[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 sobiv artikkel.

mõtemõtte 18› ‹s

1. mõtlemise üksikakt v. tulemus. Lapsik, veider, kummaline, imelik, meeletu, pöörane, naljakas, absurdne, ketserlik, kaval mõte. Head, helged, halvad, pahad, rasked, sünged, mustad, murelikud mõtted. Mõtteid mõlgutama, heietama. Kuidas ta sellisele mõttele tuli? Teda valdas ootamatu mõte. Äkki välgatas, sähvatas, vilksas lohutav mõte pähe, peast läbi. Igaüks mõtles oma mõtteid, tegeles oma mõtetega. Sellist mõtet pole mul varem pähe tulnud. Kes on talle sellise mõtte pähe pannud? Tema ainus mõte oli, kust süüa saada. Mõtted keerlevad, tormavad (peas). Palavikuline mõtete tulv. Piinavad mõtted närivad südant, hinge. See mõte ei andnud talle enam rahu. Ma ei usu seda, mulle ei mahu see mõte pähe. Kes suudaks mõista, ära aimata, lugeda teise mõtteid! Igaüks ei suuda oma mõtteid arusaadavalt väljendada, sõnastada, paberile panna. Ei suuda erutusest mõtteid koguda, koondada. Mõtted valguvad laiali, on laiali, laokil, mujal, rändavad ringi. Pea on mõtetest tühi. Heida sellised mõtted peast. Mõnikord ei saa tüütavast mõttest kuidagi lahti. || arvamus, seisukoht, käsitus. Vahetati mõtteid ning vaieldigi. Meie mõtted selles asjas lähevad oluliselt lahku, ei lange kokku, on paljuski erinevad. Seda mõtet ma ei jaga, ei poolda. Ta tuli välja huvitava mõttega.
▷ Liitsõnad: juht|mõte, põhi|mõte, tagamõte; kinnis|mõte, luulu|mõte, sala|mõte, sundmõte; hirmu|mõte, mure|mõte, mässu|mõte, noru|mõte, patu|mõte, soov|mõte, surma|mõte, tusa|mõte, uit|mõte, äkkmõte.
2. mõtlemine, mõttetegevus, kaalumine. Majandusliku, ühiskondliku, kriitilise mõtte areng Eestis. Mõte aeglustub, soikub, nürineb. Tööd tuleb teha mõttega, mitte huupi ponnistades. Sa ei kuulagi mind, oled mõtetega mujal. Kas selline võimalus pole sulle mõttesse tulnud? Olen eilse õhtu mõttes mitu korda läbi käinud, mõttest läbi lasknud. On mõttesse, mõtetesse, mõtteisse vajunud, süvenenud. Istub mõtetes, sügavas mõttes kamina ees. Püüan endale kõike mõttes ette kujutada. Ärkas mõttest, oma mõtteist, oma mõtetest ja asus tegutsema. Mõtted võtsid peagi teise suuna. Ei suuda mõtteid vaos hoida. Ta mõte uitas hoopis kaugel. Rehkendas mõttes välja, et.. Mis sul mõtteis mõlgub? Olen seda ideed kaua mõttes kandnud, mõttes hellitanud. Mis tal ometi mõttes oli, kui ta niimoodi otsustas? *Telegrafistiproua meel ja mõte on rahulik – mehega on asjad korras .. M. Traat.
▷ Liitsõnad: inimmõte.
3. kavatsus, plaan, nõu, idee. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajad. Millal te kord mõttest teoni, mõtetest tegudeni jõuate? Tegi oma mõtte teoks, mõte sai teoks. Ta pole loobunud maale asumise mõttest, kuigi seda mõtet on maha laidetud. See mõte ei lähe sul läbi. Kavatsed maja ehitada? – Jah, mõte on tõesti. See mõte on hea, pole laita. Algul oli mõte jalgsi minna, kuid hiljem sellest loobuti. Vanamehel on mõte uuesti abielluda. Kui miski on mõtteks, mõttesse võetud, tuleb see ka täide viia. Mis sul edaspidi mõttes 'kavatsusel, nõuks' on? – Mul on mõttes talupidajaks hakata. Meil pole midagi paha sinu vastu mõttes. Ei tule mõttessegi, ei ole mõtteski 'ei kavatse' järele anda, vabandust paluda. *Öösiti vaevas teda aga saatanlik mõte: hooned põlema pista või Annus maha lüüa. M. Metsanurk.
4. tähendus, sisu, olemus; asjaolu, suhe. Ma ei saa selle vanasõna mõttest aru. Lause mõte jäi arusaamatuks, segaseks. Meie laulupidudel on olnud ka muusikapidustustest laiem rahvuspoliitiline mõte. Uuenduse mõte on selles, et .. Maja varises rusuhunnikuks sõna otseses, tõsises mõttes. Ekskursioon oli mitmes mõttes huvitav, õpetlik. Mõnes, teatavas mõttes on tal õigus. Laiemas mõttes võtta on linnudki loomad. Lugeda oli põnev, aga kunstilises mõttes ei paku see raamat midagi. Ta on fanaatik heas mõttes. Mis mõttes ta veidrik on? – Igas mõttes. Käitumise mõttes pole talle midagi ette heita. Raha mõttes elasime lahedalt. *Meri on andnud inspiratsiooni loojale ja sisu ning mõtte teosele. Ü. Tuulik.
5. otstarve, eesmärk; olulisus, tähtsus. Igal tööl olgu mõte. Selle ettevõtte, ürituse mõte ei olnud mulle selge. Mis mõtet on parandada, kui jälle ära lõhutakse? Mis mõttega, mis mõttel peaksin tühja tööd tegema? Jaa, sel asjal on mõte sees. Kokkuhoiu mõttes loobusime restorani minekust. Paneme kindluse mõttes tabaluku ka ette. Vahelduse mõttes oleksime paar nädalat maal. Me ei kakelnud, rüselesime niisama nalja, huumori mõttes 'naljaks, naljaviluks'. Huumori mõttes 'niisama, igaks juhuks' võiks ju asja uurida. Raudrüüs rüütlivägi kaotas oma mõtte. Kas meie vastupanul on üldse mingit mõtet? Pole (sügavat) mõtet kiirustada, rong on juba läinud. Tema juba teab, kellega on mõtet häid suhteid hoida.
▷ Liitsõnad: elumõte.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur