva v. mõne rahvastikurühma aineliste ja vaimsete vajaduste rahuldamise üldine keskmine tase. Kõrge, madal elatustase. Elatustaseme tõus, langus.

elu|tase
inimese materiaalsete ja vaimsete vajaduste rahuldamise aste. Madal, kõrge elutase.

gariig-i 21› ‹s
geogr Vahemere maade hõre madal igihaljas põõsastik

haljastus-e 5› ‹s
haljastamine; selle üksikjuhtum v. tulemus. Kõrge, madal haljastus. Linna otstarbekas, asjatundlik haljastus. Haljastus reguleerib õhu niiskust ja temperatuuri. Puud, põõsad ja muru on haljastuse põhimaterjal.

haridus|tase
Kõrge, madal haridustase. Uuriti erineva haridustasemega inimeste tervist.

hatak|pilv
ka meteor kiirelt jooksev madal pilv, kihtpilve rebenenud tükk

haua|hääl
madal, hauatagune hääl. Kõneleb sünge hauahäälega.

heina|maa
rohumaa, millelt tehakse heina. Looduslik heinamaa. Hea, vilets, madal, märg heinamaa. Loomad aeti sügisel heinamaale. Heinamaa on võssa kasvanud.
▷ Liitsõnad: aasa|heinamaa, kultuur|heinamaa, luha|heinamaa, metsa|heinamaa, ranna|heinamaa, sooheinamaa.

hekk1heki 21› ‹s
tihe, hrl. pöetav, ühtlaste vahedega põõsaste v. puude rida (tuule, tolmu, lume tõkestamiseks vm. otstarbeks), elavtara. Madal, kõrge hekk. Igihaljas, ühe-, mitmeaastane hekk. Hekki istutama, pügama, kärpima, piirama. Pargiteid ääristas tihe hekk. Hekiga ümbritsetud maja ja aed.
▷ Liitsõnad: akaatsia|hekk, elupuu|hekk, kuuse|hekk, ligustri|hekk, sireli|hekk, viirpuuhekk; lehtpuu|hekk, põõsashekk; piirde|hekk, raudteehekk.

heli11› ‹s

1. inimkõrvaga tajutav õhuvõnkumine; füüs elastses keskkonnas lainena leviv võnkumine. Terariistade metalne heli. Suveõhtu helid. Kostis läbilõikav, terav, krigisev, monotoonne heli. Sireeni, vabrikuvile pikk undav heli. Kose kohin summutab kõik muud helid. Heli tekitama, salvestama. Heli tugevus, intensiivsus, vältus, neeldumine. Heli edastamine, ülekandmine, jäädvustamine. Madal-, kõrgsageduslik heli. Kuuldav heli. Kõrvaga kuuldamatu heli. Inimene kuuleb heli, mille sagedus on 16–20 000 hertsi. *Tükk aega pidi ta teraselt seda heli kuulatama, enne kui mõistis, et katusel löödi sindleid. E. Männik.
▷ Liitsõnad: hüper|heli, infra|heli, ultraheli.
2. muus akustiline nähtus, mida tekitab heliallika ühtlane perioodiline võnkumine, teatava kindla kõrgusega toon erinevalt mürast. Oreli võimsad helid. Valsi, leinamarsi, tuttava meloodia helid. Saalis kõlasid Eesti hümni helid. Iga klaveri klahv annab kindla kõrgusega heli.
▷ Liitsõnad: fanfaari|heli, flöödi|heli, kandle|heli, klaveri|heli, laulu|heli, muusika|heli, viiulihelid; põhiheli.

hernesherne 19› ‹s

1. liblikõieline kaunviljade hulka kuuluv hrl. aia- ja põllukultuurina kasvatatav ümmarguste seemnetega ronitaim (Pisum). Madal, kõrge hernes. || maa-ala koos selle kaunviljaga; hernepõld. Lapsed läksid hernesse, on hernes, tulid hernest. Hernes kasvab ka vikki.
▷ Liitsõnad: aed|hernes, poetus|hernes, põld|hernes, suhkru|hernes, söögihernes.
2.hrl. pl.selle taime seeme. Ussitanud hernes. Peotäis herneid. Herneid poetama, mulda tippima. Pildus sõnu nagu herneid. Herned sealihaga. ||hrl. liitsõna järelosanapiltl (hernetera meenutavate moodustiste v. esemete, näit. kompvekkide kohta). Värvilised herned.
▷ Liitsõnad: konserv|hernes, soolahernes; higi|hernes, pauk|hernes, piparmündihernes.
3.liitsõna järelosanabot mitmete hernest meenutavate taimede nimetustes
▷ Liitsõnad: aspar|hernes, hiire|hernes, kiker|hernes, lill|hernes, lipp|hernes, sea|hernes, vesihernes.

hindhinna 23› ‹s

1. ka maj kauba väärtuse rahaline väljendus; rahasumma v. hüvis, mis millegi ostmisel vastu antakse v. mida millegi müümisel nõutakse. Leiva, kohvi, fotoaparaadi, maja hind. Bussi-, kinopileti hind. Kindlad, püsivad, ajutised, hooajalised, ühekordsed, ühtsed, diferentseeritud hinnad. Hindade reguleerimine, stabiliseerimine. Hinnad alanevad, langevad, kerkivad, tõusevad, kõiguvad. Kehtestati mõnede kaupade uued hinnad. Hinnad lasti vabaks. Raamatu hind on kakssada krooni. Turul oli õunte hind kakskümmend krooni kilogramm. Need vaasid on ühe ja sama hinnaga, ühes ja samas hinnas. Karusnahad on maailmaturul heas hinnas. Hinnalt odav, kallis, jõukohane, kättesaadav. Hind on madal. Maksis, pakkus kõrget, kõva, soolast hinda. Ostis maja mõistliku, soodsa, odava hinnaga, hinna eest. Müüb, annab poole, oma hinnaga, oma hinna eest, alla oma hinna. Küsib, nõuab kolmekordset hinda. Püüab hinda üles, kõrgele kruvida, kõrgel, üleval hoida. Küll soolas, väänas vägeva hinna. Kauples, jättis hinnast kümme krooni alla. Turul määrab, kujundab kauba hinna nõudmine ja pakkumine. Kurkide rohkus lõi hinna alla. Lugesin vaateaknalt kaupade hindu. Kelle laps, selle nimi, kelle kaup, selle hind.
▷ Liitsõnad: börsi|hind, hulgi|hind, hulgimüügi|hind, jae|hind, jaemüügi|hind, kaane|hind, kokkuostu|hind, maailmaturu|hind, müügi|hind, nominaal|hind, normi|hind, oma|hind, ostu|hind, sõidu|hind, ting|hind, tootmis|hind, turu|hind, varumis|hind, veo|hind, väljalaske|hind, väljaostu|hind, vööndihind; hinge|hind, võileivahind.
2.hrl. koos täiendigapiltl. a. hüvitus, tasu millegi eest; see, millest millegi muu nimel tuleb loobuda. Maksin oma eksimuse eest kallist hinda. Vabaduse, võidu hinnaks olid lugematud langenud. Saavutas oma eesmärgi tervise, elu hinnaga. Paljustki loobumise hinnaga võis ta edasi õppida. b. väärtus. Praegu on igal minutil kulla hind. Mõtle ja siis ütle, sest igal sõnal on oma kaal ja hind.
▷ Liitsõnad: auhind.

hoone18› ‹s

1. (inimestele v. koduloomadele, samuti millegi tootmiseks v. hoidmiseks määratud) suurem siseruumidega ehitis. Ühe-, kahe-, viie-, üheksakorruseline hoone. Tehnikumi ajakohane, moodne hoone. Vanaaegne, klassitsistlik hoone. Ühiskondlikud hooned. Suur, kõrge, vägev, väike, madal, vilets hoone. Nägusad, toredad, uhked hooned. Hoone vundament, seinad, vahelaed, põrandad, katus. Hoonet ehitama, püstitama, lammutama. Hoone sai katuse alla. Valmis haigla uus hoone. Talu hooned olid lagunenud. Hoonest oli järel ainult vundament. Tulekahjus põles maani maha viimane kui hoone.
▷ Liitsõnad: administratiiv|hoone, elu|hoone, esindus|hoone, farmi|hoone, haigla|hoone, haldus|hoone, jaama|hoone, kasvu|hoone, kauplus|hoone, klubi|hoone, kontori|hoone, kooli|hoone, kunsti|hoone, külm|hoone, lao|hoone, loomapidamis|hoone, mõisa|hoone, näituse|hoone, olme|hoone, parlamendi|hoone, põllumajandus|hoone, raamatukogu|hoone, ranna|hoone, sadama|hoone, spordi|hoone, talu|hoone, teatri|hoone, teenindus|hoone, tehase|hoone, tootmis|hoone, triip|hoone, turu|hoone, tööstus|hoone, vabriku|hoone, valitsushoone; abi|hoone, kõrg|hoone, kõrval|hoone, pea|hoone, sammas|hoone, tiibhoone; kivi|hoone, klaas|hoone, palk|hoone, paneel|hoone, puu|hoone, puit|hoone, tellishoone.
2. murd enamasti piklik rehetoa otsa ehitatud ruum, kamber

hoonestus-e 5› ‹s
hoonestamise tulemus, hooned v. nende rühm. Mustamäe elamurajooni vaba hoonestus. Ajakohase hoonestusega asula. Hoonestuselt on see linnaosa üsna kirju. Mõisaaegsest hoonestusest on säilinud ainult madal kivimaja. ||hrl. liitsõna esiosanahoonestamine

hundi|padrik
tihe risune padrik. *Madal, põõsastest ja pikast rohust räsmukasvanud hundipadrik.. O. Tooming.

hurtsik-u 2› ‹s
väike vilets elumaja, onn, hütt. Moonamehe, saunamehe hurtsik. Eeslinna hurtsikud. Madal lagunenud, kehv, armetu hurtsik. Hurtsik seisab vaevalt püsti.
▷ Liitsõnad: popsi|hurtsik, sauna|hurtsik, toahurtsik.

härjapea|ädal
ristikuädal. *Tõsi, mees oli madal nagu härjapeaädal.. H. Sergo.

hüpehüppe 18› ‹s

1. ühe õhulennuna toimuv keha ümberpaigutumine pärast lahtirebimist mingist tugipunktist. Kiire, hoogne hüpe. Pikk, lühike, kõrge, madal hüpe. Hüpe üles, paremale, vasakule. Hüpe õhku, vette. Hüpe üle aia, üle kraavi. Hüpe aknast välja, katuselt alla. Ühe hüppega oli ta voodist väljas. Kass valmistub hüppeks. Haavikuemand tegi veel paar hüpet. Delfiinide hüpped. *Vanker hõljus ja tegi kohati järske hüppeid. M. Metsanurk. | sport. Esimene, teine, kolmas hüpe (näit. kaugushüppes). Hüpe harki. Hoota hüpe. Hüpe kätele. Hüpe kätelt jalgadele. Hüpe õnnestub, nurjub. Eriti hästi esineti hüpetes. Langevarjusportlasel, suusahüppajal, vettehüppajal õnnestus kõige paremini viimane hüpe. Hüppe pikkus oli 7 m. | piltl. *Paatsalust liigume Virtsu poole, et teha hüpe Saaremaale.. A. Mäemets.
▷ Liitsõnad: alla|hüpe, kõrvale|hüpe, lahti|hüpe, üleshüpe; langevarju|hüpe, suusa|hüpe, vettehüpe; kaugus|hüpe, kolmik|hüpe, kõrgus|hüpe, teivashüpe; hark|hüpe, hoolaua|hüpe, jalatõste|hüpe, kägar|hüpe, käär|hüpe, külg|hüpe, maha|hüpe, nurk|hüpe, peale|hüpe, proovi|hüpe, pöörd|hüpe, ratas|hüpe, samm|hüpe, siru|hüpe, sisejala|hüpe, stardi|hüpe, toeng|hüpe, torni|hüpe, upp|hüpe, võistlus|hüpe, välisjalahüpe.
2.hrl. sisekohakääneteskõnek (ajutise omavolilise lahkumise v. puudumise kohta, näit. koolist, sõjaväeosast). Hüppes käima. Mõned läbematud läksid hüppesse. Jõudsin hüppest õnnelikult tagasi. Sõdur tabati hüppelt. *..jefreitor Viies pole arvatavasti mitte kadunud, vaid hüppes. Külas. P. Kuusberg.
3. piltl suur ja järsk üleminek ühest olukorrast teise. Tohutu hüpe edasi, paremuse poole. Hüpe ühest äärmusest teise. Hüpe uude ajajärku. Meloodia hüpe do-lt la-le. Graafik tegi järsu hüppe üles. Põllutöölisest teadlaseks – see on alles hüpe.

hüpotoonia1› ‹s
füsiol med
1. madal arteriaalne vererõhk
2. kudede ja elundite alanenud pingus, vaegpingus

hütike(ne)-se 5› ‹s
(< dem hütt [1]). Armetu, madal hütike. Elas erakuna viletsas hütikeses.
▷ Liitsõnad: maja|hütike(ne), saunahütike.

ibeeris-e 4› ‹s
bot meil ilutaimena kasvatatav madal ristõieline rohttaim (Iberis)

intelligents-i 21› ‹s

1. haritlaskond. Eesti rahvuslik intelligents.
▷ Liitsõnad: linna|intelligents, maa|intelligents, rahvaintelligents.
2. intelligentsus. Loomulik, madal intelligents. Tal on intelligentsi ja isikupärast võlu.

intelligentsus-e 5 või -e 4› ‹s
taibukus, arukus. Kõrge, madal, loomulik intelligentsus. Intelligentsus alla keskmise. Intelligentsuse poolest jääb ta sulle alla.

isemoodiadv

1. erinevalt, eri viisi; teistmoodi. Iga lill lõhnab isemoodi. Igaühe võimed arenevad isemoodi. Ta on iga päev isemoodi riides. Tema sai sellest hoopis isemoodi aru. Igal maal on isemoodi kombed. Siin on meri jälle isemoodi: madal, kivine ja karm. Igaühel olid isemoodi uudised.
2. iseäralikult, omapäraselt. Meri kohises täna kuidagi isemoodi. Mees hingas isemoodi raskelt. Ta rääkis isemoodi kähiseva häälega. Isemoodi armas on mulle kodupaik. Ta on üks isemoodi inimene, mees. Need näisid olevat üpris isemoodi kivid. Mind valdas mingi isemoodi rahutus. Kaugelt kostis isemoodi müha.

isteistme 17› ‹s

1. koht v. ese, millel istutakse, istumise alus. Auto, traktori iste. Istme seljatugi, põhi. Kõva, pehme, mugav, polsterdatud iste. Kõrge, madal iste. Esimene, tagumine iste. Tool, pink istmeks all. Köögis kasutatakse istmetena taburette. Võtsin paku istmeks. Kuskil, kuhugi istet võtma 'millelegi, kuhugi istuma'. Istmelt tõusma. End istmelt kergitama. Langes, vajus tagasi istmele. Perenaine pakkus külalisele istet. Anna onule istet! Jaan painutas endale paraja kase istmeks. Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski. *Ta.. kohendab istet ja kobib rekke. M. Traat. || istmepõhi, istmeplaat. Kõva, pehme istmega taburet. Tugitooli seljatugi ja iste on valmistatud ühes tükis. Õpilase tooli iste peaks olema reguleeritav.
▷ Liitsõnad: kivi|iste, klapp|iste, nahk|iste, puuiste; auto|iste, ees|iste, juhi|iste, lisa|iste, taga|iste, varu|iste, vastasiste.
2. istmik, tagumik. Laud vajus ta istme all looka. *.. istusid.. mõned rinnakad ja laia istmega aleviemandad sulgkübarais. H. Raudsepp. *Poiss nihutab järi laua äärde, ronib sellele põlvili, käänab siis parema jala istme alla ja laseb vasaku rippu. V. Alttoa.

jahu|matts
ovaalne v. ümmargune madal puunõu jahu kandmiseks v. tõstmiseks. Perenaine tuli aidast, jahumatt käes.

jala|pink
madal pink, millele istumisel toetatakse jalad

jora11› ‹s

1. madal (põrisev) hääl v. heli, joru, jorin. *..torupill jorab ikka oma jora! E. Kippel. *Ja hääl oli tal ilus, mitte mõni jäme jora või peenike piiksumine.. V. Ilus.
2. tüütav, rumal jutt, lora, loba; irin, torin. Ära aja jora! Ah, teda oma joraga! Purjus meeste jora. Kui teen midagi valesti, ei jõua pärast teiste jora ära kuulata.

jorin-a 2› ‹s

1. madal (põrisev) heli v. hääl. Torupillide, pasunate jäme jorin. Lükkas lõõtspilli basside jorinal kokku. Laevavilede jorin vaibub, kõveneb. *Kabeli poolt kandus üksluise matuselaulu jorinaid. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: laulujorin.
2. torisev, pahur jutt; irin. Jäta juba oma jorin, nüüd on kõik korras. Su alatine jorin ärritab. Ah, jälle vana jorin! Kas mu puudumise pärast jorinat oli?
▷ Liitsõnad: jutujorin.

joru11› ‹s

1. madal (põrisev) hääl v. heli. Tasane, ühetooniline joru. Lõõtspilli, torupilli joru. Mina laulan sõnu, teie ajage joru. *Laps, kelle uneaeg oli kätte jõudnud, ajas enesega rahulolevat joru. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: laulu|joru, nutu|joru, oreli|joru, pillijoru.
2. tüütu jutt, pidev ühe ja sama rääkimine. Ikka vana joru! Ajavad pealegi oma joru. Seleta, kuidas tahad, nendel ikka oma joru. Kes joobnu joru tõsiselt võtab. *Meil pole aega kuulata pikka joru. Ütle, kas hääletada nii või naa.. E. Männik.
▷ Liitsõnad: jutujoru.
3. kõnek pikk rida, rodu. Neil on terve joru lapsi. Autod jäid jorusse seisma. Rahvas seisis jorus. Kõik läheb vana joru 'vana rada'. *Algas protsesside joru, sest Andres hakkas temale tehtud kahju eest tasu nõudma. A. H. Tammsaare. *..mõnikord olid veotööd kaugel, sai mitu nädalat jorus [= järjest] kodust väljas oldud. E. Krusten.

juss-i 21› ‹s

1. miski väike ja lühike. *Siis algab madal laukaraba. Mände on seal vähe, needki hoopis jussid. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: kuuse|juss, männijuss; kubu|juss, mehe|juss, poisijuss.
2. jusshein. *..lambad said seal [= mäel] kasvavast jussist alati kõhutäie.. K. Saaber.

jõe|käär [-u]
jõe kõverus, käänak; selle äärne ala. Pardid pesitsesid vaikses jõekäärus. Madal jõekäär oli kalmuseid täis kasvanud. Kas jõekäärust on hein juba tehtud?

jõgijõe, jõge 28› ‹s
looduslik vooluvesi, mis maapinna kallakuse tõttu voolab püsivalt tema enese kujundatud süvendis. Narva, Kasari, Pedja jõgi. Siberi jõed. Jõe ülem-, kesk- ja alamjooks. Suur, väike, lai, kitsas, madal, sügav, vaikne, kärestikuline, selgeveeline, mudane, kalarikas jõgi. Jõgi on kiire vooluga, kivise põhjaga, selge veega. Jõgi voolab, jookseb, lookleb läbi heinamaa. Jõgi vahutab, kohiseb. Jõgi suubub merre, järve. Jõge paisutama, sulgema, tõkestama. Jõgi süvendati, juhiti uude voolusängi. Üle jõe, jõest üle viib sild, purre. Jõele ehitati tamm, pais. Jões on vesi tõusnud, alanenud. Lapsed olid omapäi paadiga jõe peale läinud. Kukkus sillalt jõkke. Käisime jões suplemas. Lähen jõele vett tooma, tulen jõelt vett toomast. Püüab jõe ääres, jõel, jõest kala. Jõelt tõuseb udu. || piltl (kellegi v. millegi rohke liikumise, voolamise kohta). Tribüüni eest möödus demonstrantide jõgi. *Noored istusid vaikselt.. ega märganud, kuidas aja kuldne jõgi neist mööda voolas. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: haru|jõgi, hiigla|jõgi, lisa|jõgi, metsa|jõgi, mäestiku|jõgi, mägi|jõgi, parvetus|jõgi, pea|jõgi, piiri|jõgi, sala|jõgi, tasandikujõgi; inim|jõgi, laava|jõgi, tulejõgi.

jõrin-a 2› ‹s

1. jäme madal põrisev hääl. Laevavilede jõrin. Torupillide jõrin. Mootor töötas ühtlasel jõrinal. Laudast kostis härgade jõrinat. Purjus meeste jõrin.
▷ Liitsõnad: laulu|jõrin, pillijõrin.
2. torin, nurisemine. Sinu alalõpmata jõrin on kõik ära tüüdanud.

jäme-da 2› ‹adj

1. suhteliselt suure ümber- v. läbimõõduga.; ant. peenike. a. (pikkade silinderjate esemete v. moodustiste, ka keha ja kehaosade kohta). Jämedad puud, palgid, postid, sambad. Jämedad oksad, juured, varred, kõrred, leherootsud. Ilusad jämedad porgandid. Jäme küünal, pliiats, kriit. Jäme vorst. Jämeda otsaga sulg teeb jämeda joone, kriipsu, juti. Jämedad purikad räästas. Jäme niit, lõng, nöör, köis, voolik. Jäme 'jämedast lõngast' kudum, riie, särk, kuub. Jäme karv, jõhv, kiud. Jämeda 'jämedatest kiududest koosneva' villaga lammas. Jäme nõel, varras, toru. Jäme tünn, vaat. Kepp on ühest otsast jämedam. Ümbermõõt kõige jämedamast kohast. Kannab juukseid kahes jämedas patsis. Nafta purskas, voolas jämeda joana. Jämedad jalad, sääred, käsivarred, sõrmed. Jäme kael, keha, nina. Jämeda nokaga lind. Jämedaks paisunud sooned. Tugev jämeda kondiga mees. Lõvipoegadel on jämedad käpad. Jäme madu, angerjas. Üks tulijaist oli jäme, teine kõhetu. Kutsikas oli jäme nagu pakuots. On ennast hea toidu peal jämedaks söönud. | piltl. Parem pikk ja peenike nälg kui jäme ja lühike. *Mul on jäme õigus: sinu kelder ja kaev on minu maa peal! A. Schmuul. b. (ühesuguste suurte (hrl. ümmarguste) osiste v. nendest koosnevate ainete v. esemete kohta). Jäme liiv, kruus, killustik. Soolatakse jämeda soolaga. Jämeda struktuuriga kivim. Jämedad haavlid. Jämedad vihmapiisad, raheterad. Jäme vihm, rahe, sadu. Jämedad rukkiterad, tangud. Jäme jahu. Jäme 'jämedast jahust' leib. Jämedad sõstrad, maasikad, pohlad. Jämedad pisarad, higipiisad. Jäme uurikett, helmekee. Jäme 'suureauguline, hõre' sõel. Jämeda 'suureaugulise' riiviga peenestatud kapsas. Jäme 'suuremõõtmelistest v. jämedajoonelistest tähtedest' trükk, kiri. c. piltl lubamatult suur v. ränk; ant. väike. Teeb jämedaid õigekirjavigu. Kirjutises on jämedaid faktilisi eksimusi. Jämedad kasvatusvead, kuritarvitused. Eeskirjade, võistlusmääruste jäme rikkumine. Õnnetuse põhjustas kannatanu enese jäme ettevaatamatus.
2. lihtlabane, rohmakas; peenuseta, kultiveerimata; ant. peen. Ta mööblitükid olid külapuusepa jäme töö. Jämedad töörõivad, -jalatsid. Neoliitikumi keraamika oli alles väga jäme. Jämeda välise kesta all peitus tundlik hing. Mees oli jämedate näojoontega. Ta riietus ilmutas jämedat maitset. Minu jäme aru nii peent asja ei jaga. Kasutab võideldes jämedaid võtteid. Jäme läbinähtav vale, võltsing. || üldjooneline, detailidesse mittetungiv. Jäme hindamine, mõõtmine, jaotus, liigendus. Jäme reegel.
3. ebaviisakas, sobimatu, solvav, lugupidamatu; vastavalt käituv. Jäme ütlus, sõna, vastus, sõim, toon. Jäme käitumine, olek, kohtlemine. On sõnades, alluvatega käitumises jäme. Oli jäme vanemate inimeste vastu. Joobnuna muutub ta alati jämedaks. Tegi jämedaid vihjeid. See on jäme ebaviisakus. Nii jämedaid nalju on piinlik kuulata. Jäme ropendav joomaseltskond.
4. madal, sügav (hääle kohta). Rääkis jämeda bassihäälega. Vanamees müristas jämedat naeru. Leskmesilane tekitab lennul jämedat heli. Põdrapulli jäme kutsehüüd. Karu ajas omaette jämedat joru. Pojal oli hääl jämedam kui isal. *..siis kostis siia [vabrikuvile] jäme ja mahe üürgamine: päevane vahetus lõpetas töö. O. Tooming.

jänese|kapsas
bot hrl. metsa all kasvav ristikheina meenutavate lehtedega hapumaitseline madal rohttaim (Oxalis)

jänes|vill [-a]
bot lehtedeta peente varte ja valgete seemnetupsudega madal sootaim (Baeothyron e. Trichophorum)

järi11› ‹s
väike madal pingike, järg [järi]. Ahjusuu ees oli madal järi tulekohendajale istumiseks.

järve|sopp [-sopi]
Madal rohtunud järvesopp. Rada viis kaarega ümber järvesopi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur