[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

maa|pind [-pinna]
maakera tahke pealispind, maismaapind (vastandina veepinnale). Maapind on tasane, künklik. Maapind oli veel äsjasest sajust märg, porine. Torni tipu kõrgus maapinnast. Õhutemperatuur maapinnal, maapinna lähedal. Maapinda kattis lumi. Lõuna pool hakkab maapind tõusma. Tundsin, et maapind hakkab jalge alt kaduma. || pinnas, eriti selle pealmine kiht. Rammus, viljakas, viljatu maapind. Liivane, savine, kruusane, paene maapind. Maapind on sula, sügavalt külmunud.