[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

ameti|raha
hrl. kaelas kantav suure mündi kujuline ametimärk. Rektori, vallavanema, kohtumehe ametiraha.

automaat-maadi 21› ‹s

1. seade v. seadmete kogum, mis iseseisvalt, inimese vahetu osavõtuta sooritab teat. operatsioonide kompleksi. Automaadi töötsükkel. Tehnoloogilised, elektromehhaanilised automaadid. Automaati seadistama. || mündi v. žetooni sisselaskmisel käivituv, hrl. midagi väljastav seade. Automaadist sai gaseeritud vett. Võtsin automaadist kohvi ja šokolaadi. Helistasin automaadist. || piltl (mehaaniliselt, masinlikult v. tuimalt, hingetult töötava, tegutseva inimese kohta). *Kui pole pead, saks sest ei tunne puudust, / ta – automaat, kes täidab ainult käsku .. J. Barbarus.
▷ Liitsõnad: ajalehe|automaat, arvutus|automaat, joogi|automaat, jootmis|automaat, keevitus|automaat, kohvi|automaat, makse|automaat, mängu|automaat, müügi|automaat, panga|automaat, pileti|automaat, pool|automaat, rahavahetus|automaat, sularaha|automaat, telefoni|automaat, transpordi|automaat, täis|automaat, vee|automaat, villimis|automaat, õlleautomaat.
2. automaatpüss; püstolkuulipilduja. Kalašnikovi automaat. Tulistas, laskis automaadist valangu. Automaat seljas, rinnal, kaenlas, käes.

avers-i 2› ‹s
mündi, medali (pildiga) esikülg; ant. revers

jukebox [džuukboks] ‹-i 21› ‹s
masingrammofon, millesse mündi laskmise järel hakkab mängima soovitud lugu

kirikirja 31› ‹s

1. hrl. graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks. Egiptuse, kreeka, ladina, slaavi, heebrea, araabia, hiina, armeenia, gruusia, gooti kiri. Pimedate kiri. || šrift, trükikiri, selle liik v. kraad. Raamat trükiti Laakmanni kulu ja kirjadega 'väljaandel, kirjastusel'. Antiikvas, groteskis, fraktuuris vm. kirjas trükitud raamatud. Paks, jäme, rasvane, poolpaks, harilik kiri. Suure kirjaga raamat, kuulutus. || kirjutamine, kirjaoskus; kirjatarkus, kirjasõna. Kolkakülades ei osatud lugeda ega tuntud kirja. *Kui tema amet oleks kirja uurida, võiks ta rääkida niisama targalt kui Küti Elmar. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: hieroglüüf|kiri, häälik|kiri, kiil|kiri, kiir|kiri, masina|kiri, mõiste|kiri, nöör|kiri, pilt|kiri, raid|kiri, ruuni|kiri, sala|kiri, silp|kiri, sõlm|kiri, tähtkiri; fraktuur|kiri, grotesk|kiri, kapitaal|kiri, kapiteel|kiri, korpus|kiri, kursiiv|kiri, ptii|kiri, püst|kiri, trüki|kiri, versaalkiri.
2. kirjamärkide käsitsi kirjutamise viis; käekiri. Tal on ilus, selge kiri. Kiri on hästi loetav, lohakas, kribuline. Kogu päevik on täis tihedat peent kirja.
▷ Liitsõnad: ilu|kiri, kald|kiri, plakat|kiri, püst|kiri, standard|kiri, ümarkiri; pliiatsi|kiri, tindi|kiri, tušikiri; kirbukiri.
3. kirjamärkidest koosnev tekst. Kiri päevikus on tuhmiks muutunud. Kõnnitee serval olid sildid kirjaga „Murul käimine keelatud!” Hauakivide kiri oli peaaegu kustunud. Ega kiri valeta. || mündi pool, millel on väärtust märkiv number koos rahaühikut märkiva sõnaga; ant. kull. Väljakupoolte loosimisel tuli kohtunikul kulli ja kirja visata. Kull või kiri? (küsimus loosimisel, liisuheitmisel). Kulli ja kirja mängima 'õnnemängu mängima, kus võidab see, kes õigesti ennustab, kas pöörlema pandud v. õhku visatud mündil jääb kukkumisel peale vapi- või kirjapool'.
▷ Liitsõnad: all|kiri, haua|kiri, juht|kiri, käsi|kiri, lipu|kiri, peal|kiri, raidkiri; neoon|kiri, tulekiri; õigekiri.
4. (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud v. suletud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks vm. Ametlik kiri. Tähitud kiri. Õhuke, paks, pikk, lühike, napisõnaline, lakooniline kiri. Avatud, avamata kiri. Kirjade sorteerimine, tembeldamine postiasutuses. Ema, sõbra kiri. Kiri kallimalt. Laual on vanemate kiri. Kiri kodumaalt, välismaalt, Lätist. Tema kirjad kodustele. Kirja kirjutama, saatma, ootama. Luges kirja läbi. Panin kirja posti. Kleepis kirja kinni. Tegin kirja lahti. Sain temalt mitu kirja. Ajalehele, toimetusele saabus lugejatelt palju kirju. Mul on sulle kiri üle anda. Viimase postiga tuli mitu kirja. Rebis kirja tükkideks, puruks. Kirjas polnud sõnagi viimastest sündmustest. Püüdis asja ajada kirja teel. Vangid vahetasid kirju salaja. Teda polnud kodus, jätsin talle väikese kirja. *.. Roht ilmutab hiljem „Tallinna Teatajas” koguni avaliku kirja, milles peale muu teatab, et ta oma endiste kirjanduslike sõprade pärast häbeneb. J. Kärner. || selles vormis kirjutatud ilukirjanduslik vm. teos. O. Lutsu teos „Kirjad Maariale”. Pauluse kirjad. || kirjaümbrikut meenutav nõelte pakend. Kiri nõelu.
▷ Liitsõnad: anonüüm|kiri, armastus|kiri, era|kiri, kaas|kiri, kaebe|kiri, lepitus|kiri, meeldetuletus|kiri, protesti|kiri, soovitus|kiri, tänu|kiri, vabandus|kiri, vastus|kiri, viisakus|kiri, õnnitlus|kiri, ässituskiri; e-|kiri, elektronkiri; liht|kiri, tähtkiri.
5.hrl. pl.kõnek dokument, ametlik paber; ürik. Laos oli vähem kaupa, kui kirjad näitasid. Arveametnik ja kassapidaja hoiavad kirjad ilusasti korras. *Vahepeal on Emmi – kirjade järgi Anette-Emmeline – vankripäras end sõidusuunda pööranud .. M. Traat. *Tead, Logina on kolmsada aastat vana koht ... Juba poola-aegsetes kirjades mainitakse. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: au|kiri, ees|kiri, hinna|kiri, kaitse|kiri, kiitus(e)|kiri, kinke|kiri, käsk|kiri, luba|kiri, märgu|kiri, nõude|kiri, palve|kiri, pant|kiri, põhi|kiri, raha|kiri, ratifitseerimis|kiri, ring|kiri, saate|kiri, suunamis|kiri, teenistus|kiri, turbe|kiri, voli|kiri, võla|kiri, ärakiri; hinge|kiri, kiriku|kiri, nime|kiri, revisjonikiri.
6. kõnek nimekiri; ‹sisekohakäänetesosutab kategooriale, liigile, rühmale, kuhu keegi loetakse, arvatakse kuuluvat v. kust keegi välja arvatakse. Poisid võib juba meeste kirja arvata. Oled sa ikka veel poissmeeste kirjas? Koolis oli ta kogu aeg kolmemeeste kirjas. Õppeedukuselt on kool paremate kirjas. Teda ei saa veel kahtlusaluste kirjast kustutada. *.. väga ja väga võimalik, et ta enam polegi Häänküla kooli õpilaste kirjas. O. Luts.
7. van raamat. *Pealegi, kui Ants tõesti tahtis teada, kas vanus raamatuis leidub midagi huvitavat Vanapaganast, siis võis ta õpetaja poole pöörduda, sest see pidi ometi vanu kirju tundma. A. H. Tammsaare. || piibel, püha raamat. Kirigi ütleb, et vanemate patud nuheldakse laste kätte.
▷ Liitsõnad: aja|kiri, kuu|kiri, püha|kiri, reisi|kiri, väitekiri.
8. (kaunistav) muster, ornamentika (riidel, puuesemetel jm.). Lilleliste kirjadega põll. Särgikäiste kiri. Ilusa kirjaga kangas. Põletatud kirjadega puunõud. Hiiu kirjadega õllekapp. Lõikas kepile kirjad peale. Uhkete kirjadega tort. Musta-valget kirja 'musta-valgekirju' lehm. | piltl. *.. tüdruku küüned olid sinna [põsele] jätnud kirja, mida ei saanud valesti mõista. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: kampsuni|kiri, kinda|kiri, käise|kiri, pitsi|kiri, puidu|kiri, suka|kiri, tanu|kiri, tikandi|kiri, vaiba|kiri, varruka|kiri, vöökiri; pilu|kiri, põletuskiri; kalasaba|kiri, kirbu|kiri, kärbse|kiri, liblika|kiri, lill|kiri, vikkel|kiri, vöötkiri.

legend-i 21› ‹s

1. rahvajutt mingist (ajaloolisest) sündmusest v. isikust; jutustus pühaku, usumärtri vms. (ime)tegudest, vagajutt. Legendid Karl XII-ndast, Rootsi Raudpeast. Piibli legendid. Legend pühast Birgittast. || väljamõeldis, ebausutav jutt. Tema võimetest räägitakse igasuguseid lugusid, mine tea, mis on tõsi, mis legend.
2. kunstiteosele lisatud seletav tekst; diagrammi, kaardi seletuskiri. Matkajad jälgivad kaarti ja legendi.
3. mündi, medali, pitsati vms. pealiskiri

muusika|automaat
mündi sisselaskmisel käivituv, soovitud plaadi valiv ning selle läbi mängiv grammofon (kohvikutes, baarides v. mujal), jukebox

mängu|automaat
hrl. mündi v. žetooni sisselaskmisel käivituv meelelahutus- v. hasartmängu aparaat

mündi|alus
mündi kaal ja proov

mündi|koopia
pärast mündi vermimise ametlikku lõpetamist originaaltemplitega valmistatud münt. Algupärasega samast metallist mündikoopiad.

pass1-i 21› ‹s
teat. dokument. a. isikutunnistus. Passi välja andma, vahetama. Suursaadiku diplomaatiline pass. Nooruk tõmbas taskust tuliuue passi. Passi kontrollima, küsima, ette näitama. Passi järgi on ta Mihkel, aga kutsutakse Mikk. Valge pass van tõend sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistamise kohta. Kollane pass van prostituudi pass. b. (tõu)looma tunnistus. Jahikoera pass. Vanasti olid hobustel passid. c. toote tehnilisi omadusi iseloomustav ja juriidiliselt tagav dokument. Liiklusvahendi tehniline pass. Igal tööpingil ja mootoril on oma pass. Külviseemne pass. Hoonete välisviimistluse passid. Mündi pass 'mündi see pool, mis täielikumalt kajastab tema riiklikku kuuluvust'. d. piltl pudel viina vm. alkohoolset jooki kellegi meeleheaks. Peremees võttis isamehelt passi vastu ja palus külalised lauda. Külapoisid tõkestasid pulmarongi tee ja nõudsid passi.
▷ Liitsõnad: autori|pass, garantiipass; hobuse|pass, hundi|pass, reispass; näpu|pass, vale|pass, välispass.

pipar|münt
bot maitse- ja ravimtaimena kasvatatav tugeva aromaatse lõhnaga kultuurtaim, vesi- ja rohelise mündi hübriid (Mentha piperita). Must, valge piparmünt. Kuivatatud piparmünt. Kamber lõhnas piparmündi ja koirohu järele.

revers-i 2› ‹s

1. mündi vapikülg v. medali tagakülg; ant. avers
2. jur vastutõend, millega tühistatakse mingi kohustus

taksofon-i, -i 10› ‹s
telefoniaparaat, mis võimaldab kõnelust, kui selle eest on eelnevalt mündi sisselaskmisega v. telefonikaardi soetamisega tasutud, telefoniautomaat. Poistekamp lõhkus, rüüstas taksofone.
▷ Liitsõnad: kaart|taksofon, münttaksofon.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur