[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aubrieeta ‹6› ‹s›
bot Vahemere maade ja Lähis-Ida mäestikes kasvav madal ristõieline püsilill, meil hrl. kiviktaimlataim (Aubrieta)

bakalaureus ‹-e 5› ‹s›

1. esimene akadeemiline kraad paljude maade ülikoolides; selle kraadiga isik. Lõpetas ülikooliõpingud bakalaureusena.
2. (ülikooli astumise õigusega) keskkoolilõpetaja Prantsusmaal

derivatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. keel (sõna)tuletus
2. sõj mürsu v. kuuli külgkõrvalekaldumine sihtjoonest pöörlemise suunas
3. tehn veekogust vee kõrvalejuhtimine (hüdroenergeetikas, veevarustuses, maade niisutamisel)

raudne eesriie
informatsiooni leviku ja suhtlemise tõkked eri ideoloogiaga maade vahel

era|dotsent
ped loengupidamisõigusega mittemääraline teadusliku kraadiga õppejõud mõnede maade kõrgkoolides. Eisen valiti 1919. a. Tartu ülikooli eradotsendiks.

gariig ‹-i 21› ‹s›
geogr Vahemere maade hõre madal igihaljas põõsastik

hirss ‹hirsi 21› ‹s›

1. kuivas kliimas vastupidav soojemate maade kõrsvili (Panicum miliaceum). Kasvatati hirssi.
2. hirsiterad; hirsitangud. Hirsist keedetakse tavaliselt putru.

irrigatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. ka põll (maade kunstlik) niisutamine, niisutus
2. med (haava, põie vm.) loputamine

kantsler ‹-i, -it 2› ‹s›

1. kõrgema riigiametniku (mõnedes maades peaministrile vastava riigimehe) nimetus. Siseministeeriumi kantsler. Austria kantsler. Otto v. Bismarcki kutsuti Saksamaa raudseks kantsleriks.
▷ Liitsõnad: ase|kantsler, föderaal|kantsler, liidu|kantsler, lord|kantsler, riigi|kantsler, varakantsler.
2. aj kuningliku kantselei ja arhiivi ülem keskajal
3. (mõnede maade ülikoolis:) tegevjuht. Helsingi ülikooli kantsler.

kappar ‹-i, -it 2› ‹s›

1. bot lõunamaine, ka Vahemere maade poolpõõsas, mille mõne liigi õienuppe tarvitatakse maitseaineks (Capparis)
2. ‹hrl. pl.› kok torkava kappari (Capparis spinosa) marineeritud v. soolatud õiepung. Tuunikalasalat kapparitega.

kastani|puu

1. bot tumepruunide praetult söödavate pähklikujuliste viljadega peam. Vahemere maade puu (Castanea sativa) || selle puit. Kastanipuust vineer, mööbel.
2. kõnek hobukastan

kaug|kaubandus
hrl aj kaubandus kaugete maade v. piirkondadega

koloniaal|süsteem
pol metropolist majanduslikult ja poliitiliselt sõltuvate maade kogum koos nende hõivamise ja valitsemise võtetega

koriander ‹-dri, -drit 2› ‹s›

1. bot Vahemere maade sarikõieline rohttaim, mida kultiveeritakse ka maitsetaimena (Coriandrum)
2. selle taime vürtsised seemned maitseainena

maailma|muusika
(eri maade rahvamuusika v. selle mõjutustega muusika kohta).

majoraan ‹-i 21› ‹s›

1. bot tugevasti lõhnav huulõieline Vahemere maade taim (Majorana)
2. selle (kuivatatud) lehed maitseainena, meil hrl. tanguvorsti vürtsina

meliss ‹-i 21› ‹s›
bot mitmeaastane huulõieline Vahemere maade rohttaim, ka maitsetaim (Melissa). Hariliku ehk sidrunmelissi lehti tarvitatakse salatina ja maitseainena.

meri|sibul
bot Vahemere maade mereranniku sibultaim (Urginea maritima)

metsa|kasutus
mets puidu jm. metsamaterjali, ka metsafondi maade kasutamine. Puidutarvituse kasvades tuli metsakasutust reguleerida.

moskiito ‹6› ‹s›
zool väike karvane soojade maade sääsk (Phlebotomus). Moskiitod levitavad nakkushaigusi.

must|köömen
bot üheaastane peam. Vahemere maade rohttaim, mille mõningaid liike kasvatatakse meil suvelillena (Nigella)

neo|kolonialism
pol teiste maade v. rahvaste üle kaudsete vahenditega kontrolli säilitada ja laiendada püüdev poliitika, uuskolonialism

piinia ‹1› ‹s›
bot Vahemere maade madala ja laia võra ning söödavate seemnetega mänd, itaalia mänd (Pinus pinea). Igiroheline, kõrgetüveline piinia.

progümnaasium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
eri maade koolisüsteemides gümnaasiumi madalam aste v. vastav kool; aj Eestis omaaegne algkoolile järgnenud 4- v. 5-klassiline põhikool. Lõpetas algkooli ja jätkas õpinguid progümnaasiumis.

raha|vahetaja ‹1› ‹s›
isik, kes vahetab vahekasu võttes teiste maade raha oma maa rahaks. Elukutselised, nurgatagused rahavahetajad. *Sadama ligidal uulitsa peal seisavad [Türgi riigis] roheliste laudade taga rahavahetajad. E. Bornhöhe.

regionaal|geograafia
geograafiline käsitlus maade v. piirkondade kaupa. Üldine ja regionaalgeograafia.

rõngas|lill
bot peam. Vahemere maade rohttaim, mille paari liiki kasvatatakse Eestis suureõielise, paljudest rõngakujuliselt paiknevatest seemnistest koosneva viljaga lillena (Lavatera). Harilikul rõngaslillel on kahvaturoosad õied.
▷ Liitsõnad: aed-rõngaslill.

skandinaavlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›, skandinaavlased pl
Skandinaavia rahvad, põhjagermaanlased; Skandinaavia maade elanikud. Skandinaavlaste mütoloogilised kujutelmad. Ekspeditsioonis osales kuus skandinaavlast: viis norralast ja üks rootslane.

skandinavism ‹-i 21› ‹s›
ühiskondlik-poliitiline liikumine, mille eesmärgiks on Skandinaavia maade lähendamine v. ühendamine

skandinavistika ‹1› ‹s›
Skandinaavia maade ajalugu ning Skandinaavia keeli, kirjandust ja kultuuri väljaspool Skandinaaviat uuriv teaduste kogum

sõprus|liit
sõbraliku koostöö, koostegevuse liit (näit. eri maade vahel)

šampanja ‹6› ‹s›
Prantsusmaal Champagne'i piirkonnas kasvatatud viinamarjadest erimenetlusel saadud vahuvein (üldisemalt ka teiste maade vahuveinide kohta). Kuiv, poolkuiv, poolmagus, magus šampanja. Ehtne šampanja (Champagne'ist). Kihisev, vahutav šampanja. Klaas, pudel šampanjat. Banketi alguseks pakuti šampanjat. Külalised jõid šampanjat kristallpokaalidest.

vaba ‹7 komp vabam superl kõige vabam› ‹adj›

1. iseseisev, sõltumatu. a. (inimese kohta:); selline, kelle üle teistel ei ole käsutamisõigust, täielike õigustega. Nad olid vabad inimesed, mitte orjad. Vabaks ostetud ori. 19. sajandi alguse talurahvaseadustega kuulutati eesti talupoeg isiklikult vabaks. | ‹substantiivselt›. Orjandusliku korra ajal jagunes elanikkond vabadeks ja orjadeks. b. (rahva, riigi v. maa kohta:) selline, kes v. mis ei ole alistatud, suveräänne. Vaba rahvas, maa. Vaba Eesti. Kodumaa on jälle vaba, võõras ike murtud. Koloniaalsõltuvuses olevad maad, rahvad võitlevad end vabaks. c. (riiklike v. ühiskondlike olude kohta:) selline, kus kodanike õigused, tegevus, üldine seisund ei ole ülemäära kitsendatud. Vaba ühiskond. Vaba maailm (nimetus mittetotalitaarsete ja mittekommunistlike maade kohta). Elame vabal maal, kus igaüks võib oma arvamust avaldada. Vaba ajakirjandus, trükisõna. Vabad valimised. Vaba turumajandus, ettevõtlus, konkurents. Lõpuks ometi hakkasid vabamad tuuled puhuma 'muutusid olud vabamaks'.
▷ Liitsõnad: liht|vaba, maa|vaba, õilisvaba.
2. selline, kes (v. mis) ei ole vangistatud, kinniseotud v. -hoitud olekus vms. Ta oli vaba, mitte enam vang. Sai vangist, vangilaagrist vabaks. Osa vange, kinnipeetuid lasti vabaks. Mees lasti süütõendite puudumisel vabaks. Sai lunaraha eest vabaks. Ta päästeti köidikuist vabaks. Rabeles end kinnihoidjate käest vabaks. Sai käe teise haardest vabaks tõmmata. Laskis linnu puurist vabaks. Päästis endal vöö vabamaks 'lõdvemaks'. *Lase vasikas koplist vabaks, vaata mis ta teeb! A. Antson. || füüs keem mitteühinenud millegi teisega; sidumata. Vaba aatom. Vaba hape, hapnik, süsinik, ioon, neutron. Vabad elektronid, radikaalid. Vaba laeng. Vaba energia (energia termodünaamiline parameeter). Vaba vesi (mineraalides).
3. selline, keda ei takista, piira, seo korraldused, keelud, kohustused vms. ning kes võib oma tahte järgi toimida. a. (inimese, harvemini muu elusolendi kohta). Ma olen vaba mees: lähen, kuhu tahan. Vaba inimesena ei pruukinud ta teisi arvestada. Saad töö varem valmis, oled vaba mees. Ma olen täiesti vaba, ei sõltu kellestki. Minu poolest oled sa nüüdsest vaba. Lõpuks oli ta kõikidest kohustustest vaba. Sai kroonuteenistusest, sõjaväest vabaks. Ta oli nõus lahutama ja naist vabaks andma. Lõpuks ometi tundis ta end vabana nagu linnuke oksal. b. (tahte, otsustuse jne. kohta). See on meie vaba tahe. Tulime siia oma vabal tahtmisel, vabal soovil. Sul on vaba voli otsustada. Nad tegid seda vabal kokkuleppel. See on kirjaniku vaba fantaasia vili. Kirjand vabal 'ette mittemääratud' teemal. Reegli järgimine anti vabaks 'jäeti igaühe enda otsustada, kuidas kasutada'. *Oleme inimesed, kes oskavad hinnata vaba mõtte juhtivat tähtsust avalikkuses .. A. Saarna. c. (mingi tegevuse v. olukorraga ühenduses:) mittepiiratud; kitsendamatu. Elas suvel vaba hulkurielu. Loengutest osavõtt, raamatukogu kasutamine on kõigile vaba. Vaba planeering, hoonestus (näit. linnaosa tänavate kujunduses). Sõja ajal ei olnud vabal müügil paljusid tarbekaupu. || ‹pl.› (koos sõnaga käsi piiramata toimimisvõimaluse kohta). Peremees jättis, andis töödejuhatajale kõiges vabad käed. Sai pangadirektorina kõikideks operatsioonideks vabad käed. Nõudis kulutusteks vabu käsi. Uus seadus jättis mõisnikele talumaade suhtes vabad käed. Repertuaari valikul olid esindusteatril mõnevõrra vabamad käed.
4. selline, kus ei arvestata, järgita täiel määral eeskujusid, originaali, üldisi reegleid, kombeid vms. Vaba 'mitte sõnasõnaline' tõlge. Raamatuke on vaba mugandus saksa keelest. Rahvajuttudel on enamasti vaba vorm. Vaba 'täpselt reeglistamata' sõnajärjestus. Vaba improvisatsioon rahvamuusika ainetel. Skitseeriv ja vaba maalitehnika. Kunstniku pintslitõmme on julge ja vaba. Tal on liiga vabad vaated. Võõristust äratavalt vaba käitumine. Vabade elukommetega naised. *Elen ei sallinud liiga purjus mehi, ehkki muidu oli ta väga vaba. M. Mutt.
5. oma olekus sundimatu, mittepingutatud, lahe. Ole nii vaba ja loomulik, kui vähegi suudad! Ta on muutunud enesekindlamaks ja vabamaks. Meeste olek muutus vabamaks, juba naerdi. Kõiki haaras vaba ja sundimatu meeleolu. Vestlus oli vaba ja otsekohene. Mind valdas selles seltskonnas kerge, vaba tunne. *Ja samm oli tal vaba nagu inimesel, kes pärast päevatööd, ilusal kevadisel õhtul ajaviiteks ringi luusib ... A. Kaal. || (avara, laheda, mittepingul rõivastuse kohta). Vaba ja lohmakas pintsak. Eelistatud on vaba ja lai rõivas. Vaba 'mitterange' tegumoega mantel, kombinesoon.
6. kasutuses mitteolev, mittehõivatud v. mida ei ole mingiks otstarbeks kinni pandud. a. (mingi koha, eseme vm. kohta). Kas see koht, tool on vaba? Kohvikus polnud vabu kohti, vabu laudu. Üks pinginurk oli veel vaba, istusin sinna. Mihkli voodi on praegu vaba, lama natuke! Hotellis polnud enam ühtki vaba tuba. Keldrikorter jäi, sai hiljaaegu vabaks. Igale kalendrilehele on jäetud märkuste jaoks vaba ruumi. Kui leidub mõni vaba reha, ma tulen appi! Võtsin möödasõitva vaba takso. Meie asutuses on üks toimetajakoht vaba, see peaks sulle sobima. Põgenikud asustati vabadele ääremaadele. Ühes käes oli korv, teine käsi vaba. b. (palgatööst v. muudest kohustuslikest ja vajalikest toiminguist hõivamata aja kohta). Ametitööst, õppetööst vabal ajal. Käis vabal ajal kalal. Kella kaheni on meil pool tundi vaba aega. Küsisin, sain töölt vaba päeva. Mul on täna vaba õhtu, õhtupoolik. Kõik vabad tunnid istus ta õpikute taga. Kas sul on mõni vaba minut minu jaoks? Tuli igal vabal hetkel haiget sõpra vaatama. c. (parajasti kasutuses mitteoleva vara kohta). Ma ei saa sulle laenata, mul ei ole praegu vaba raha. Oma vaba raha viib ta panka. Vaba kapital 'sularaha'. d. (millegi v. kellegi poolt mittehõivatud isiku kohta). Ma ei ole kahjuks täna õhtul vaba. Paari tunni pärast lõpeb tööaeg, siis olen vaba. Küsisin end töölt paariks tunniks vabaks. Vahikorrast vabad mehed kogunesid ruhvi. Meil on külluses vaba tööjõudu. Tüdrukul on juba keegi, ta ei ole enam vaba. Kas Kreeta süda on ikka veel vaba? *Varsti kolmkümmend täis, kust ta endale siis vaba meesterahva leiab. L. Tungal.
7. (liikumise, kulgemistee, nähtavuse kohta:) tõkketa, takistusteta. Kutsar karjus: „Tee vabaks!” Vaata, et taganemistee vaba oleks! Pääs keldrisse peab olema vaba. Otsisime kaljude vahel vaba käiku. Vaba liin tsentris (näit. males). Õhu vaba juurdepääs. Kõrgendikult avaneb vaba vaade merele. Vaba langemine füüs keha liikumine maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. | piltl. Tuulele avaneb kõrbes vaba tegevusväli. Ollakse huvitatud kapitali võimalikult vabast liikumisest üle riigipiiride.
8. katmata; lahtine. a. (vee, veekogu kohta). Jõgi, järv on jääga kaetud, ainult kallastest kaugemal on vaba vett. Soostuvas järves on vaba pinda suhteliselt vähe. Mõne aerutõmbega libisesime roostikust välja vabasse vette. Jää oli läinud ja meri jälle vaba. *Vaheti oli jää vahel siin-seal lahva vett, aga mida kaugemale laevad jõudsid, seda kitsamaks vabad veed läksid. A. Kalmus. b. (palja kehaosa kohta). Õhtukleidi dekoltee jättis õlad ja selja vabaks. Haavatul oli sidemeist vaba vaid tilluke lapike näost. See soeng jätab lauba vabaks. c. (muu pinna kohta). Liustikest vaba maapind. Kiviktaimlakivide vahele peab jääma vaba pinda lillede istutamiseks. d. (looduslikus keskkonnas v. ruumidest väljasoleku kohta). Pühapäeval ruttavad inimesed vabasse loodusesse. Peaksime rohkem viibima vabas looduses, vabas õhus. Rahvapidusid korraldatakse vabas õhus. Õhtust söödi vabas õhus väikese lõkke ääres. Kohvikus kaetakse suviti mõned lauad vaba taeva alla, terrassile.
9. millestki v. kellestki ilmaolev; millestki v. kellestki lahti saanud. Ta on vaba eelarvamustest, valskusest, himudest ja ihadest. Ka mina ei olnud taolisest arvamusest päriselt vaba. Elu oli nüüd muredest vaba. On väidetud, et tõeline kunst on poliitikast vaba. Püüti hankida viirushaigustest vaba kartuliseemet. Lõpuks sai ta tüütavatest külalistest vabaks. Need päevad võis ta tööst vabana lihtsalt puhata. *Tuba oli niisama vaba kunstist kui raamatukapp kauniskirjandusest. K. Ristikivi. || sport (pallimängudes:) vastastest mittetakistatud. Mängis end korvi all vabaks ja asus pealeviskele. Mängus on oluline osata rünnakul kohta valida ja ennast vabaks joosta.
▷ Liitsõnad: aatomi|vaba, alkoholi|vaba, eelarvamus|vaba, haigus|vaba, happe|vaba, illusiooni|vaba, jää|vaba, kahjuri|vaba, kompleksi|vaba, koormus|vaba, kriisi|vaba, kõhklus|vaba, leelis|vaba, limiidi|vaba, lume|vaba, lämmastiku|vaba, maksu|vaba, mikroobi|vaba, mängu|vaba, müra|vaba, mürgi|vaba, nakkus|vaba, pinge|vaba, pisiku(te)|vaba, plii|vaba, rasva|vaba, reklaami|vaba, riski|vaba, rooste|vaba, soola|vaba, stambi|vaba, suitsu|vaba, žürii|vaba, taudi|vaba, teenistus|vaba, tolli|vaba, tolmu|vaba, tuuma|vaba, täi|vaba, töö|vaba, umbrohu|vaba, vee|vaba, viisavaba.
10. tasuta, prii. Vaba pääse kontserdile, ballile, teatrisse.
11. Vabad kunstid aj Vana-Roomas ja keskajal vabale (1. täh.) haritud mehele sobivaks peetud teadmiste ja oskuste alad (grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika), artes liberales.

vallutus|sõda
teiste maade ja rahvaste alistamiseks peetav sõda. Napoleoni, Rooma impeeriumi vallutussõjad. Riik pidas valduste suurendamiseks vallutussõdu.

võõra|maa ‹indekl. adj›
võõraste maade, võõramaine. Võõramaa taimed, linnud, veinid. Raadio üürgas mingit võõramaa fokstrotti. *Ja madrus käib võõramaa särgis, / suus võõramaa viisid ja keel .. J. Kaidla.

ühendus ‹-e 5› ‹s›

1. üksteises kinniolek; kokkupuutes olek. Elektroodidevaheline ühendus. Luuotste ühendus. Järvel on oja kaudu ühendus Väikese Emajõega. Suurvee ajal poolsaare ühendus maismaaga katkeb. Kõrvuti asuvad toad olid omavahel uste kaudu ühenduses. | piltl. Poeet rõhutab oma luuletustes inimese ja looduse lahutamatut ühendust. || (telefoni, raadio vm. teel). Püüdsin helistada haiglasse, kuid ei saanud ühendust. Telefon vaikis: tormiga oli ühendus katkenud. Radist võttis ühenduse keskusega. Laevad on omavahel raadio teel ühenduses. || (inimeste sidemesoleku, seotuse, kontakti kohta). Kirjutasime teineteisele, olime omavahel ühenduses. Palume teid ajakirja toimetusega ühendust võtta! Pea ikka minuga ühendust! Tähtis mees, seisab ministriga otseses ühenduses. Tal oli ühendus allilmaga. Vangid püüdsid välismaailmaga ühendust luua. Paljude emigrantide ühendus kodumaaga on katkenud. Otsis Piiblit lugedes jumalaga ühendust.
▷ Liitsõnad: automaat|ühendus, liigend|ühendus, lühi|ühendus, maa|ühendus, pistik|ühendus, polt|ühendus, põkk|ühendus, sild|ühendus, šarniirühendus; otse|ühendus, püsi|ühendus, raadio|ühendus, telefoni|ühendus, telegraafi|ühendus, vale|ühendus, võrguühendus; kirja|ühendus, posti|ühendus, salaühendus.
2. (eri paiku ühendava liikluse, ka vastavate liiklusteede jm. liiklusvõimaluste kohta). Bussiliinid kindlustavad regulaarse ühenduse linnade vahel. Helsingiga, Tallinna ja Helsingi vahel ühendust pidavad laevad. Mitu päeva ei olnud ühendust üle väina. *Milline neist paljudest mürskudest Emajõe põlise kahe kalda ühenduse [= silla] vastu taevast viis? L. Vaher.
▷ Liitsõnad: bussi|ühendus, laeva|ühendus, lennu|ühendus, maantee|ühendus, mere|ühendus, otse|ühendus, paadi|ühendus, praami|ühendus, raudtee|ühendus, rongi|ühendus, trammiühendus.
3. mehe ja naise (abieluline) kooselu. Kreeklaste heeros Herakles sündis peajumal Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene ühendusest. Loodusrahvastel toob lapse sünd kaasa vanemate ühenduse legaliseerimise. *Niisugune ühendus, kooselu ilma armastuseta, ainult varanduse pärast, – ma ütleksin küll, et see on avalik nurjatus! M. Nurme.
▷ Liitsõnad: armuühendus.
4. organisatsiooniliselt seotud koondis ühiste eesmärkide saavutamiseks, liit (2. täh.). a. teat. ala esindajate v. teat. tõekspidamistega (varem ka maa-alaliselt seotud) isikute koondis. Majanduslikud, kaubanduslikud ühendused. Poliitiline, religioosne ühendus. Kodanike, mõttekaaslaste ühendused. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus. Paljudel rahvastel esineb tänapäevalgi hõimkondade ühendusi. Kihelkondade kui territoriaalsete ühenduste kujunemine algas juba keskmisel rauaajal. b. riikide liit. (Briti) Rahvaste Ühendus 'Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ja neist sõltuvate maade ühendus'. Euroopa Liit on riikide ühendus.
▷ Liitsõnad: eriala|ühendus, kaubandus|ühendus, kutse|ühendus, majandus|ühendus, vabaühendus; sõprusühendus.
5. seos (1. täh.) Neil nähtustel ei näi esmapilgul mingit ühendust olevat. Kas need sündmused tõepoolest omavahel ühenduses seisavad? 'seotud on'. *Tüdruk paneb imestusega tähele, et linnud on juba harjunud kevadkündi ja -külvi traktorimürinaga ühendusse viima [= seostama]. J. Piik. | ‹inessiivis kaassõnalaadselt›. *Jah, siis on veel kuivus suus ja kurgus ja sellega ühenduses janu. A. Alas (tlk).

üld|ajalugu
kõigi maade ja rahvaste ajalooga tegelev ajalooteaduse osa, maailma ajalugu; ka vastav õppeaine. Üldajaloo õppetool. Üldajaloo loengud, eksam.