[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

ajaloo|käsitus
käsitus, arusaamine ajaloost, ajaloo mõistmine. Mustvalge ajalookäsitus.

arusaamine-se 5 või -se 4› ‹s

1. mõistmine. Halb käekiri takistab, segab arusaamist. Arusaamine ning üksmeel abikaasade vahel. Tal pole kirjandusest, luulest õiget arusaamist. Jõuti arusaamisele, et nii on parem.
2. vaatekoht, seisukoht, tõekspidamine; käsitus. Igaühel on omad harjumused ja arusaamised. Neil on elust ja poliitikast hoopis erinevad arusaamised. Ta on nii mõneski küsimuses risti vastupidisel arusaamisel.

enese|teadvus
iseenda olemuse mõistmine, teadlikkus oma osast elus ja ühiskonnas. Isiksuse eneseteadvuse kasv, ärkamine. Rahvusliku väärikuse ja eneseteadvuse tõus. *Võiks arvata, et minus eneseteadvusele ärkas tulevane Napoleon. H. Raudsepp.

kontakt-i 21› ‹s

1. ühendus, kokkupuude, suhtlemine. Rahvusvahelised kontaktid. Tööalased, kultuurialased, kirjanduslikud kontaktid naabritega. Kontaktid rahvaste vahel. Kellegagi kontakti otsima, looma. Soovitati kontakti süvendada, tihendada. Sõja ajal nõrgenes, katkes, kadus kontakt välismaailmaga. Säilitas ka võõrsil kodumaaga tiheda kontakti. Pidasin temaga aastaid tihedat kontakti. Mul ei ole Üloga enam mingit kontakti. Tallinnas astu kontakti Endel Metsaga! Kui vaja, võta minuga kontakti! 'astu minuga ühendusse'. Meievaheline isiklik kontakt piirdus paari kohtumisega. Püüab eluga, ümbrusega kontakti leida. || vastastikune mõistmine. Ta ei saanud, saavutanud kaastöötajatega õiget kontakti. Õpilastel on õpetajaga hea kontakt. Ema ei leidnud pojaga enam kuidagi kontakti. Laulja, koor, kõneleja sai saaliga hea kontakti.
▷ Liitsõnad: keele|kontakt, kultuuri|kontakt, töökontakt.
2. otsene kokkupuude. Kehade, füüsiline kontakt. Süüfilis saab levida ainult kontakti teel haigega, gripp aga ka ilma otsese kontaktita.
3. el elektriahela osi ühendav puutepaar; seadme osa voolu ülekandmiseks ühest juhist teise

kõlblus|teadvus
mõistmine, mis on kõlbeline ja mis mitte. Kodanike kõlblusteadvuse kasv.

käsitus-e 5› ‹s
arusaam, mõistmine, taipamine, käsitamine. Loodusnähtuste materialistlik, idealistlik käsitus. Asjast puudus täpne, selge käsitus. Uurijal on kogu loost hoopis teine käsitus. Jõuti käsituseni, et tuleb uuesti alustada läbirääkimisi. *Katoliku kiriku käsituses on Hus ketser ning mässaja .. L. Metsar (tlk).
▷ Liitsõnad: ajaloo|käsitus, kunsti|käsitus, loodus|käsitus, maailma|käsitus, moraali|käsitus, vormikäsitus.

mõist-u 21› ‹s
hrv mõistmine
▷ Liitsõnad: hukka|mõist, õigeksmõist.

teadvus-e 5 või -e 4› ‹s

1. ka filos psühh psüühika võime peegeldada psüühikavälist maailma ja iseennast, teadmine ümbritseva ja enda kohta. Teadvuse teke, areng. Lapse, täiskasvanu teadvus. Individuaalne teadvus. Ühiskondlik, kollektiivne teadvus. Universaalne teadvus. Teadvuse vool (sisemonoloogi kohta). || millegi mõistmine, arusaamine; mõistus. Ettepanek jõudis ta teadvuseni, teadvusesse. Selline mõtegi ei mahtunud talle teadvusse. Loeb ja teadvus avardub. *„Kes kannatab, see kaua elab,” kordame sagedasti peaaegu mõtlemata, teadvuseta tuntud vanasõna .. A. H. Tammsaare. || mälu, meel(espidamine). Osava kõnemehena jättis ta jälje paljude teadvusse. Sõprade teadvusse jäi kaaslasest vaid mälestus. Sündmus, mis elab edasi rahva teadvuses. Lülitas eilse peo oma teadvusest välja. Ei suuda lapsepõlve teadvusse tagasi kutsuda. Sügavalt teadvusse sööbinud mälestus. || teadlikkus, eneseteadvus. Töötajate poliitiline teadvus. Rahva teadvust kasvatama, arendama, muutma. Esimesel laulupeol oli suur tähtsus rahvusliku teadvuse äratamisel.
▷ Liitsõnad: ala|teadvus, argi|teadvus, enese|teadvus, inim|teadvus, massi|teadvus, ühisteadvus; ise|teadvus, klassi|teadvus, kodaniku|teadvus, kõlblus|teadvus, rahvusteadvus.
2. (märgib normaalset virgeseisundit, selge mõistuse juures olekut:) meelemärkus; ant. teadvusetus (1. täh.), meelemärkusetus. Teadvust kaotama. Teadvusele tulema, ärkama. Teadvusel olema. Kannatanu on täie teadvuse juures. Minestanu toibutatakse teadvusele. Valu tõi ta teadvusele. Teadvus tuhmub, pole enam selge. Sõdur oli põrutusest teadvuseta. Teadvuseta olek.
▷ Liitsõnad: poolteadvus.
3. van teadmine. *Kuid see [= viha peremeeste vastu] oli olnud seal siis ainult tunne, mis aga nüüd oli selgeks teadvuseks, et peremehed on nende klassivaenlased .. A. Kivikas. *Ta istub mättale .. ja viibutab keppi, ümiseb, haigutab ja lõbutseb teadvuses, et ta elab, et ta on olemas. E. Vilde.

tõdemus-e 5› ‹s
tõekspidamine, arusaam; mõistmine. Peategelane kehastab kirjaniku enese tõdemusi. Luuletaja vahendab meile lihtsaid tõdemusi. On aegumatu tõdemus, et väike rahvas võib sisuldasa suur olla. Lähtutakse tõdemusest, et kunst on sama vana kui inimkond. Jõuti tõdemuseni, et mitte igasugune stress ei kahjusta tervist. Teooria tugineb tõdemusele, et .. Peas sähvatas õudne tõdemus: enam pole midagi parata! || info teadmiste baasi v. mudeli element v. elemendirühm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur