[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

maasikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. lihakaviljaline kolmetiste lehtede ja maapealsete võsunditega püsiktaim (Fragaria); aretatuna ka marjakultuur. Maasika kultuursordid. Maasika kahjurid, haigused. Kasvatab aias maasikaid. Maasikad õitsevad juba.
▷ Liitsõnad: aed|maasikas, kuu|maasikas, mets|maasikas, mägimaasikas.
2. mets- ja aedmaasika koguvili (nn. mari), maasikmari. Suured, väikesed maasikad. Sõime maasikaid. Korjasime metsast, raiesmikult maasikaid. Kraaviperved punetavad valminud maasikaist. Lapsed läksid metsa maasikale 'neid korjama v. sööma'. Ilus tüdruk kui maasikas. Oma maa maasikas, muu maa mustikas. | piltl. *Ta teab täna jälle, kus majasid hästi osta ja kasuga müüa, nimetab neid keelt laksutades maasikateks .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: aed|maasikas, metsmaasikas.