[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

mökutama ‹37›

1. mökitama. Lambad määgivad ja kitsed mökutavad. *.. lakkamatult mökutas saksofon ja põmpsus trumm. O. Tooming.
2. segaselt, katkendlikult, kidakeelselt v. kobavalt rääkima. Ütle lühidalt ja selgelt ära, mis sul öelda on, ära mökuta! *Aga kõige hullem, mõtlesin, oleks nüüd mökutama hakata. Lao aina vastu, raiu oma, sul on ju õigus! V. Ilus.
3. aeglaselt, venitades midagi tegema v. toimima. Mis te mökutate, hakkame juba minema. Tehke eluga, ei ole (siin) aega mökutada (midagi). *„Mida kuradit sa mökutad, tõmba [lämbuval lehmal] kõri maha!” kriiskab Liide. V. Lattik.