[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 sobivat artiklit.

maruadv
kõnek väga, hirmus, tohutult. Maru põnev film, raamat. No oli maru vahva pidu! Ta on maru äkiline mees. Seal oli maru igav. *See [= kalalkäik] karastab närvi, tead, maru hästi .. H.-K. Hellat.

maru11

1.säge torm, raju. Kohutav, hirmus maru. Maru möllab. Väljas mühises, ulgus maru. Tulevad sügisesed tormid ja marud. Tuul paisub maruks. Maru murrab puid, lõhub katuseid. Sellise maruga ei saa merele minna. Ootame maru vaibumist. | piltl. Mitmed sõjad ja marud on meie maast üle käinud. Hinges möllab maru. *Nüüd läks „Bristolis” maru lahti. Lauad paisati ümber, pudeleid lendas, toolid ragisesid .. M. Rebane. *Seisin üksinda võitluse marus / juba noorusest peale .. A. Sang (tlk).
2.s› ‹illatiivis ja inessiivis adverbilaadselt›. a. pöörane viha, meeletu raev, märatsus. Nöökimine ajas mehe marru. Läheb, satub joobnuna kergesti lausa marru. Oli nii marus, et pidi mulle käsitsi kallale tulema. b. marutaud. Koer oli marru, marusse läinud, jäänud. Marus rebane oli õue tulnud.
3.adj› ‹hrl. liitsõna esiosanameeletu, pöörane; äge; näit. marujoodik, marukarsklane, marurahvuslane, maruvihane

marumaru 11 või -da 2› ‹adj
kõnek tore, vahva. Ta on täitsa maru mees, poiss, plika. Eile nägin üht marudat filmi. Onu rääkis marudaid lugusid. Seal oli hulk marusid poisse. See on sul maru mõte! Mere ääres oli marudam kui siin. Küll oleks maru reisida! No see on tore, täitsa maru! Oi kui maru, et sa tulid!

modru6› ‹s
murd kraam. *Raiun metsast roovlatid, tassin need ja pilpapakid, haamrid, tangid, kirved-saed, naelad ja muu tarviliku modru aida lakka. O. Tooming.

muru111› ‹s
maad kattev madal tihe rohi; aiand heintaimedest koosnev korduva niitmisega madalana hoitav taimkate. Looduslik, külvatud muru. Haljas, erkroheline muru. Majaesine muru. Tihe madal ühtlane muru. Muru külvama, niitma, pügama, väetama. Lapsed istuvad, jooksevad, mängivad murul. Murul käimine keelatud. *Poega muru alla pannes [= mattes] ja ka hiljemgi ei kuulnud keegi vanalt Alaselt leinasõna .. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: aia|muru, haua|muru, ilu|muru, jalgpalli|muru, kummeli|muru, mängu|muru, staadioni|muru, tantsu|muru, õuemuru.

muru211› ‹s
murd üle (poole) leiva lõigatud (v. murtud) viil. *Murdis ema eneselegi muru leiba, rüüpas suutäie piima .. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: leivamuru.

mõru11› ‹adj

1. (hrl. vastandatuna magusale:) koirohu, sapi, võilille piimmahla jms. maitsega (v. kõrvalmaitsega); viha, kibe. Paljud ravimid on (maitselt) mõrud. Mõni kurk on otsast natuke mõru. Mõrusid seeni leotatakse ja kupatatakse. Leivakoorik oli mõruks kõrbenud. Mõru nagu sapp, tubakas. Joob mingisugust väga mõru ekstrakti. Suitsetamine teeb suu mõruks. Kas paned suhkrut ka või jood mõru 'magustamata' kohvi? Mulle maitseb mõru 'vähemagus' piimašokolaad. Mis suus mõru, see kõhus magus. Haigel oli mõru maitse suus. Viin tundus väga mõruna. Mul tekkis kahjutundest mõru klomp kurku. Mõru on haavakoor, veel mõrum kuninga leib. | (taimenimetustes). Mõru vahulill, jürilill, kirburohi, vesipipar.
▷ Liitsõnad: magus|mõru, sappmõru.
2. piltl kibestunud, kibe (hrl. 4. täh.) Tuju on paha ja meel mõru. See teeb, võtab meele mõruks. Kiuslik naaber tegi ta elu mõruks. Sellest on jäänud mõru mälestus. Mõlgutab mõrusid mõtteid. Mõru on mõelda, et kõik nii halvasti välja kukkus. Mõru tundmus, tunne hinges. Mõru naeratus näol. Mingi mõru toon hääles. Nägu läheb järjest mõrumaks. *Seal [= kodus] oleks raskus tundunud veelgi raskemana, meelepaha veelgi mõrumana. V. Uibopuu.

mõru pill, mõru pilli alla neelama vt pill [2]

märu11› ‹s
hrv märul, mäsu. *Alguses, kui nende [= hullajate] märu ja mäsu algas, olid perenaine ja peremees ka uksel .. E. Oja. *.. kogu ilm tuisku ja märu täis, et ei näe sammugi ette .. H. Sergo.

möiru6› ‹s
hrv kõnek pahur, möirgav loom. *„Anna talle [= pullile] natuke leiba,” õpetas Jass. „See on parem, kui sa selle möiruga sõbraks saad ..” T. Braks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur