[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Leitud 2 sobivat artiklit.

mänd ‹männa 22› ‹s›
etn
1. (toitude, vedelike) segamise v. kloppimise vahend, mis tehakse noorest männist nii, et varreks jääb üks puitunud aastakasvu osa ja tööosaks tüügasteks lõigatud okste männas. Putru segati männaga. Koor löödi männaga võiks. *Üks käsi siputab jahu patta, teine liigutab kärmesti mända. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: pudru|mänd, võimänd; lutsumänd.
2. teat. kaheksanurkne motiiv eesti rahvuslikes kudumites v. tikandites. Muhu mänd.

mänd ‹männi 21› ‹s›

1. igihaljas, enamasti kimbus paiknevate pikkade okastega peamiselt põhjaparasvöötme okaspuu (Pinus). Harilik, valge, must mänd. Kõrged sirgetüvelised, madalad jändrikud männid. Männi maltspuit on kollakasvalge, lülipuit punakaspruun. Mändide kohin.
▷ Liitsõnad: kääbus|mänd, leht|mänd, masti|mänd, mägi|mänd, nõmme|mänd, raba|mänd, ranna|mänd, seedermänd.
2. männipuit. Mänd on vastupidav ehituspuit. Männist kirjutuslaud.