[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 4 sobivat artiklit.

mõõtmõõdu 21› ‹s

1. ka füüs mõõtevahend, rahvakeeles ennekõike mahu mõõtevahend, samuti sellele vastav kogus. Liitrine, toobine, vakane, tündrine mõõt. Perenaisel on kõige käepärasemad mõõdud teeklaas ja supi- või teelusikas. Jätsime esimese saetud halu järgmistele mõõduks. Ained tuleb taignasse lisada mõõdu järgi. Kaaluviht on massi mõõt, mõõtekolb ruumala mõõt. Mõõt herneid, rukist, jahu. Ühe mõõdu soola vastu tuli anda kolm mõõtu rukist; talupojad oleksid küll tahtnud mõõt mõõdu vastu. *Kõrtsmik laskis aeglase rahuga suurest ankrust vaskseisse mõõtudesse halvasti puhastatud alkoholi. E. Vilde. | piltl. Ära peta teist inimest – sulle tasutakse sama mõõduga. Küll ma tasun sulle kätte mõõt mõõdu vastu. *.. ja kurjad sõnad tulid keelele. Et Katrina oli sõnakas inimene, valas ta alati täis mõõduga. L. Vaher.
2. mõõtühik. Toll, jalg, küünar, süld, penikoorem, vakamaa, külimit, toop, tünder, nael, säilitis jt. endisaegsed mõõdud. Meetermõõdustiku mõõdud. Riia, Tallinna, kohalikud mõõdud. Vene, inglise mõõdud. Ülesandes oli mõõduks antud miil, aga vastus tuli arvutada kilomeetrites. || piltl mõõdupuu. Inimene on kõigi asjade mõõt. Armastus olevat täiuse mõõt. Raha, palk pole ainus eluväärtuste mõõt. Suu on südame mõõt. *Perenaise tööl oli ainult üks mõõt: tegi, kuni voki taha magama jäi. A. H. Tammsaare.
3. mõõde v. mõõtmed. Ülikonna, kleidi, mantli mõõdud. Rätsep hakkas mõõtu võtma. Käisin ateljees ülikonna mõõtu andmas. Seinakappe, riiuleid valmistatakse mõõtude järgi. Mõõda mitu korda üle, et iga mõõt täpselt klapiks. Kaart mõõdus 'mõõdusuhtes, mõõtkavas' 1 : 20 000 000. Siin on igas mõõdus, iga mõõtu kaste, karpe. Mis su mõõdud on, mis number ülikonda sa kannad? Osa laudu olid üle mõõdu, need tuli mõõtu saagida. Täpses mõõdus palgid, lauad. Alla mõõdu vähid lasti vette tagasi. See oli asunikukoht, talu mõõtu ta välja ei andnud. Ta on endale päris häärberi mõõtu maja ehitanud. Suur poiss küll, aga mehe mõõtu veel välja ei anna. | piltl. Ega iga kirjamees veel kirjaniku mõõtu välja anna. Ta annab õige härrasmehe mõõdu välja. See on tähtis tegelane, ministri mõõtu mees. *Oma parimates saavutustes on Laur tõusnud suure näitleja mõõtudeni. V. Panso.
4. määr, jagu; paras määr, piir. Vihma tuli parajal mõõdul. Jultumust on tal suurel, rohkel mõõdul. Tunnustust ei tulnud sel mõõdul, kui ta oli lootnud. Teab, tunneb mõõtu. Ei osanud joomisega, joomisel mõõtu pidada. Joodi ning söödi mõõduta. Igavesti nii jätkuda ei või, igal asjal peab ikka mõõt ka olema. Kel viinast mõõt täis, see jäi magama. Ma ei kannatanud seda enam välja, minu mõõt sai täis. *.. kas ka Silvia Raag ei olnud imeväärselt kena tüdruk ja temasse, Karl Kaasikusse, mõõduta armunud? P. Viiding.
Omaette tähendusega liitsõnad: aja|mõõt, mahu|mõõt, pikkus|mõõt, pinna|mõõt, ruut|mõõt, vilja|mõõt, õõnesmõõt; arv|mõõt, joon|mõõt, kriips|mõõt, nurga|mõõt, põikmõõt; alam|mõõt, läbi|mõõt, normaal|mõõt, rinna|mõõt, rinnas|mõõt, ümbermõõt; meeter|mõõt, silmamõõt; takti|mõõt, värsimõõt; püksimõõt

mõõtu andma
määrav v. eeskujuks olema, tooni andma. Moe alal on ikka Pariis muule maailmale mõõtu andnud.

mõõtu mööda
võimetele vastav v. vastavalt. *Aga, näe, ei olnud õppimine tüdrukule mõõtu mööda. Kaks talve käis, kolmanda – jättis pooleli. K. Rumor.

mõõtu võtma

1. võimeid võrdlema, jõudu katsuma. Pääses olümpiamängudele maailma parimatega mõõtu võtma.
2. eeskuju võtma. Ära sa selles asjas temast, temalt küll mõõtu võta! Võiksid mõõtu võtta targematelt.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur