[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

eelis|õigus

1. jur õigus teha või saada midagi esimesena
2. maj aktsionäridele väljastatava ajutise väärtpaberiga tagatud uute aktsiate märkimise ja ostmise õigus, millega kaubeldakse nagu tavalise väärtpaberiga

hulka
I.postp› [gen]
1. (kellegi) seltsi (hrl. samast tegevusest osavõtmiseks), sekka. Läks külalaste hulka mängima. Hoidus rohkem omasuguste hulka. Istuge ometi ka meie hulka! Mina ei sobi teie hulka. Kadus kiiresti rahva hulka. *..ta prantsatab kõhuli paadipõhjal siplevate kalade hulka. M. Raju. || osutab keskkonnale, kus midagi levitatakse. Need ideed, teadmised tuleb viia rahva hulka.
2. (millegi) sisse, sekka lisaks. Kartulite hulka on sattunud kive. Poetas ka mõne sõna meie jutu hulka.
3. osutab kellegi v. millegi kuuluvusele teat. rühma, liiki, kategooriasse, millegi koosseisu. Ilves kuulub kaslaste hulka. Haug kuulub röövkalade hulka. Tsaari-Venemaa kuulus Euroopa mahajäänumate maade hulka. Ta kuulub kooli parimate õpilaste hulka. See kuulub meie pakilisemate ülesannete hulka. 100 m jooksus ei pääsenud meie võistlejad esimese kümne hulka. *Asisem rahvas ongi teda juba enda hulka arvanud.. A. Hint.
II.adv
1. mingisse rühma, kampa (hrl. samaks tegevuseks), sekka. Kakelge, kui tahate, mis te mind sinna hulka kisute! *..ega keegi andnud palli teistele mängimiseks, kui teda ennast hulka ei võetud. V. Alttoa.
2. millelegi sekka, lisaks. Valas piimale vett hulka. Nisujahule segati odrajahu hulka. Ta kuulas teiste juttu, visates ka mõne omapoolse sõna hulka. *Kas keeta sülti vaid vasikalihast või raiuda sea pead-jalad hulka..? M. Metsanurk.
3. kõnek (määra märkimisel:) hulga. Ta on hulka noorem. Ta saabus hulka hiljem. *„Oled hulka muutunud,” ütles Kustas nüüd tantsu ajal. A. Mälk.

jakonj
kõige harilikum ühendav sidesõna
1. seob jaatavas (vahel ka eitavas) lauses korduvaid lauseliikmeid, hrl. kaht viimast liiget. Ants ja Mäidu käivad koolis. Siin kasvavad kased, haavad, lepad ja muud lehtpuud. Ta oli kõhn ja kahvatu poisike. Tekst oli eesti ja vene keeles. Kõik ülearune ja tarbetu jäeti maha. Käidi marjul ja pähklil. Söödi ja joodi tublisti. Lapsed lugesid, kirjutasid ja joonistasid. Tüdruk hakkas nutma ja jooksis minema. Ütles paar lauset ja jäi jälle vait. Hävita kahjurid kiiresti ja viimseni. Ta teeb seda mitte sinu ja minu pärast, vaid enese huvides. Siin oli Jürisid ja Juhaneid, Tõnusid ja Mihkleid. Treener luges võimlejatele rütmi: „Ja üks ja hopp ja kaks ja hopp!”. | (stiilivõttena). *Maja on väike ja kollane ja luitunud ja väga puhas. R. Kaugver. *Läheb kevad ja suvi ja sügis ja talv.. A. Sang. || seob kindlaks kujunenud sünonüümseid, antonüümseid, fraseoloogilisi jm. sõnapaare (ka eitavas lauses). On üks igavene rist ja viletsus! Tõusti enne kukke ja koitu. Läheb läbi tulest ja veest. See seisukoht on ajast ja arust. On ihu ja hingega töö juures. Alguses läks õppimine üle kivide ja kändude. Hoiab sellest küünte ja hammastega kinni. Sõdis käte ja jalgadega vastu. Tema võtan ma süle ja seljaga vastu. Karjumine käis luust ja lihast läbi. Vatras maast ja ilmast. Keerutas iidamast ja aadamast. Vannub tuld ja tõrva. Meestel oli vesi ja vile peal. Kõik toimus nagu kord ja kohus. Segamini nagu puder ja kapsad. Tema on siin a ja o. Teen sinuga uut ja vana. Süüa oli head ja paremat. Aina üks ja seesama. Lähen kus see ja teine. Seletas pikalt ja laialt. Ikka ja jälle sama lugu! Ta on läbi ja lõhki maamees. Vaenlane löödi pihuks ja põrmuks. Asja aeti tasa ja targu. Tuhat ja tuline! Kurat ja põrgu! Välk ja pauk! Tere ja jõudu! Tähtsust täis, nii et hoia ja keela! Nüüd pole muud kui kand ja varvas! Polnudki tarvis ööd ja päevad läbi tööd teha. Oma kulu ja kirjadega polnud raamatut võimalik välja anda. || seob rinnastuvaid osi jagamatut sisutervikut moodustavates v. vastastikust seost osutavates sõnaühendites (ka eitavas lauses). Töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis. See küsimus ei kuulu varustus- ja turustusosakonna kompetentsi. Tori hobune on veo- ja sõiduhobune. Vanemate ja laste vahel ei olnud usaldust. Algi ja Illa on õed. Minul ja temal pole midagi ühist. Kas sa oled näinud seda kollast ja pruuni triipu riiet? Sinisest ja kollasest saab segades rohelise. Kaks ja 'pluss, liita' kolm on viis. || seob millegi rõhutamiseks vm. põhjusel korratavaid sõnu. Vihma aga sadas ja sadas. Aina mõtleb ja mõtleb. Küsib muudkui leiba ja leiba. Tunnen teda läbi ja läbi. Toitu oli küll ja küll. Kulutati nii ja nii mitu rubla. Vaatas vilks ja vilks üle õla. *Kuuselauad mis kõlisevad, head ja kuivad, panevad mitu ja mitu aastat vastu. A. H. Tammsaare. || (eitava öeldisverbiga; tänapäeval üldisem ega). Ühtegi puud ja põõsast seal ei kasvanud. Veevärgist ja vannitoast ei maksnud unistadagi. Lugeda ja kirjutada ta ei oska. Tema ja ta kaaslased sind küll ei aita. See pole tema keelata ja käskida. Ma ei rääkinud sellest Marile ja Miinale. No kuidas elu läheb? – Läheb ja ei lähe ka.
2. seob liitlause rinnastuvaid osalauseid. a. laused on jaatavad. Vahetund oli läbi ja õpilased läksid klassi. Oli tugev tuul ja lained jooksid kohisedes rannale. Öösel oli kahutanud ja tee võrdlemisi hea. *Seepeale ruttas Olev teatama, et tal on tikud juba lõpukorral ja et targem on katsuda käsikaudu edasi minna. E. Raud. | (stiilivõttena). *Ta silm säras, ja harvad hambad tulid nähtavale, ja rohke rind ilmutas peidetud elu. E. Vilde. b. üks lausetest on eitav. Töö oli raske ja me ei suutnud seda lõpetada. *Kuid kõrges ruumis valitses pilkane pimedus ja ta ei näinud midagi. A. Jakobson. *Isa polnud suutnud mingeid tagavarasid maha jätta ja ema teenistus oli üksi väikene. R. Roht. c. hrv mõlemad laused on eitavad (tänapäeval harilikum ega). *Aga ta ei tundnud ühtki oma lemmikkirjanikku isiklikult ja polnud tal ka kunagi juhust kirjanikkude tutvuskonda sattuda. J. Vahtra.
3. lauset alustades seob selle eelmise lause v. pikema kontekstiga. *Söödi. Ja joodi natuke veel. Ja siis oli õige hea olla. P. Viiding. *Vahimees ühes kupjaga ruttasid lahkujatele järele. Ja läbiotsimisel leiti näpatud kraam Miika vankrist.. A. Jakobson. || ütlust sissejuhatav sõna, mis võiks ka ära jääda. Ja kui ütlesingi nii, mis siis? Ja mis selles halba on, kui me koos läheme? *„Tulin alles.” – „Ja kuidas te ennast tunnete, mis tervis teeb?” E. Krusten.
4. arvu ja määra märkimisel seob suuremat ja väiksemat koostisosa. Kaks ja pool tonni. Laps oli kolme ja poole aastane. Ligi neli ja pool tuhat kilomeetrit. Tund ja veerand. 25 krooni (ja) 30 senti. See vältas neli kuud (ja) üheksa päeva. Kell kaks ja viis minutit. Kaheksa (ja) kolm neljandikku. Mõisteti üheks aastaks (ja) kolmeks kuuks vangi. | (stiilivõttena liitarvsõnades). *Vanema venna Juhani iga on kakskümmend ja viis aastat.. F. Tuglas (tlk).
5. seob teat. määral vastandavalt lauseosi v. lauseid (täh. lähedane vastandavatele sidesõnadele aga, kuid, ent). Süüdi on tema ja mitte sina. Siit saadik ja mitte enam! Olukord oli raske, ja ometi mitte lootusetu. See on tühine seik ja ometi oluline. Leiba oli vähe, ja sellegi vähese jagas ta teistele. Ma ei usaldaks sinna üksinda minna, ja ega temagi seda vist tee. *Ma otsisin sealt midagi ja ei leidnud. O. Münther. *Puudri ja odekolonni lõhn lõi mulle ninasse ja täna ei olnud see sugugi mulle meelepärane. M. Metsanurk.

jaokspostp› [gen]
tarvis, tarbeks
1. kasut. osutamisel olendile, esemele, protsessile vm., kelleks v. milleks miski on määratud, kellele v. millele miski v. keegi on ette nähtud v. tuleb kasuks, keda v. mida silmas pidades midagi tehakse, miski toimub v. on olemas. Iga lapse jaoks oli sai. Võta minu jaoks vihmavari kaasa. Poisi jaoks on mul vitsad soolas. Sinu jaoks ehin end iga päev. Enda jaoks jäi ainult töö. Armastav mees leiab alati naise jaoks aega. Tehke minu jaoks ka ruumi. Korjab lõkke jaoks puid. Rõivaste jaoks ehitati seinakapid. Asjad olid reisi jaoks valmis pandud. Olid juba kohal lauad lae ja põranda jaoks. Ei jätkunud raha lennupileti jaoks. See riie on mantli jaoks liiga õhuke. Selle töö jaoks on mehejõudu vaja. Hakkasin artikli jaoks materjali koguma. Naine pidi olema ainult kodu jaoks. Piima jaoks võttis ta nõu kaasa. Mees ostis tulemasina jaoks bensiini. Lõuna-Eesti jaoks varusime ekskursiooni viimased päevad. *Ah sina see oledki, kes kõik taplused ja tavad tulevaste põlvede jaoks üles märgib. J. Sütiste.
2. kasut. isiku, olendi vm. märkimisel, kellel on teat. kindel suhtumine millessegi (samas funktsioonis on alaleütlev kääne harilikum). Minu jaoks oled sa nüüdsest peale õhk. Marilase jaoks on nimetusel tšeremiss halvustav varjund. Laste jaoks pole tööl ja mängul selget piiri. Hiire jaoks on kass kõige koledam loom. *Võllas! See oli tema jaoks kõige valusam sõna. E. Krusten.
3. hrv tähenduselt lähedane postpositsioonile kohta. Tüdrukul on iga sõrme jaoks kümme poissi. Poiss on viieaastase jaoks väga asjalik ja tõsine. *Mind võeti kah pool vägisi voori ühes, et siis nagu iga hobuse jaoks mees. O. Luts.

justadv

1. antud ajamomendil v. sellest pisut varem; nüüdsama, äsja, alles, parajasti. Jõudsin just koju. Tahtsin just välja minna. Olin just magama jäämas, kui telefon helises. Puud on just lehte läinud. Päike oli just tõusnud. *Tohin ma teile kohvi pakkuda? Keetsin endale just. P. Kuusberg.
2. (rõhutab, tõstab esile, kinnitab midagi:) nimelt, täpselt, otse. Just nimelt. Just nii, nõnda, niiviisi, niisama, samuti. Just vastupidi. Just praegu, nüüd, siis. Just siin, seal. Just niisugune, samasugune. Sind me just ootasimegi. Just täna ei ole mul aega. Tuled just parajal ajal. Kool asub just suure tee ääres. Kõiges oled just sina süüdi. Siis just oleks teie abi vaja. Ei tea, mis just teda pahandas. Tee, kuidas just ise soovid. Kuidas see lugu just oli? || otseses kõnes väljendab nõusolekut kaaslase jutuga, annab esitatud küsimusele jaatava vastuse. Oled sa minuga nõus? – Just. *„Tegid temast [= nöörist] silmuse ja mina läksin sisse,” naeris Mari. „Just!” kiitis Juss. A. H. Tammsaare. | just nagu justkui. Laps keerutas just nagu vurrkann toas ringi. See asi oli mul just nagu peoga meelest pühitud. Käed on sul külmad just nagu jäätükid.
3. (pehmendab öeldavat, vähendab väite, soovi vms. kategoorilisust:) eriti, nimetamisväärselt; päriselt, päris, lausa. Ega see lugu just kiita ole. See pole just kerge töö. Ta pole just töökas mees. Seda just öelda ei saaks. Nii ei maksaks just arvata. Ei tea, kas ta just kuri on. Kas said aru? – Mitte just kõigest.
4. kasutatakse tingimuslauses juhtumisi võimaliku olukorra märkimisel. Kui just aega on, lähen kinno. Eks ma tule, kui just kutsutakse. Kui ei saa just korvitäit, siis kastme jao seeni leian ikka.

mähkimis|laud
(imiku mähkimiseks)

märkel-kli, -klit 2› ‹s
tehnilisel märkimisel kasutatav märknõel vm. märkimisvahend

märke|plaat
tehn märkimisel aluspinnana kasutatav väga täpselt tasandilise pealispinnaga prismaatiline plaat

ningkonj
ühendav sidesõna, ja harvem sünonüüm; kasut. lauses hrl. siis, kui ja on läheduses juba olemas
1. seob korduvaid lauseliikmeid. Kokku tulid Mikud ja Mannid ning Eedud ja Annid. Külalisi oli Tallinnast ja Tartust ning Tartu tagantki. Mis sa vedeled ööd ja päevad külades ning kõrtsides. Mägede vahele jääb orge ning sulglohke. Küsimus oli lahke ning sõbralik. Kogu järgmine päev oldi tusane ning mossis. Hääled kõlasid selgelt ning valjusti. Paitasin hellalt ning emalikult ta pead. Aina ta salgas ning valetas. Rändurid süütasid lõkke ning heitsid selle ümber pikali. *Aga ei aita see, et määrid oma nägu paksu ning vedelaga ja kõrvetad juukseid. A. Mälk. *Küll helises ikka kiledalt, kurivaim, ning visalt ja valjusti, lausa vihaga. E. Raud. || asendab ja'd ka mitmesugustes kindlaks kujunenud sõnapaarides. Palusin sõbralt nõu ning abi. Anne kordas üht ning sedasama ikka ja jälle. Oma ristiks ning viletsuseks oli tal ka jonnakas iseloom. Küll sa saad oma pitsid ning satsid. Relvastus oli ajast ning arust. Läbi ning läbi valelik tüdruk. Vihma aga sadas ning sadas. || ja ühtlasi. Laulja andis oma kolmanda ning viimase kontserdi Tartus. *„Laulude raamatuga” võrreldes täiesti erinevat annab ainult neljas ning viimne tsükkel „Ajalaulud” .. A. Sang.
2. seob liitlause rinnastuvaid osalauseid. Mõtlesin sinu peale ning süda hakkas tugevasti põksuma. *Teda ei oodatud ning ta jäi sõpradest tükk maad maha. E. Krusten. *Hoobid jäid kord-korralt nõrgemaks ja harvemaks ning lõpuks ei jaksanud enam kumbki midagi teha. V. Beekman. *Ja aeg veereb, päike kõrvetab, tolm tungib kurku ning jook tundub läägena. F. Tuglas.
3. lauset alustades seob selle eelmise lause v. pikema kontekstiga. *Aga see seal murul. – Ning Kremeri pilk käis viiliti magaja juures ära. E. Vilde. *.. ei läbenud enam haigevoodi juurde istuma jääda. Ning ta tõusis püsti, Harrile head paranemist soovides. E. Krusten.
4. hrv arvu ja määra märkimisel seob suuremat ja väiksemat koostisosa. *Ja kõige viimati surnud kotkal oli kõige laiem tiibade siruulatus, nimelt üheksateist jalga ja kaks ning kolmveerand tolli. V. Raud (tlk).
5. võib asendada ja'd ka selle mõnel määral vastandavas tähenduses. Süüdi on tema ning mitte mina. Siit saadik ning mitte enam.

palla|pool [-e]
etn valge piklik linane riidetükk suurrätikuna kandmiseks v. seelikuna puusade ümber mähkimiseks; värvimata linasest suveseelik sinise-punase poogaga allääres

peaillat peasse e. pähe pl. part päid e. peasid pl. illat peadesse e. päisse 15› ‹s

1. inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa. Piklik, ümar, kõrge laubaga, suur, väike pea. Pead pöörama, (üles) tõstma, kummardama, langetama. Pead käte vahele võtma, õlgade vahele tõmbama. Noogutab tervituseks peaga, pead. Raputab, väristab eitades pead. Vangutas, kõngutas laitvalt pead. Pea vajub norgu, langeb rinnale. Kõnnib, pea maas, norus päi.. Vanakese pea tudiseb, väriseb (otsas). Ajasime pead ülespidi vahtides selga. Lõi pea uhkelt püsti, kuklasse, selga. Käib pea püsti, kuklas, seljas. Põrkasid pimedas päid pidi kokku. Naised pistsid pead kokku ja sosistasid salajuttu. Osutab peaga ukse poole. Hüppas pea ees vette. Pane padi pea alla. Poiss oskas pea peal seista ja käte peal käia. Hoidis vihmavarju pea kohal. Pea kohal kärgatas äike. Pea kohal ripub 'on otseselt ähvardamas' oht tööta jääda. Vanaema silitab lapse pead. Uudishimulikud pistsid pead aknast välja. Vesi käis kukkujal üle pea. Hoopi pähe, vastu pead andma, saama. Lõi pea valusasti ära. Kannatanul on pea seotud, side ümber pea. Sai peast haavata. Kukkus endal pea lõhki, endale suure muhu pähe. Mütsi pähe panema, vajutama, tõmbama. Mütsi peast võtma. Tõmbab pluusi, kampsuni üle pea selga, seljast ära. Poiss tiris teki üle pea. Tööd on meil praegu üle pea 'väga palju'. Kübar, rätik on peas. Rippus, pea alaspidi. Meie pea peal 'korrus kõrgemal' korteris tantsiti öö läbi. Vend on õest poole pea jagu, pool pead pikem. Poiss on oma teadmistelt teistest pea jagu, pea jao 'tunduvalt' üle. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. Süüdistusi langes talle pähe nagu rahet. ||sisekohakäänetesrõhutab millegi pea juurde v. külge kuulumist. Lastel olid näod kriimud peas. Silmad põlevad, on pungis peas. Kõigil on naerul, hädised näod peas. Nägu peas väsimusest hall. Küsigu ise, tal endal ka suu peas. Juuksed peas kui harjased, nagu takukoonal. Silmad peas kui tõllarattad. Tal on endal silmad peas, et õiget välja valida. Teevad lahke näo pähe. Silmad läksid valust pahempidi pähe. Külm tahtis kõrvad, nina peast ära võtta. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. *Pärast vastati talle haiglast, et silm on [mehel] peas, ohtu pole.. M. Traat. || kasut. peas kajastuva tervisliku vm. kehalise seisundi kirjeldamisel. Töötab nii, et pea aurab, suitseb (otsas). Väsinud, unine, joobnud, purjus, vindine pea. Meestel oli õllest väike kilk peas. Oli purjus peaga, joobnud päi jõkke kukkunud. Kaine, targa, selge peaga 'kainena' ei oleks niisugust asja juhtunud. Lähme pead lahutama, pea on õppimisest juba paks, paistes (otsas). Puhanud, värske peaga läheb töö paremini. Pea kumiseb, kohiseb, valutab, lõhub (otsas). Terve eilse päeva valutasin pead. Pea tuikab, lõhub valutada. Pea on raske, uimane, haige. Pea lausa hõõgus palavikust. Tema pea ei kanna(ta) kõrgust. Joob vahel (viina) rohkem kui (nõrk) pea kannab. Viin hakkas, lõi, tõusis pähe. Ving, leitsak, karm hakkab pähe. Tundis, kuidas vihast lööb, tõuseb veri pähe. Magas hommikuks pea selgeks. Haigel hakkas pea pööritama, ringi käima. Kiitus on ta pea ringi käima, pööritama pannud 'eneseimetluse tekitanud'. Haige kaebas pead 'peas oli valu vm. halb tunne'. *Ka Karin tundis, et tema peas sumises ja palged hõõgusid. A. H. Tammsaare. || selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng. Valge, linalakk pea. Sassis, salkus, kräsus, kammitud, lokitud pea. Heleda, musta, punase, värvitud peaga naine. Pead sugema, kammima, kratsima. Pea kõõmetab, hakkab paljaks minema. Ema otsis laste päid, lastel pead 'peast täisid'. Poiste pead aeti nulli pealt, nulliga paljaks. Ema peas on juba halli. Tuul sasib laste päid. Mehed seisid paljastatud päi 'mütsid austusavalduseks maha võetud'. Halli pead austa, kulupead kummarda. *Teised juuksurid .. saavad auhindu, teevad ilusaid päid, pildid pannakse lehte. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: laada|pea, pidu|pea, pulmapea; lagipea; poisi|pea, siilipea; vesipea.
2. muu elusolendi vastav kehaosa. Pühvli, karu, kitse pea. Vaala, kala, linnu pea. Sisaliku, mao pea. Mesilase, mardika pea. Suurte sarvedega, kõvera nokaga pea. Nudi peaga lehm, oinas. Koer paneb pea käppadele, tõmbab kõrvad ligi pead. Kutsikal tulevad silmad pähe, on juba silmad peas. Loomad rapsivad parmude käes peaga. Hobusele pannakse päitsed pähe. Varss loobib pead, lööb pea hirnatades püsti. Kärbes puhastab jalgadega pead. Kašeloti pea moodustab umbes kolmandiku ta kogupikkusest. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || looma pea toiduainena. Ema ostis turult süldi keetmiseks päid ja jalgu.
3. piltl pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna. a. (normaalne, selge) mõistus, mõtlemisvõime, mõtlemine; pea mõtete asupaigana; arusaamine, taibukus. Peaga poiss, tüdruk. Ta on hea, targa, kõva, tuima peaga õpilane. Ta pea on puust, aganaid, saepuru, takku täis 'rumal'. Teos annab midagi nii peale kui südamele. Ehitajal läheb vaja nii käsi kui pead. Tema pea ei suuda sellest aru saada. Matemaatikat ta pea jagab (hästi). Pea töötab nagu kellavärk. Tal ei jätkunud õppimiseks pead. Hakkab peaga leiba teenima. Pea on täis suuri kavatsusi. Peas küpses kindel plaan. See mõte käis, välgatas mul tõesti läbi pea, peast läbi. Lasksin peast läbi (käia) kõik võimalused. Viska niisugune mõte, kavatsus peast! Pähe tikuvad veidrad mõtted. Teeb, mis aga pähe tuleb. Tal(le) tuli pähe kampsun roheliseks värvida. Tuli pähe minna ja läksingi. Mis tal(le) pähe tuli, et ta niimoodi minema pistis? Mis sulle pähe tuleb – nii ju ei tohi! Pane sina ka pea tööle, mõtleme koos! Mõistust pähe panema, võtma. Mõistus tuleb pähe. On hulludel aru peas! Viin võttis meele, mõistuse, viimse arunatukese peast. Läks, jäi suure mure pärast peast segaseks. Niisuguseid asju võib ainult peast ogar teha. Rääkisin rumala peaga, rumalast peast saladuse välja. See on mul omast peast mõeldud muster. Omast peast ta sinna ei läinud, keegi ikka käskis. Ära teisi kuula, otsusta, mõtle oma peaga. Olime ehmatusest peata 'segaduses, ähmi täis'. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa.. A. H. Tammsaare. *.. näljas inimene ei mõtle enam peaga, vaid kõhuga.. A. Hint. b. pea teadmiste talletajana, talletuskohana; mälu, meelespidamine; miski mälu abil tehtav. Pähe õppima, tuupima. Sõnad ei jää, ei hakka pähe. Õppetükid on hästi, sõna-sõnalt, otsast lõpuni peas. Mitte ei mäleta: justkui auk peas, justkui peast pühitud. Pea on hõre (nagu sõel), ei pea midagi kinni. Tüdruk teab peast palju luuletusi. Peast lugema, ütlema, arvutama. Peast ununema, minema. Kas oskad meie koolimaja peast joonistada? Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. Mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. *Toite peaks ta kokaraamatuta, peast keeta mõistma. H. Raudsepp. c. pea tunnete ja tahte asukoha v. sümbolina. Kuuma peaga seda küsimust ei lahenda. Rahulik, külma peaga võistleja. Pead jõudsid juba vaidluseägedusest jahtuda. Ainult tema võib sõbra pead pöörata. *Jutukal minial oli õigus ainult rääkida; tegutseda ja talitada võis ta ainult ämma pead mööda. A. H. Tammsaare. *„Juhanil oli,” ütles ema, „juba maast-madalast natuke kange pea, kes kord ettevõetud tujust ei tahtnud lahkuda..” F. R. Kreutzwald.
4. inimene v. loom. a. (hulga märkimisel). Farmi piimakarjas on üle 100 pea. Lambaid oli tuhande pea ümber. Veiste arv kasvas mõnekümne pea võrra. *Üks jõuab õhtuks sülla klombitud kive paika panna, teine ei saa poolegagi valmis, raha aga jaga peade järgi. P. Kuusberg. b. kellegi isik, keegi ise. Inimkonna, rahva parimad, helgemad pead. Õpetatud, valgustatud pead. Küsi mõne targema pea käest nõu. Noorukite seas oli andekaid päid. Tema kuulub ärksamate peade hulka. Puudust tuntakse iseseisvalt mõtlevaist peadest. Seal soovib rändur kord puhkama panna pea. Tal on koht, kuhu vanas eas panna pea 'kus elada, asuda'. Vaenlane purustab oma pea vastu meie kaitset. *Ohvitseride seas on ausaid ja mõtlejaid päid. J. Kross. c. (inimese) elu. Kurjategija pea eest lubati kõrget tasu. Põgenikul õnnestus oma pea päästa. Vastuhakk võis osavõtjatele pea maksta. Riskis põgeniku varjamisel oma peaga. *Minule on surmaotsus mõistetud, minu pea peale kümme tuhat tsaarirubla pandud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hall|pea, kahu|pea, kiilas|pea, kräsu|pea, kulu|pea, kähar|pea, linik|pea, nudi|pea, paljas|pea, puna|pea, sasi|pea, tanu|pea, valge|pea, ümarpea; jahu|pea, juhm|pea, kaval|pea, kummi|pea, kõlu|pea, lamba|pea, loll|pea, nüri|pea, oina|pea, pudru|pea, puu|pea, põik|pea, põrund|pea, rumal|pea, tai(g)na|pea, tark|pea, tola|pea, tuisu|pea, tuli|pea, tuule|pea, uljaspea.
5. piltl juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- v. ninamees. Kroonitud pead. Katoliku, luteri usu kiriku pea. Rahva ilmalik, vaimulik pea. Peremees oli söögilauas pea. Kapten on laeva(l) pea. Lasterikka perekonna pea. Suurte riikide pead tulid nõupidamiseks kokku. Kunstikoolkonna pea. Temast sai selle kamba pea. *Kui on kord juba olemas vabariik, küllap siis sellele ka pea leitakse. P. Kuusberg. *Siis asus Atta laev jälle ta [= juhtinud laeva] kõrvale ja pisut ettegi, sest Atta oli selle tee pea. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kiriku|pea, linna|pea, perekonna|pea, riigi|pea, sugukonnapea.
6. miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav. a. taime (jämedam) ülaosa; latv, tõusme ots; õis, vili. Kapsas hakkab juba pead keerama, kasvatama, moodustama. Sel kapsasordil kasvab kõva, tihe, kore, piklik, ümar, lapergune pea. Teravili loob pead. Pika, jämeda, raske peaga rukis, nisu, oder. Tänavu on viljal nii kõrt kui pead. Ostsin paar lillkapsa pead. Ulatas mulle poole päevalille suurest, seemneid täis peast. Juurvilja pea 'ülaosa, kust kasvavad välja lehed'. Punase, valge peaga ristikhein. Lumikelluke on pea mullast välja pistnud. Kurgitaimedel on juba pead väljas. b. hari, tipp; lagimine, pealmine osa. Rukkihakkidele pandi pead otsa, rukkihakid kaeti peadega. Oskan kuhja pead teha, kuhja teritada. Majakale, tuulikule tehti uus pea. Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi. Mahlapudeli lakiga kaetud pea. Mägede lumised pead, lumiste peadega mäed. Aiapostidel on lumemütsid peas. Villi, vistriku pea. Rindade pead 'nibud'. Jätab kirjutades tähtedel pead 'punktid, täpid' ära. c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa. Ree, saani pea ja pära. Komeedi pea ja saba. Spermatosoidi pea. d. (pikliku) eseme jämedam v. laiem ots. Tuletiku, naela, nööpnõela pea. Võimlemiskurika, reketi pea ja vars. Kandilise peaga polt, kruvi. Kullatud peaga täitesulepea. Merevaigust peaga mansetinööbid. Kübaranõelal oli linnukujuline pea. Laskis saapasäärtele uued pead 'labaosad' panna. e. tööriista vm. eseme osa, millest kinni hoitakse, käepide. Noa, kahvli, naaskli, viili pea. Sae leht ja pea. Pöörleva peaga kruvikeeraja. Kirjapressi nikeldatud pea. Luust peaga jalutuskepp. Poiss tegi pussile ise pea taha. *Juhan tõmbas taskust liigendnoa, avas selle, ulatas, pea ees, tütarlapsele. M. Metsanurk. f. tööriista sõlm v. detail, kuhu midagi kinnitatakse. Oherdi, puuri pea. Fotoaparaadi statiivi pea. Kepsu ülemine, alumine pea. Tuuliku tiivad kinnituvad võlli pea külge. Reha saarepuust pea, sirelist pulgad ja kuusest vars. Kitarri, mandoliini peas on häälestusvirblid. Õnge pea abil kinnitatakse õng nööri külge. g. töötamiseks vajalik(em) osa. Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast. Vasara, noole pea ja vars. Treitera kinnitusosa ehk keha ja tööosa ehk pea. Priimuse, õlilambi pea. Mootoriklapi pea ja säär.
▷ Liitsõnad: kapsa|pea, maisi|pea, nisu|pea, odra|pea, rukki|pea, tolmuka|pea, viljapea; küünar|pea, nisa|pea, näärme|pea, reieluu|pea, rinna|pea, sugutipea; frees|pea, heli|pea, jaotus|pea, kopeer|pea, kruvi|pea, lambi|pea, lõhke|pea, lõike|pea, magnet|pea, naaskli|pea, naela|pea, noa|pea, noodi|pea, nõela|pea, oherdi|pea, peitli|pea, pistiku|pea, poldi|pea, priimuse|pea, puuri|pea, pöörd|pea, ree|pea, rist|pea, saapa|pea, sae|pea, silla|pea, sule|pea, süüte|pea, tugi|pea, tuuma|pea, viili|pea, viimistlus|pea, ühenduspea; juustu|pea, suhkrupea; tuulispea; taimenimedes härja|pea, kobar|pea, villpea.
7. piltl algusosa. a. (inimeste rühmal). Kolonni pea. Rongkäigu pea jõudis juba lauluväljakule. *Jaamahoone esisel seisis .. täies varustuses väeühik, ülemad iga allüksuse peas. R. Sirge. *Udu voogas ja muutus paiguti nii tihedaks, et .. paarikümne ree pikkuse voori saba pead ei näinud. E. Rannet. b. (loomakarjal, linnu- v. putukaparvel). *Veidi aega keerelnud, venis elav [mesilaste] pilv koonlakujuliseks, suundudes peaga .. uudismaa kohale. O. Tooming. c. (sissejuhatav andmestik). Ajalehe pea 'nimi koos järjekorranumbri jm. ilmumisandmetega' on sellel aastal uudse kujundusega. Tabeli pea 'lahtrite pealkirjad' on ülevaatlik. Meie sõnaraamatu artikli peas on märksõna koos tema kohta käiva grammatilise infoga. Filmi peatiiter ehk pea.
8. van põhihind. *Nad tasusid vaevalt ostuprotsendid ära, kapitali või pea maksmisest polnud juttugi. J. Mändmets.
9. kõnek kasut. elatiivis seisundi märkimiseks (mida eelnev sõna täpsustab); kellenagi v. millenagi, nii ja niisugusena; teatavas seisundis olles, teataval kujul. Lapsest, noorest, väikesest, vanast peast. Elusast, surnud peast. Keedetud, küpsetatud, praetud peast. Ei saanud unisest peast esialgu arugi, kus ta on. Joobnud peast läheb ta riiakaks. Langes haavatud peast vangi. Poisikesest, tüdrukust peast oli ta nii hea laps. Ägedast peast võib ta lüüagi. Läks haigest peast tööle. Küpsekartul on kuumast peast kõige maitsvam. Seened ei kõlba toorest peast süüa. Mis see vile uuest peast maksis? *.. Ott meeldib Tiinale rohkem kui Oskar, seda ei annagi Oskar Otile surnust peastki andeks. A. H. Tammsaare. *Lüüakse [sõjas] vigaseks ja asi vask. Aga kus sa sandist peast lähed... A. Jakobson.
vt pähe

poolt
I.postp› [gen]
1. suunast. Tartu poolt tulev rong. Metsa poolt kostsid lasud. Tee möödub külast lõuna poolt. Sissekäik on hoovi poolt. Küla vallutati mere poolt. Lääne poolt puhuv tuul. Taevas on hommiku poolt pilves. Ära mine hobusele saba poolt ligi. || kandist. Ta on Jõhvi poolt mehi. *.. teisi, kes enamikus olid Emmaste poolt mehed, ei tulnud ega tulnud. H. Sergo. ||esineb prepositsioonilises sõnaühendis(ajalise suuna väljendamisel). Õhtu poolt ööd läheb buss. Ta suri kevade poolt talve.
2. kellegi juurest (elu-, asu- v. töökohast). Ta tuli tuttavate, õe, Malle poolt. Astuge minu poolt läbi. Leidsin naise sõbra poolt.
3. kasut. impersonaalsetes ja passiivsetes v. neile sisult lähedastes tarindites tegija märkimisel (hrl. on personaalsed vm. väljendusvõimalused paremad). Valitsuse poolt vastuvõetud otsus. Saatuse poolt määratud elutee. Leping on direktori poolt allakirjutamata. Kooli poolt korraldatav retk. Ettepanekud vaadatakse komisjoni poolt läbi. Inimese poolt puutumatu loodus. Kohtu poolt karistatu. Tema poolt pole mingit järeleandmist loota.
4. kasut. selle märkimisel, kellelt midagi saadakse, pärineb v. tuleb; käest. Mul on sulle onu poolt 'onult' kiri. Reisiraha, öömaja on sõbra poolt. Iga laps sai kooli poolt jõulukingi. Toit oli laeva poolt. Teatri poolt istus žüriis peanäitejuht. Ütle, vii talle minu poolt tervisi.
5. poolest. Minu poolt jäägu nõnda. Külalist üksi jätta oli võõrustajate poolt viisakusetu.
6. kasut. pärinemise märkimisel. Ema, isa poolt sugulased. Ta isa poolt tädi on õpetaja. Wiedemann oli vanaema poolt eestlane. Ema poolt olen seotud Palamusega.
7. kasut. kellegi v. millegi toetamise v. pooldamise väljendamisel. Kas oleme ettepaneku poolt või vastu? Kogu klass tunnistas Mati poolt. Südames olin isa poolt. Sügis on põllumehe poolt. Õnn oli seekord meie poolt. Oldi selle poolt, et.. Kõik räägib tema aususe poolt.
II.adv› ‹adjektiivi, pronoomeni v. numeraaligaosutab kuskilt lähtumist, suundumist a. paigast, kohast, suunast. Meil käib rahvast igalt poolt. Vahelehüüdeid kostis mitmelt poolt. | piltl. Kõrgemalt poolt tulnud käsk. b. küljest, küljelt. Kangas on mõlemalt poolt karvastatud. Villast pressitakse pahemalt poolt. *Minus pidi tol korral võitlema kaks tundmust, ühelt poolt minu mehelik armastus, teiselt poolt kõlbeline kohusetunne. A. H. Tammsaare. || omalt poolt enda nimel, isikliku panusena. Ema tõi omalt poolt kassi kingituseks. Sõnavõtja lisas omalt poolt, et.. Perenaine ehmus, koer omalt poolt 'omakorda' kargas võõrale säärde. c.esineb prepositsioonilises sõnaühendisParemalt poolt jaamahoonet hüüti appi.
III.advtoetaval, pooldaval seisukohal. Reet on poolt ja Anu vastu. Kõik hääletasid poolt. Kaalusin väiteid poolt ning vastu. Kõlasid poolt ja vastu hüüded.
Omaette tähendusega liitsõnad: alt|poolt, eest|poolt, sealt|poolt, seest|poolt, siit|poolt, tagant|poolt, väljast|poolt, ülaltpoolt

raskrasu 21› ‹s
hrl. pl.etn pikk kitsas villase riide riba sääre ümber mähkimiseks

rindrinna pl. gen rindade e. rinde pl. illat rindadesse e. rinnusse e. rindu 23› ‹s

1. rindkere eesmine (neljajalgsetel alumine) osa. Karvane, paljas, tätoveeritud rind. Lai, kummis, muskliline, sissevajunud rind. Ahta rinnaga mehike. Rinna ümbermõõt 'rindkere ümbermõõt'. Ta on rinnust nagu vaat. Marssimisel hoitagu rind ette. Mees lööb ringutades rinna laiali, õieli. Käib, rind ees ja pea seljas. Käed on rinnal risti, vaheliti. Lõug, pea vajub väsinult rinnale. Surub raamatu kõvasti rinna vastu. Koputab endale vastu rinda. Togib teist rusikaga rindu. Jookseb õpetajale mürtsti vastu rindu. Raskeid kaste tuli üle rinna upitada. Liikluse reguleerija on bussi poole rinnaga, küljega, seljaga. Kõnetatu pöördub (täie) rinnaga hääle suunas. Seisab, rind vastu lainet. Seadis sissetungijale rinna ette. Tema ees pandi tee rinnaga kinni. Ära murra rinnaga, võta mõistus appi! Ta on ikka niisugune rinnaga 'otse, jõuga' mineja, ründaja olnud. Seisab (täie) rinnaga 'otsusekindlalt, vapralt' oma sõbra, õigluse eest. Poisid satuvad tänaval rind rinnaga 'rinnutsi' kokku. Vennad rüselesid rind rinna vastu. Pea panevad nad maadlusmatil rinnad kokku. Vanaisa olevat metsas karuga rinnad kokku pannud. Mindi naaberküla poistega rinda mõõtma 'jõudu katsuma'. Taob rusikatega endale vastu rinda ja karjub, et pole süüdi. Isa surub, tõmbab poja oma rinnale. Tüdruk peitis näo sõbra rinnale. Naine viskub, langeb mehe rinnale, nutab ta rinna najal. Vanake tegi rinnale ristimärgi, lõi risti rinna ette. Koerad kargavad tulijale rindu. Sõdur sai kuuliga rinnust haavata. Kihutas vastasele kuuli rindu, lõi noa rinda. Süda on rinnas vasakul pool, vasardab, peksab rinnus. Haige kaebab rinnas, rinnus rõhumistunnet. Tal on pisted, valu rinde all, rinnas, rinnus. Rinde alt paistetas üles. Solvang mõjus nagu hoop rinde alla. Mäest allasõit võttis rinde alt külmaks. Toit jäi rindu kinni. Naine kannab last rinna all 'on rase'. Käristame, tõukame, tõmbame viina rindu, tõukame üle rinna kõnek joome viina. Kutsar tõmbas perutava hobuse pea rindu 'vastu rinda'. Ühel märal on rind hõõrdunud, teisel turi verine. Hoovis haukus laia rinnaga kuri koer. Julge hundi rind on rasvane. Kukk ajab uhkelt rinna ette. Valge, punase rinnaga 'rinnaesisega' lind. || (eeskätt rinna etteulatuvam koht näit. ulatuse v. vahemaa märkimisel). Vili kasvab, hanged on rindu. Vahel tuli rinnust saadik vees sumada. Lumi, rukis ulatus poistele rinnuni. Hobu on rinnani sohu vajunud. Haige lamab, tekk rinnuni tõmmatud. Tal on habe, püksid rinnuni. Finiš läbitakse rind rinna kõrval, peaaegu rind rinnaga. Matkakaaslane kõnnib temast rinna võrra ees, taga. Sportlane kaotas klubikaaslasele rinnaga 'rinna jagu maad'. 400 meetri jooksus õnnestus rivaali rinnaga võita. | piltl. Pakane tõmbab järve rinnale kaane. Ader lõikab maa rinda läikivaid vagusid. Taas tärkab kevadise looduse rinnas elu. Tuul surub täie rinnaga vastu akent. *See oli Kamtšatka rinnale suunatud pistoda: piraadikoobas polnud rannast kaugemal kui Naissaar Tallinnast. L. Meri. *.. ma kogun nii sitkust ja jõudu, et siis varsti eluga rinnad kokku panna. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: kana|rind, veri|rind, õhkrind; lamba|rind, vasikarind; puna|rind, sulis|rind, valgerind.
2. ka anat rindkere eesmises seinas 3. ja 6. roide vahel rinnanäärmest moodustuv poolkerajas paariline elund; see elundipaar; naiserind (mamma). Parem, vasak rind. Lopsakad, suured, tugevad, täidlased, väikesed, pringid, kõvad, kikkis, rippuvad, lotendavad, ümarad, paisuvad rinnad. Tal on kõrge, ilus, tugev rind. Neiu vaevumärgatav, puhkev rind. Poiss mudis, katsus tüdruku rinda, rindu. Rinnad on tühjad, piima täis. Haigus võttis rinnad kuivaks. Teda on toitnud ema rinna rammus piim. Ema annab, pakub väikesele rinda. Last rinnaga söötma. Noorik pani lapse rinna otsa, pistis lapsele rinna suhu. Kõige noorem poistest oli alles rinna otsas, rippus rinna küljes 'ka: oli alles rinnalaps'. Maimuke imeb, võtab ahnelt rinda. Laps võõrdus rinnast kiiresti, ei tahtnud enam rinda. Aastane laps tuleks rinnast võõrutada. Ta polegi rinda saanud. Rinda piimast tühjendama. Ema paneb küll lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *Eeva imestas, mida .. Hannes leidis selles linnunäoga naises, polnud tal puusa ega rinda. L. Promet. | piltl. *Varakult võeti mind teaduse rinnalt, / lahku ju lapsena koduk'se pinnalt.. Juh. Liiv. *Ta oli juba küllalt kaua imenud riigi rinda.. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: ema|rind, neitsi|rind, neiurind.
3.hrl. pl.hingamiselundkond, eriti kopsud; rind (1. täh.) nende asupaigana. Nõrgad, viletsad, rinnad. Rinnad kärisevad, körisevad, rögisevad, rigisevad, kõhisevad, karjuvad. Rind ragiseb. Rindu põdema. Kuri tõbi on rinda löönud. Tal on haige rinnaga poeg. Hingas vilisevi rinnu. Rinnad on kinni, umbsed, rasked 'hingata on raske'. Isa on rinnust kinni. Hing jääb rindu kinni. Poisid jooksid nii, et hing rinnus kinni. Vanakesel mattis rindu. Suitsetamine hakkas talle rindade peale. Jooksjate rinnad lõõtsutasid ägedasti, raskesti. Sukelduja tõmbas rinna õhku täis. Võõras ohkab rinna põhjast. Karjus, kuidas rinnast häält tuli. Ta rinnust tulid kuuldavale oiged. Metsas võis rinna täis hingata magusat kaselõhna. Kõik hingavad täie rinnaga, täiel rinnal värsket kevadeõhku. Seal said lapsed täiest rinnast, täie rinnaga, täiel rinnal laulda ja hõisata. Tunnistab täiel rinnal 'julgelt, otsustavalt', et on kommunist. *Ja hinga läbi nina, mitte läbi suu, muidu saavad rinnad liiga külma õhku.. O. Luts. *Andke mulle punased palged ja terve rind! V. Uibopuu. | piltl. *Ookeani lai rind hingas taas rahulikult ja kergelt. H. Sergo.
4. rinnaesist (1. täh.) v. rinda (1. täh.) kattev rõivaosa; rinnaesine (2. täh.) Särgil oli rind eest lahti, katki. Pluusi rind on nöörvoltidega kaunistatud, toiduplekke täis. Kooli lõpetajaile pannakse, kinnitatakse, pistetakse märgid rinda. Sõjamehel on rahad, kuldtäht rinnas. Vanaisa sai vahvuse eest risti rinda. Ta rind on ordenilinte täis. Tädi rinnal säras kuldne pross. Kannab kuue rinnal lilleõit. Valgest riidest rinnaga põll. Mikk võttis, hakkas, on Märdil rinnust kinni. Haarab, sasib, äsab tülitaja rinnad pihku. Rinnust raputama. *Mäletan üht rootsi madrust, kes tantsides alati tõmbas rinnad lahti.. J. Parijõgi. | piltl. Kahma elul rinnust!
▷ Liitsõnad: kampsuni|rind, kuue|rind, palitu|rind, pluusi|rind, särgi|rind, vestirind.
5. piltl rind (1. täh.) tunnete asupaiga ja võrdkujuna; süda, põu, hing. Rõhutud, raske, muserdatud rind. Rind on täis, tulvil armastust, kadedust, viha. Rind hõiskab ja juubeldab, ähvardab valust lõhkeda. Rind põksub, lainetab, tuksleb ärevalt, kirvendab meelepahast. Laul teeb rinna rõõmsaks. Uhkus paisutab nende rinda. Rind on tulevikuplaane täis. Oreli tume kohin jäi ta rinda püsima. Rinda asus nukrus, mure. Ärevus võttis rinnus aset. Igatsus tõusis, lõi, puges, tuli rinda. Lootus täidab rahva rinda. Noort rinda rõhuvad rasked mõtted. Pelg põgenes ta rinnast. Tusk laskus veskikivina rinnale. Hirm poisi rinnas aina kasvas. Rinnus mässab torm, keeb pahameel. Sul on südame asemel kivi rinnas, rinnus. Üks hääl mu rinnus ütles, et.. Rinnast kaob rahu. Naise rinda kõrvetas armukadedus. Poeedi rinnas leegitsevad õilsad tundmused. Ta kannab neiu vastu oma rinnas sügavaid tundeid. Rinda jäi närima, pakitsema kuri kahtlus. Tunneb rinnus tühjust. Head sõnad külvasid rinda usku. Korraga käib rinnust läbi imeline tunne. Kõigest ängistavast jääb rinnus nagu kitsaks. Süda lõhkeb rinnus, tahab rinnast välja hüpata. Ise noor tüdruk, aga kasaka hing rinnus. *Palju põles ta rinnas armastust orjakütkes rahva vastu. F. Tuglas. *.. [oli] asju näinud, mis ka tema rinna kuumaks tegid ja ta käe salaja rusikasse ajasid, sest ülekohus oli vahel liiga karjuv. E. Vilde.
6. rida, viirg, riba, esi; rinne (4. täh.) Lauskmaad piirab idast sakiline mägede rind. Üksteise järel randuvad lainete vahused rinnad. Hakid kerkivad nagu sõdurid nurmele rinda. Kõik hakkasid ühes rinnas minema. Puude langetamine käis mitmes rinnas. Langetajatele maksti palka rinna lõpetamisel. *Nagu hall ahel liigub kartulipanijate lai rind mööda mustavat lagendikku edasi.. E. Vilde. *Metsa oli mindud rinna: igaüks läks oma rinda mööda. A. Moora.
▷ Liitsõnad: esi|rind, külvi|rind, lõikus|rind, taga|rind, tule|rind, vastas|rind, võitlus|rind, väerind.
7. millegi eesmine, etteulatuv osa. a. laeval vm. (vee)sõidukil. Laev lõikab rinnaga laineid. Lained peksid vastu paadi rinda. *Üle veduri rinna aga valendab lumine habe. J. Semper. b. ahjurind. Ahju rinnas põles pimedal ajal peerg. c. mäekülg, nõlv, järsk sein. Kinkude rinnal õitses kevadlilli. Sealsete mägede rinnal karjatatakse loomi. Lained purunevad vastu rannakaljude rinda. Pärast mäemassi koristamist peab ee rind olema jälle vertikaalne. *Õige murrutöölise hing igatseb alati sinna, kus asub kalju püstloodis sein, rind, nagu siinpool öeldakse. M. Kesamaa.
▷ Liitsõnad: ahju|rind, ee|rind, kalju|rind, kingu|rind, mäerind.

suundsuuna 22› ‹s

1. ümbruse, objektide, ilmakaarte vms. järgi orienteeritud mõtteline (sirg)joon; (kindel) kurss, siht v. mõjupiirkond. Kompassinõela suund. Tuul on suunda muutnud, muutliku suunaga. Merehoovuse, tsükloni suund. Jalatõste suunaga üles, kõrvale, ette. Kiirgus mõjub igas suunas, kõikides suundades. Pöörlemine toimus kellaosuti liikumise suunas 'päripäeva', kellaosuti liikumisele vastupidises suunas 'vastupäeva'. Peale tungiti mitmest suunast. Tuisus oli raske suunda hoida. Rändur kaotas suuna. Jänes muudab põgenedes tihti suunda. Vanad meresõitjad määrasid suunda tähtede järgi. Lennuk võtab suuna itta, saare poole. Mehed tõttavad hääle, valguse suunas 'poole'. Ta viitab käega, peaga maja suunas 'poole'. Linna suunast 'poolt' lähenes autode kolonn. Ajukoerte haukumine kostab raba suunast 'poolt', hoiab raba suunda 'poole'. Rändrahn asub metsast kirde suunas 'pool'. Pealetung Tallinna-Rakvere suunal. || mat üks joone punktide kahest võimalikust järjestusest. Vektori, sirge, ringjoone suund. Positiivseid ja negatiivseid arve nimetatakse suunaga arvudeks. Elektrivoolu suunda loetakse positiivselt pooluselt negatiivse poole.
▷ Liitsõnad: diagonaal|suund, ette|suund, kald|suund, külg|suund, otse|suund, piki|suund, põiki|suund, püst|suund, radiaal|suund, rist|suund, rõht|suund, vastas|suund, vertikaalsuund; heite|suund, langemis|suund, lennu|suund, liikumis|suund, lähte|suund, pea|suund, põhja|suund, rände|suund, sõidu|suund, tõuke|suund, tõususuund.
2. piltl kasut. kõige üldisemalt millegi kulgemise, kallakute, põhijoonte vms. märkimisel. a. iseloomulik joon, kallak (arengus, tegevuses); suunitlus, orientatsioon; külg, pool. Karjakasvatuse suunaga majandid. Uurimistöö põhilised suunad. Hüpotees näitab kätte katsete suuna. Kliima muutub soojenemise suunas. Elu ise andis asjade arengule õige suuna. Sündmused võtavad sootuks teise suuna. Otsus paneb mõtted uues suunas liikuma. b. (ühiskondlik, kirjanduslik) vool, koolkond; teat. rühmitus, fraktsioon. Poliitiline, ideoloogiline, usuline suund. Kirjanduslikud suunad. Kunsti realistlik suund. Materialistlikud, idealistlikud suunad filosoofias. Ajakiri esindab partei radikaalset suunda. Eesti rahvuslikus liikumises tekkis algusest peale kaks suunda. *.. raha aga ei .. kaotanud mõtteid, vaid juhtis neid ainult ühes suunas – veelgi enam raha tahtma. A. Hint.
▷ Liitsõnad: arengu|suund, huvi|suund, kunsti|suund, moe|suund, mõju|suund, põhi|suund, tegevus|suund, tootmis|suund, uurimis|suund, üldsuund.

tee115› ‹s

1. käimiseks ja sõitmiseks kasutatav (ning selleks ettevalmistatud) pinnaseriba; liiklemiseks ehitatud rajatis. Suur, lai, sirge, looklev, kitsas, väike tee. Hea, halb, vilets, auklik tee. Lumine, porine, põhjatu, libe, umbes, tolmune tee. Asfalteeritud, mustkattega, üldkasutatav tee. Palkidest ehitatud tee. Eesti, Tallinna teed. Sangaste–Laatre tee. Jalakäijate tee. Mitme sõidurajaga tee. Tee laius, pikkus, kalle. Teede ristumiskoht. Teed tegema, parandama, sillutama, kastma. Kevadeti teed lagunevad. Tee tolmab. Tee on umbe, täis tuisanud. Käis teid lahti rookimas. Kahel, kummalgi pool teed laiuvad viljaväljad. Tee teeb käänaku, tõuseb mäkke, viib läbi metsa. Teed on autosid täis, inimestest tühjad. Teedel liigub palju matkamehi. Tulija põikab teelt kõrvale. Jättis mu kesk, keset teed seisma. Ootab tee servas, ääres. Jänes jookseb üle tee. Teed palistasid tuhanded uudishimulikud. Seda teed sõitis ta esimest korda. Mis teed nad peaksid tulema? Väsinud jalad ei taha enam teed pidada. Park on teid täis. See tee ei vii kuhugi. Teedeta kõrb. Loomad tallasid söögikohani sügava tee. Maja juurde viis sissesõidetud tee. Selle maja juurde polegi teed. Siit läheb otsem tee. *Saarel ei ole suure maa mõttes teid. On ainult puudevahelised liivased rajad, ilma teemärkide ja valgusfoorideta. U. Toomi. | (tänavanime osana). Õismäe, Ehitajate tee. | (raudtee kohta). Jaamas on kaheksa teed. Rong seisab teisel teel. Tramm jäi rikke tõttu teele. | (veeteede kohta). Jõed olid muistsetel aegadel tähtsad teed. Valge mere tee oli laevatatav ainult 3–4 kuud aastas.
▷ Liitsõnad: aia|tee, asula|tee, auto|tee, heinaveo|tee, hobuse|tee, hoovõtu|tee, jalg|tee, jalgratta|tee, jalutus|tee, jooksu|tee, juurdepääsu|tee, jää|tee, kaevu|tee, kalda|tee, karavani|tee, karja|tee, karjääri|tee, kauba|tee, kelgu|tee, kõnni|tee, käigu|tee, käima|tee, küla(vahe)|tee, liiklus|tee, liikumis|tee, linna|tee, lume|tee, maan|tee, maandumis|tee, maismaa|tee, metsa(vahe)|tee, moto|tee, mägi|tee, mülgas|tee, nõlvaku|tee, palgiveo|tee, pargi|tee, posti|tee, puies|tee, puuveo|tee, põllu(vahe)|tee, ralli|tee, ree|tee, saani|tee, sauna|tee, sissesõidu|tee, sala|tee, soo|tee, stardi|tee, stepi|tee, suusa|tee, suve|tee, sõidu|tee, tali|tee, talu|tee, talve|tee, traktori|tee, transiit|tee, transpordi|tee, uisu|tee, vankri|tee, vee|tee, veo|tee, voori|tee, välja|tee, väljaveo|tee, õue|tee, ühendus|tee, ülesõidutee; haru|tee, kallak|tee, kesk|tee, kiir|tee, kõrval|tee, magistraal|tee, otse|tee, pea|tee, põhi|tee, ring|tee, rist|tee, siksak|tee, sild|tee, sise|tee, suur|tee, trepp|tee, umbtee; asfalt|tee, betoon|tee, bituumen|tee, halg|tee, killustik|tee, kilp|tee, kivi|tee, kruusa|tee, laud|tee, liiva|tee, munakivi|tee, pakk|tee, palk|tee, plaat|tee, tsementtee; era|tee, riigi|tee, vallatee; köis|tee, mono(relss)|tee, raud|tee, ripp|tee, rongi|tee, rull|tee, roobas|tee, rööbas|tee, tagavara|tee, teras|tee, trammitee; kald|tee, liug(e)|tee, lohistus|tee, veeretee; laeva(sõidu)|tee, lennu|tee, mere|tee, vee|tee, õhutee.
2. liikumissuund, kellegi v. millegi liikumistee, marsruut, liikumisjoon. Tunneb tähtede järgi teed. Tuli teed küsida. Keegi juhatas, näitas neile teed. Viit juhatab teed. Lühim tee poodi läheb otse üle põllu. Meie teele jäi mitu tanklat. Ööbiti lageda taeva all, sest teel polnud ühtegi maja. Meil on vist üks tee. Jätsime hüvasti ja läksime kumbki oma teed. Varas lahkus sama teed, kust oli tulnud. Tuli näitas meremeestele teed. Kapten tunneb teid püügikohtade juurde hästi. Sirge on kõige lühem tee kahe punkti vahel. Päikese elliptiline tee. | (saetee kohta). *Tema [= sae] tee, mis algas puu teisest servast ja ulatus juba üle südamiku, oli liiga kitsaks vajunud. R. Vaidlo. || liikumist võimaldav ruum, läbi-, väljapääs. Teeb, rajab rahvamurrus endale (kätega, küünarnukkidega) teed. Teed tuli murda läbi tihedate põõsaste. Tee ukse juurde oli suletud, vaba. Kõik annavad külalisele teed. Põgenikul lõigati tee ära. Seisis mul risti teel ees. Tee lahti, vabaks! Gaasid otsivad teed ülespoole. Vetele oli kraavi pääsemiseks vaja tee ette teha.
▷ Liitsõnad: rände|tee, voolutee; saetee.
3. teekond, kuhugi liikumine. Ees ootab pikk, raske, vaevaline tee. Teele asuma, minema. Ennast teele seadma, valmistama, asutama. Saadikud saadeti, läkitati teele. Ema paneb tee peale toidukraami kaasa. Pärast lühikest peatust jätkatakse teed. Hea tüki teed sõitsime rongiga. Tee viis läbi mitme maa. Lahkujale soovitakse head teed. Matkarühm on alles teel. Kõik on teest väsinud. Nad vaidlesid kogu tee. Teel haiglasse kannatanu suri. Poolel teel hakkas ujuja väsima. Teelt tulles olid kõigil kõhud tühjad. See tee tuleb varsti ette võtta. Ütles mõned sõnad teele kaasa. Tõmbas käe poolelt teelt tagasi. Pall läks korvi poole teele. Panin, saatsin kirja teele. || (pikkuselt v. ajalt määratud vahemaa kohta). Sinna on mõnikümmend kilomeetrit teed. Klooster asus päevase hobusesõidu tee kaugusel. Nad on paari tunni tee kaugusel. *.. siit läbi padrikute mäele / jääb tubli söögivahe tee. B. Alver. || van kasut. möödunud aja märkimisel. *Ükskord – sest on aastat kuus teed – elasin ma tüki aega Oluvere kiriku ligidal .. F. R. Kreutzwald. *Nüüd on kakskümmend kaks aastat teed, et sinna paika oma kõige kallima sõbra olen matnud. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: jahi|tee, kerja|tee, kiriku|tee, kodu|tee, kooli|tee, kosja|tee, kroonu|tee, manala|tee, matka|tee, mineku|tee, pidurdus|tee, pulma|tee, päeva|tee, reisi|tee, rännu|tee, taandumis|tee, tagala|tee, tagasitee.
4. piltl kasut. kõige üldisemalt kulgemise, kujunemise, suuna märkimisel; ka sellesisuliste (püsi)väljendite koosseisus. a. kellegi elutee v. -käigu, arengu, teenistuskäigu, tegude vms. kohta. Kunstniku loominguline, muusikaline tee. Võitleja okkaline tee. Poeg jätkab isa teed. Laste tee saab vanemate omast kergem. Vanakese tee lõppes rahulikult. Lendur räägib oma tee algusest. Nende teed lähevad, viivad lahku. Tüdrukute teed kulgesid kõrvuti. Ta teed valgustab usk. On läbi käinud raske tee. Tee on olnud käänuline. Käis oma teed üksinda. Ta alles otsib oma teed. Käib, läheb, sammub elus hoopis teist teed kui vend. Õde läks oma teed. Joomamehe tee läheb, viib mäest alla. Ta teele astus, jäi üks naine ette. Mu teele sattus tõeline sõber. On jäänud poolele teele, poolel teel peatuma. Kool saatis teele esimese lennu. Vanaema oli, seisis noorte teel (ristiks, risuks) ees. Koristas vastase oma teelt. Veeretab teistele kive teele. Ta teele veeretati suuri raskusi. Vajab kaaslast, kes suudaks teda sirgelt teel hoida. Oli käinud pika tee jungast kaptenini. Meistri tee võidule. Lavastust tehes käidi läbi pikk tee. Issanda teed on imelikud. b. teatava tegevus-, käitumisjoone, arengusuuna vms. kohta; kuhugi juurdepääsu kohta. Mees valis kompromissitu võitluse tee. Kuritegevuse teele sattunud nooruk. Esimesed sammud tarkuse teel. Sa kõnnid põrgu teel. Uuenduste teele asunud riik. Tee ülikooli oli suletud, avatud. Noortel on kõik teed lahti, valla. Ajakiri on leidnud tee lugejate südameisse. Murrab endale rinnaga teed. Rajas endale tee hariduse juurde. c. esineb püsiväljendite koosseisus, mis märgivad hrl. moraali- ja eetikanormide vastu eksimist (vt. ka fraseoloogiaosa). Õigelt teelt kõrvale kalduma, astuma, minema. Käib keelatud teed. Mõni libiseb kergesti halvale teele. Viin on ta kurjale teele saatnud. On läinud, sattunud kõverale teele. d. muud. Serviis läks kõige kaduva teed 'purunes, hävis'. Tööasjad läksid isevoolu teed 'olid unarusse jäetud, tegija kontrolli alt väljas'. Seda teed peame me kõik käima (suremise kohta). Algas ta viimne tee (matuste, matusetalituse kohta). Kedagi viimsele teele saatma 'kellegi matusetalitusel osalema'. Naeris selle idee kõige otsemat teed 'otse, avalikult' välja. Otsemat teed 'kohe, jalamaid' magama! Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Millelegi, kellelegi rohelist teed andma (vaba läbipääsu, eelisolukorra kohta). Käis enne tähtsat kohtumist meile teed silumas, tasandamas, tegemas (millekski ettevalmistava tegevuse kohta). Võit sillutas teed medalile.
▷ Liitsõnad: arenemis|tee, arengu|tee, eksi|tee, elu|tee, kannatus|tee, kujunemis|tee, langemis|tee, patu|tee, surma|tee, taeva|tee, tuleviku|tee, tõusu|tee, ummik|tee, vaeva|tee, õnnetee; ameti|tee, haridus|tee, kasvatus|tee, kirjaniku|tee, kunsti|tee, kunstniku|tee, laulja|tee, lava|tee, loome|tee, loomingu|tee, luuletaja|tee, luule|tee, madruse|tee, maletaja|tee, meremehe|tee, muusiku|tee, näitleja|tee, pedagoogi|tee, põgeniku|tee, spordi|tee, sportlase|tee, sõduri|tee, sõjamehe|tee, teadlase|tee, teatri|tee, töömehe|tee, uurija|tee, ülikoolitee; lahingu|tee, põgenemis|tee, rinde|tee, sõja|tee, tapluse|tee, vabastus|tee, vastupanu|tee, võidu|tee, võitlustee.
5. abinõu, vahend, meetod; moodus, viis, võimalus. Sõnavara rikastamise teed. Aidsi nakatumise teed. Näitas, juhatas sõbrale teed, kuidas kasumisse jõuda. See on otsene, kaudne, ainuõige, kindel tee lahenduseni. Tulemuseni jõuti erinevaid teid pidi. Juhatatud tee tundus liiga vaevanõudev. Ükski tee ei viinud sihile. Kõik teed prooviti ära. Otsiti uusi teid. Õiget teed ei leitudki. Leidis viimaks tee, kuidas naiseni jõuda. Selleks on teisigi teid. Teist, muud, kolmandat teed ei ole. Neil ei jäänud teist teed (üle). Ma ei näe pääsemiseks mingit, ainsatki teed. Veel üht teed võiks katsuda. || teel abil, vahendusel, kaudu; kombel, moel. Juhtunust teatati kirja, telefoni teel. Kahjutasu nõuti sisse kohtu teel. Kooperatiiv moodustati kahe ühisuse ühendamise teel. Maja müüakse enampakkumise teel. Sai pettuse teel diplomi. Mahla saadakse pressimise teel. Harib ennast iseõppimise teel. See taim paljuneb isekülvi, vegetatiivsel teel. Sel teel ei saavuta ta midagi. Hankis infot mõnel teisel, muul, otsesel, kaudsel, mitteametlikul teel. On raha kogunud ausal teel. Ka kodusel teel saab alkohoolseid jooke valmistada. *Iga palukese eest, ükskõik mis teel ta selle ka hankis, tuli tal lausa verist vaeva näha. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kasutus|tee, lahendus|tee, leviku|tee, lähenemis|tee, pääse|tee, väljapääsutee.
6. rada (5. täh.); miski teed (1. täh.) meenutav. Küüni juurde viib heinapeprede tee. Ei viitsitud jalgu pühkida ja nüüd on poritükkidest tee taga. Loojuv päike heidab üle veevälja punaka tee.
7.hrl. pl., liitsõna järelosanaelundite kohta, mida kaudu miski liigub
▷ Liitsõnad: hingamis|teed, kuse|teed, lümfi|teed, sapi|teed, sünnitusteed; juhtetee.

udar-a 2› ‹s

1. mäletsejate ja hobuse piimanäärmete kogum. Lehmal on nelja nisaga udar. Ute, kitse, mära udar. Suure, väikese udaraga lehm. Udar pakitseb piimast. Lüpsis, sõõrutas udara tühjaks. Pigistas udarast piima välja. Enne lüpsi on udar täis, pingul. Piimast paisunud, pungil udar. *Aga näe, kevad käes, loomad siledad ja udarad maani. V. Saar. || vulg (naise rinna kohta)
2. (lehma enda kohta hulga märkimisel). *Karja on kaheksa udarat, seitse lüpsavad, üks on aher. M. Raud.

veerand-i 2

1.num(kasut. vastava osa märkimisel ühikust või tervikust:) üks neljandik: 1/4 (e. 0,25), neljandik. Veerand miljonit. Kaks ja veerand kilomeetrit. Vett on umbes veerand ämbrit. Veerand teed, teest on läbitud. Veerand toodangust läheb ekspordiks. Veerand metsadest hävis. Kohtumine ei väldanud veerandit tundigi. Ole nüüd veerand minutit vait! Kirjutas juhtunust alles veerand sajandit hiljem. Tööd ei teinud, kolm veerandit ööpäevast magas. Keeras võtit veerand ringi. *.. teatab uhkusega, et ka tema on veerand rootslast! V. Beekman. | (kellaaja kohta). Kell on veerand neli. Protseduur vältas kella viiest veerand kuueni.
▷ Liitsõnad: kolmveerand.
2.süks mingi eseme, sündmuse, nähtuse vms. neljast (mõttelisest v. tegelikult moodustuvast võrdsest) osast, neljandik. Käes on aasta viimane veerand. See juhtus sajandi kolmandal veerandil. Kõige väsitavam oli matka teine veerand. Tükelda kartulid veeranditeks! Ema pani pojale kaasa terve suitsetatud lamba veerandi. Akadeemiline veerand 'veerandtund, mille võrra loengu, koosoleku vms. algus väljakuulutatud ajast hilineb'. Tasapind jagatakse koordinaattelgedega neljaks veerandiks mat kvadrandiks. *Ah lihast räägid. .. kas sa mulle mõnda kintsu või veerandit kaasa ei toonud? I. Sikemäe.
▷ Liitsõnad: lamba|veerand, sea|veerand, vasikaveerand.
3.süks neljast kooliaasta osast. Esimese veerandi hinded. Kolmandal veerandil käidi palju suusatamas. Neljas veerand oli kõige lühem. *Lähenes veerandi lõpp. Kontrolltöödel polnud otsa ega äärt .. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: õppeveerand.
4.sesineb Kuu faaside, mil Kuu on nähtav sirbina (poolkettana), nimetustes; ka sellise Kuu kohta. Kuu faasid on: noorkuu, esimene veerand, täiskuu ja viimane veerand. Taevast paistab kuu ahtake veerand. Koju tuldi kuu viimase veerandi valgel. *Pika katuse kohal paistis tõusev kuu, viimases veerandis .. J. Rähesoo (tlk).

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur