[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 222 artiklit, väljastan 100.

aastane-se 5 või -se 4› ‹adj

1. aasta (v. teat. arv aastaid) vana, aastavanune. Aastane laps. Laps saab aastaseks. Müüa aastane mullikas. Veel seitsmekümne viie aastasena käis ta tööl.
2. aasta (v. teat. arv aastaid) kestev, aastapikkune. Leping on aastase tähtajaga. Aastased kursused. Kahekümne viie aastane ajavahemik.
3. aasta (v. teat. arvu aastate) jooksul saadud, kogunenud, tehtud jne.; aastaks, aasta peale ette nähtud, määratud jne. Aastane teenistus, tulu, sissetulek. Aastane saak, püük. Kogu mu aastane töö läks untsu. Aastane sademenorm.
Omaette tähendusega liitsõnad: ühe|aastane, kolme|aastane, viieteistkümneaastane; mitme|aastane, mõne|aastane, paariaastane; iga-|aastane, läinud|aastane, mineva-|aastane, möödunudaastane

aasta|stipendium
aastaks määratud stipendium. Jaan Tõnissoni nimeline aastastipendium. Võru linna aastastipendium.

abi|fond
kindlaks otstarbeks määratud fond. Abifondist eraldati projektile sada miljonit krooni, toetati projekti saja miljoni krooniga. Riiklik abifond. Pimedate abifond. Noorte näitlejate abifond. Maaelu edendamise abifond.

abi|šaht
mäend šaht, mis pole määratud maavara tõstmiseks maapinnale

adressaat-saadi 21› ‹s
(posti)saadetise, telegrammi vms. saaja; aadressis saajana märgitud isik, asutus jne. Kirjade, telegrammide kättetoimetamine adressaatidele. Kiri tuli saatjale tagasi lipikuga „adressaat tundmatu”. || piltl see v. need, kellele miski on suunatud, määratud, adresseeritud. Teose adressaadiks polnud eesti maarahvas. Ebakonkreetne ning adressaadita kriitika.

aegaja 23› ‹s

1. lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne. Aja vool. Aeg möödub, kaob, lendab. Aeg ei peatu. Aeg toob juustesse hõbedat. Püramiidid seisavad aega trotsides. Nõnda on see olnud igavesest ajast. Ta elas otsekui väljaspool aega. Aeg parandab haavad. Aeg annab head nõu.
2. (umbmääraselt v. konkreetselt) piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk. Mõni aeg tagasi, hiljem. Mõne, tüki, natukese, veidikese aja pärast. Iga natukese aja tagant. Sind ka näha üle hulga, mitme, pika aja. Lühikese aja jooksul. Kuu aega tagasi, kuu aja eest. Kevadeni on veel palju aega. Peeter töötas teatava aja õpetajana. Olen temaga ammust aega tuttav. Olin pikka aega kodunt ära. Tule ükskõik mis ajal. Nad sõitsid kauemaks ajaks maale. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikemaks ajaks. Mis te kogu aeg 'pidevalt, ühtelugu' naerate? Seda annab mitu aega 'kaua' mäletada. Viimasel ajal 'lähemas minevikus' pole sellest midagi kuulda olnud. Lähemal ajal 'lähemas tulevikus' on külalisi oodata. Ta on igal ajal 'alati' valmis appi tulema. Küllap sa aja jooksul 'ajapikku, pikapeale' kõike veel õpid. Head aega! (lahkumistervitusena). || oma eripäraga ajajärk (eriti ajaloos, ühiskonna arengus, rahva elus). Uusim aeg. Purjekate aeg on läbi. C. R. Jakobsoni aegadest peale. Vanal, endisel, iidsel, hallil, muistsel ajal. Kes nüüdsel ajal enam kodus leiba küpsetab! Uuemal ajal see komme kadus. Need ajad on möödas, kus sirbiga rukist lõigati. Vaene, kitsas, karm, raske aeg. Tulid segased, ärevad ajad. Mis teha, parata – aeg on selline! Oodati teisi, paremaid aegu. Möödunud aegu meenutama. Ta oli oma aja haritumaid naisi. Oma aja äraelanud ideed, seisukohad. Te olete ajast maha jäänud. Tuleb ajaga kaasas käia, sammu pidada. Noil ajul polnud teisiti võimalik ära elada. Sõja, rahu ajal. Teoorjuse, Saksa okupatsiooni ajal. || oma eripäraga osa päevast, aastast. Hommikune, õhtune aeg. Kevadine, suvine, sügisene, talvine aeg. Sirelite õitsemise aeg. Värske aedvilja aeg. Noore kuu aeg. Pimedal öisel ajal. Meie Rootsi-reis langes jõulueelsele ajale. Teelagunemise, lumemineku ajaks peavad palgid veetud olema. Koidu, loojangu, esimese kukelaulu ajal. Jaanipäeva, pühade ajal. Päise päeva ajal. || kõnek (ametis olemise perioodi, ajateenistuse, karistusaja jms. ajalõigu kohta). Lennart Meri oli Eesti presidendiks kaks aega järjest. Jakob Liivi näidend „Kolmat aega vallavanem”. Ta istus oma aja ära ning pääses vanglast välja.
▷ Liitsõnad: antiik|aeg, endis|aeg, feodaal|aeg, häda|aeg, jää|aeg, kaas|aeg, kesk|aeg, kivi|aeg, kriisi|aeg, kõrg|aeg, langus|aeg, leina|aeg, muinas|aeg, mure|aeg, nälja|aeg, nüüdis|aeg, okupatsiooni|aeg, ordu|aeg, orja|aeg, paganus|aeg, praegus|aeg, pronksi|aeg, rahu|aeg, raua|aeg, reaktsiooni|aeg, sõja|aeg, tsaari|aeg, uus|aeg, valgustus|aeg, vana|aeg, ärkamis|aeg, ürgaeg; aasta|aeg, heina|aeg, jahi|aeg, jooksu|aeg, kasvu|aeg, kevad|aeg, koidu|aeg, koristus|aeg, korje|aeg, kudemis|aeg, külvi|aeg, künni|aeg, marja|aeg, pesitsemis|aeg, puhte|aeg, põua|aeg, päeva|aeg, püügi|aeg, seene|aeg, suve|aeg, talve|aeg, õie|aeg, õitse(mis)|aeg, ööaeg; karistus|aeg, sund|aeg, valitsusaeg.
3. kasutada olev, millekski ettenähtud, kuluv jne. ajalõik. Aeg on kallis. Eksamiks valmistumise aeg. Mu aeg ei luba praegu maale sõita. Aeg sai täis, läbi. Aeg läks oodates igavaks. Aeg kaob märkamatult käest. Kust ta küll leiab, võtab aja edasiõppimiseks? Aega tuleb otstarbekalt kasutada. Aega ei tohi raisata, kaotada, asjatult kulutada. Ärge viitke lobisemisega aega. Sõitke lennukiga – säästate aega! Ära kiirusta, aega on, aega küll! Polnud aega oodata. Kas sul on minu jaoks aega? Tule mind vaatama, kui aega saad. Ta palus mõtlemiseks aega. Oodake, andke aega! Kaotatud aega on raske tasa teha. Asuti aega viitmata 'viivitamatult, otsekohe' teele. Polnud aega ninagi nuusata 'oli väga kiire'. Mida sa vabal ajal teed? Tuli näpistada aega kodusteks töödeks. Õpingute, ülikooli ajal. Lisatöid tegime omast ajast. Ajaga tulime lahedasti välja, aega jäi ülegi. Aega orjal, aega härjal, aega sunnitud sulasel. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Aeg antud naerda, aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || sport (distantsi läbimiseks kuluva, spordimängu pikkuseks määratud vms. ajalõigu kohta). 100 meetris saavutas, jooksis ta aja 11,2 sekundit. Sai päeva parima aja. Vastutuule tõttu jäid ajad tagasihoidlikeks. Ujus 100 m ajaga alla 52 sekundi.
▷ Liitsõnad: abielu|aeg, armu|aeg, ehitus|aeg, elu|aeg, esinemis|aeg, ettevalmistus|aeg, funktsioneerimis|aeg, garantii|aeg, harjutus|aeg, haude|aeg, hingetõmbe|aeg, inkubatsiooni|aeg, jõude|aeg, kandidaadi|aeg, kasutus|aeg, katse|aeg, kehtivus|aeg, kooli|aeg, käibe|aeg, laagerdus|aeg, lahtioleku|aeg, leeri|aeg, lennu|aeg, lisa|aeg, lõimetus|aeg, lõuna|aeg, magamis|aeg, mõtlemis|aeg, mängu|aeg, oote|aeg, peite|aeg, poolestus|aeg, praktika|aeg, proovi|aeg, puhke|aeg, puhkuse|aeg, põhi|aeg, rasedus|aeg, reageerimis|aeg, ringlus|aeg, saate|aeg, seisu|aeg, selli|aeg, sõidu|aeg, säilimis|aeg, söögi|aeg, sööma|aeg, tiinus|aeg, tipp|aeg, treeningu|aeg, turu|aeg, töö|aeg, une|aeg, vaba|aeg, vahe|aeg, vastuvõtu|aeg, õpi|aeg, õppe|aeg, ülikooliaeg; kolmandik|aeg, lisa|aeg, neljandik|aeg, normaal|aeg, pool|aeg, rekord|aeg, veerand|aeg, võiduaeg.
4. (millekski sobiv, õige, määratud jne.) hetk, (aja)moment. Nüüd on aeg minna, lahkuda, alustada. Aeg on tõusta ning teele asuda. Tal oleks viimane aeg naist võtta. Igaühel tuleb kord aeg siit ilmast lahkuda. No oskasite teie aga õigeks, parajaks ajaks tulla! Õnn, et abi õigel ajal kohale jõudis. Päevauudiste ajaks tahaksime koju jõuda. Rongide saabumise ning väljumise ajad. Ta on mees, kes oskab õigel ajal õige sõna öelda. Kõik tuleb omal ajal.
▷ Liitsõnad: asutamis|aeg, ilmumis|aeg, saabumis|aeg, stardi|aeg, sulgemis|aeg, surma|aeg, sünni|aeg, täht|aeg, väljumisaeg.
5. (ajaarvestuses). Kesk-Euroopa aeg. Kohalik aeg. Aeg lähenes juba keskööle. Mis, kui palju õige aeg praegu on? Aega arvati veel vana kalendri, Päikese ja tähtede järgi. Kas sul on õiget aega – mu kell on seisma jäänud. Vana seinakell näitab ikka veel truult aega. Tõusin kella 7 ajal.
▷ Liitsõnad: dekreedi|aeg, kalendri|aeg, kella|aeg, maailma|aeg, päikese|aeg, tsiviil|aeg, tähe|aeg, vööndiaeg.
6. esineb imestust, üllatust, ehmatust väljendavates hüüatustes. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Oi sa taevane aeg! *„Armuline aeg, Jürka, sul hooned tules, aga kus on laps?” A. H. Tammsaare.
7. keel hrl. verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse v. olukorra suhet mineviku, oleviku v. tulevikuga. Eesti keeles on neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Inglise keele aegade süsteem.
▷ Liitsõnad: liht|aeg, liitaeg.

aegne-se 2› ‹adj
ka liitsõna järelosanamääratud aega kuuluv v. kuulunud, sel ajal olnud, toimunud, selle aja kestnud, sellest ajast pärit jne. Esimese maailmasõja aegsed kaevikud. Lauluisa Kreutzwaldi aegne Võru.
▷ Liitsõnad: aadama|aegne, ammu|aegne, elu|aegne, enne|aegne, esiisade|aegne, isaisade|aegne, jõulu|aegne, jää|aegne, kaas|aegne, kasvu|aegne, kaua|aegne, kesk|aegne, kivi|aegne, kliki|aegne, kooli|aegne, kriisi|aegne, lõikus|aegne, lühi|aegne, meie|aegne, muinas|aegne, noa|aegne, nüüdis|aegne, oma|aegne, ordu|aegne, pikema|aegne, praegus|aegne, pronksi|aegne, pärisorjus|aegne, rahu|aegne, raua|aegne, revolutsiooni|aegne, sama|aegne, sõja|aegne, tolle|aegne, täht|aegne, viimase|aegne, õige|aegne, ühe|aegne, ürgaegne.

aja|norm
millegi sooritamiseks määratud ajahulk. a. maj (tööoperatsiooni sooritamiseks v. toodanguühiku valmistamiseks). Ehitus-, remonditööde ajanormid. b. sport (näit. distantsi läbimiseks). Ajanormiks 30 km suusatamises oli määratud 3 tundi. Ratsavõistlustel saab ajanormi ületamise eest karistuspunkte.

akadeemiline-se 5› ‹adj

1. ülikooli vm. kõrgkooliga, ka teaduste akadeemiaga seoses olev. Akadeemiline noorsugu, akadeemilised noored. Akadeemiline haridus. Akadeemilised ringkonnad. Akadeemilised seltsid ja ühingud. Akadeemiline aasta 'kõrgkooli kahest semestrist koosnev õppeaasta'. Akadeemiline kraad 'teaduskraad'. Akadeemiline puhkus 'üliõpilase vabastus õppetööst teatavaks perioodiks'. Akadeemiline tund 'loenguks määratud aeg kõrgkoolis (45–50 min.)'. Akadeemiline veerand 'veerandtund, mille võrra loengu, koosoleku jms. algus väljakuulutatud ajast hilineb'. Akadeemiline võlgnevus 'õpivõlgnevus ülikoolis'. Akadeemiline sõudmine sport sportlik sõudmine pikal kitsal paadil. || (rangelt) teaduslik, väga põhjalik. Mitmeköitelised akadeemilised sõnaraamatud. Eesti rahvalaulude akadeemiline suurväljaanne.
2. kindlaksmääratud traditsioonidest kinnipidav, akademismile omane; puhtteoreetiline, praktilise tähtsuseta. Akadeemiline maalimismaneer. Kuivalt akadeemiline loeng. Akadeemiline vaidlus. Ka moekunstis räägitakse rangest akadeemilisest joonest. Nende kunstnike looming on tunduvalt akadeemilisem.
3. ka nõuk ametlik auepiteet kõrge tasemega teatrite, kooride, ansamblite jne. nimetustes. Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater. Riiklik Akadeemiline Meeskoor.

ala|mõõduline
allpool normiks määratud suurust, alammõõdust väiksem. Alamõõdulised kalad, vähid tuleb vette tagasi lasta.

ameti|puhkus
ametiülesannetest vabastatus määratud ajaks, puhkus. *Viimaks palusin enese ametipuhkusele pikemaks ajaks .. O. Luts.

annak-u 2› ‹s
jur testamendijärgsele pärijale määratud varaline hüve. Testamentaarne annak.

audiitor|kontroll
maj asutuse, organisatsiooni, firma vm. dokumentide ametlik kontrollimine selleks määratud elukutseliste ning atesteeritud audiitorite poolt

au|tasu
eriti hinnatavate saavutuste v. teenete eest määratud materiaalne tasu, aumärk vms. tunnustus. Rahaline autasu. Riigi, riiklikud, valitsuse autasud. Kõrgeimad autasud. Autasusid määrama, andma. Sai autasuks kuldkäekella. Pälvis teenete eest kõrge autasu.

au|vahtkond
riigipeadele ja sõjaväejuhtidele lugupidamise avaldamiseks ning nende turvalisuse tagamiseks määratud vahtkond (2. täh.)

avalik-liku, -likku 30› ‹adj

1. üldiselt teada olev v. teatavaks saanud; (paljude) inimeste juuresolekul toimuv; varjamatu, ilmne. Pettus tuli avalikuks. Asi oli avalikuks saanud. See on avalik saladus. Asjaarutamine kohtus oli avalik. Avalik vargus. Puhkes avalik tüli, skandaal. See on ju avalik riisumine ja röövimine! Vahekorrad teravnesid avalike kokkupõrgeteni. Rahulolematus kasvas avalikuks vastuhakuks. Parem avalik vaenlane kui salalik sõber.
2. kõigile, rahvahulkadele, üldsusele mõeldud v. ette nähtud, kõikide kasutada olev. Avalikud raamatukogud. Linna avalikud käimlad. Kinodes, kohvikutes, restoranides, lauluväljakul jt. avalikes kohtades. Osa koolipidusid on avalikud, osa kinnised. Avalik loeng, esinemine, ettekanne, kõne. E. Vilde avalik kiri Eesti Kirjameeste Seltsile. Avalik maja 'lõbumaja'. Avalik naine 'lõbunaine'.
3. ühiskondlikku v. halduslikku sfääri kuuluv, sellesse puutuv v. seda haarav. Politsei kaitseb avalikku korda, võitleb avaliku korra rikkujatega. 1. üldlaulupidu oli suursündmus Eesti avalikus elus. C. R. Jakobsoni avalik tegevus põllumeeste seltsides. Talupojad maksid pearaha ja kandsid teisi avalikke kohustusi. Avalik arvamus 'rahvaküsitlustel, valimistel, meeleavaldustel jm. ilmnev suurema inimühenduse hinnang ühiskondlike nähtuste kohta'. Avalik teenistus 'töötamine riigi v. kohaliku omavalitsuse ametiasutuses'. Avalik omand 'riigile v. omavalitsustele kuuluv omand'. Avalik maks 'riigi v. omavalitsusmaks'. Avalik õigus 'õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid'. Avalik huvi 'rahva ühishuvi; õiguslikult määratud riigi tahe'. *On aga inimestel tahtmist jännata nende avalikkude asjadega! H. Raudsepp.
4. van avameelne, otsekohene. *Ole ometi avalik, Lea, ja ütle: keda armastad sina? B. Alver. *.. kuigi ma olen avaliku jutuga ja veidi liiga otsekohene .. A. Jakobson.

binokulaarne-se 2› ‹adj
kahe silma abil toimuv; kahele silmale määratud. Binokulaarne nägemine. Binokulaarsed optikariistad.

definiitne-se 2› ‹adj
keel määratud; ant. indefiniitne. Definiitsed vormid.

denatureerima42

1. keem mõningaid biopolümeeride, hrl. valkude omadusi füüsikaliste v. keemiliste tingimuste varieerimise teel muutma
2. tehn ainult tehniliseks kasutamiseks määratud aineid söömis- v. joomiskõlbmatuks muutma. Denatureeritud piiritus.

eksami|sessioon
eksamite tegemiseks määratud ajavahemik (hrl. kõrgkoolis). Talvine, kevadine eksamisessioon. Eksamisessiooni algus, lõpp. Haigestusin eksamisessiooni ajal.

eksoteeriline-se 5› ‹adj
kõikidele määratud, üldarusaadav; ant. esoteeriline

ekspeditsiooni|vägi
sõj ekspeditsiooniks (2. täh.), sõjakäiguks (kaugele maale) v. mingiks sõjaliseks eriülesandeks määratud väeüksused

elektri|isoleermaterjal
el elektriseadme voolu kandvate osade v. elektrijuhtmete isoleerimiseks määratud materjal

elektri|juhe [-juhtme]
elektrivoolu edasiandmiseks määratud metalltraat, -tross vm. Isoleeritud, isoleerimata elektrijuhtmed.

elu|ruum

1. elamiseks määratud ruum (hrl. hoones). Eluruumid ja kõrvalruumid. Eluruumi üürileping. Meeskonna eluruumid laeval olid üsna kitsad. *Vanatares asusid eluruumid, rehi ja karjalaut kõik ühe katuse all. H. Kross.
2. elamis-, asumisala. Liigisisene konkurents toidu ja eluruumi pärast. *Hitlerliku totaalriigi ideoloogid kinnitavad, et saksa rahva eluruum olevat kitsaks jäänud .. J. Kärner. || piltl eksisteerimiskoht, -võimalus. Uutele ideedele tuleb eluruumi anda. *Selle kõrval hakkasid kirjanduses eluruumi võitma ka kohalikud olud .. A. Vinkel.

era|korraline

1. korralisele lisaks v. spetsiaalselt toimuv, mittekorraline; spetsiaalselt määratud v. kehtestatud. Komitee, nõukogu erakorraline istung, koosolek. Partei erakorraline kongress. Erakorralised parlamendivalimised. Riigis kehtestati erakorraline seisukord. Erakorraline professor valiti hiljem korraliseks.
2. hrv erakordne. *Nüüd mõistsid kõik, et peab midagi erakorralist lahti olema, kui proua Vintrik ajab halli tuiga ja musta kassiga nii valjusti juttu. A. H. Tammsaare.

eri|rong
millekski määratud spetsiaalne rong. Valitsusdelegatsiooni erirong. Laulupeo puhul pandi käiku mitu erirongi.

esoteeriline-se 5› ‹adj
ainult asjasse pühendatuile, valituile määratud, varjatud, salajane; ant. eksoteeriline. Esoteeriline õpetus, kirjandus.

ešelon-i, -i 10› ‹s
sõj
1. lahingukorra koostisosa. Laskurdiviis oli lahingus pealetungivate vägede teises ešelonis.
2. riigi relvajõudude osa, mis on määratud strateegiliste ülesannete lahendamiseks. Strateegiline ešelon.
3. veoüksus väeosade ümberpaigutamisel vm. sõjaväevedudel (raudteerong, autode kolonn, lennuki- v. laevagrupp). Sõdurite, evakueeritavate ešelon. Rindele suunduv ešelon. *.. saabusid ešelonid sõdurite, relvade, laskemoona ja varustusega... J. Kaho.

ette
I.adv
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kaugusele, ettepoole; ant. taha. Astus kaks sammu ette. Üks jooksja oli teistest umbes 100 m ette jõudnud. Ta püüdis rahvasummas ette trügida. Oli nii pime, et ette ei olnud midagi näha. Komandör saatis piilurid ette. Vaatas ette ja taha. Ma istusin ette juhi kõrvale. Ta istus võrdlemisi ette. Prožektor suunas valgusvihu ette. Tirel, salto ette. Käte pendeldus ette ja taha. Lõi kirikusse sisenedes risti ette. || esikülje lähedusse kasutusvalmis v. tarvituseks. Rong, auto, tõld sõitis ette. Viskas, pani hobusele, lehmadele heinad ette. Niitis lehmale rohtu ette. Viis sigadele söögi ette. Sööge ikka rohkem, tõstke endale ette! Pole enam, mida suurele perele, loomadele ette anda. || (kehaosa asendi kohta). Ta sirutas käed, ühe jala ette. Ajasin rinna uhkelt ette. Kallutas pea vihaselt ette. Ajas lõua ähvardavalt ette. Ta on endale juba kõhukese ette kasvatanud. Ta kummardus ette, nagu poleks hästi kuulnud. Kere kallutus ette. Kass sirutas käpad ette.
2. esiküljele külge (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Perenaine sidus põlle ette. Pane (endale) lips ette! Õmbleb, ajab pintsakule nööbid ette. Pani (endale) prillid ette. Näitlejale kleebiti vurrud ette. Jäta võti ette! Pani (endale) suitsu ette, keeras endale vägeva vilka, pläru ette. Paari päevaga on pikk habe ette kasvanud. Majale pandi aknad ette. Pani aidauksele taba ette. Uksele tuleb uus lukk ette panna. Pista, topi augule punn, prunt ette! Tõmba, lase aknale kardin ette! Ojale tehti tamm, pais ette. Peremees pani, rakendas täku ette ja sõitis linna. Käias vikatil tera ette 'käias vikati teravaks'. Tegi hea näo ette 'tegi hea näo', nagu oleks kõik korras. Manas endale üsna süütu näo ette 'tegi süütu näo'. *„Võtan teemeistri hoovilt saha [autole] ette ja lükkan tee lahti,” ütles Paju Juss kontoris. O. Kool.
3. takistuseks, segavaks teguriks; tülinaks. Astusin talle teele risti ette. Ega ma sulle siin ette ei jää? Vii see pink välja, muidu jääb veel ette! Poiss pani teisele jala ette. *Ärgitan ikka talle kirjutada, kuid jälle tuleb midagi ette. E. Rängel.
4. eelnevalt, enne, millestki toimuvast varem. Tulemused olid ette teada. Teata, helista oma tulekust aegsasti ette! Võin sulle ette öelda, et head sellest loost ei tule. Meid hoiatati juba ette, et revidendid on tulekul. Tundis sellest sõidust juba ette rõõmu. Arvasin, aimasin, kartsin, tundsin juba ette, et see nii läheb. Kõiki võimalusi ei osanud ette näha. See asi oli juba ette otsustatud. Restoranis on võimalik laudu ette tellida. Läks nii, nagu mustlaseit ette kuulutanud. Uskus, et tema saatus on ette määratud. Ta oli juba ette vaenulikult häälestatud. Pärast tarku palju, ette ei ühtegi. *Ostulepingut mul ei ole, sest teine ostja jõudis ette. E. Vilde. ||seoses valmistama-verbiga(rõhutab tegevuse toimumist millegi järgneva jaoks). Ülikool valmistab ette kvalifitseeritud kaadrit. Ta valmistab ette loenguid, homseid tunde. Maapind tuleb külviks ette valmistada. Iga ülesande puhul oli ette nähtud selle konkreetne täitja. || tulevase aja, töö, kasutamise arvel, tulevikus tehtava töö, saadava kauba vm. eest. Kahe nädala palk maksti ette. Ühe kuu üür tuleb ette maksta. Parandustööde eest tuleb ette tasuda. Mul on mõned (töö)päevad ette tehtud. || (males jm. materjali v. punktide mängueelse loovutamise kohta). Suurmeister andis vastasele ratsu ette. Põhimeeskond andis noorte meeskonnale jäähokis 3 väravat ette.
5. ajaliselt kaugemale, ettepoole, tulevikku. Oskab kaugele ette planeerida, arvestada, mõelda. Pisut ette rutates olgu mainitud, et .. Ennustas ilma terve suve peale ette. *Ta võib plahvatada ja käratada, nii et mõjub pooleks aastaks ette .. L. Vaher. || kellestki, millestki arengus, saavutustelt, tegevuselt kaugemale, mööda. Püüdlikkuse tõttu jõudis ta õppimises teistest ette. Suur kunstnik jõuab enamasti oma ajast ette. Vastasmeeskond läks peagi ette 13:8. *Aeg on ette tõtanud J. Verne'i fantaasialennust, kogu maailmapilt on tohutult muutunud. E. Link. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ettepoole. Pane kell paar minutit ette. Mu kell käib ööpäevas 3 minutit ette.
6. osutab, et verbiga väljendatud tegevus on määratud kuulaja(te)le v. vaataja(te)le. Õpilane ütles teisele salaja ette. Poiss vuristas õppetüki õpetajale ette. Luges meile aeg-ajalt raamatust ette. Kohtu eesistuja luges kohtuotsuse ette. Mängis meile klaveril paar pala ette. Rahvatantsurühm kandis ette mitu tantsu. Näitas tolliametnikule kõik oma asjad ette. Kandis lühidalt ette asja sisu. Põhjendusena tõi ta ette järgmised asjaolud. Ta pani ette põgeneda. Mine tea, mis talle minust ette räägiti. Seal loratakse talle igasuguseid asju ette. *Mis sa siin koolmeistrile ette puhusid, on sula luiskamine! .. E. Vilde. *„Eks usu aga sina lehti, mis need sulle ette pasundavad,” ütles isa halvakspanevalt. A. H. Tammsaare. || kasutamiseks valmis v. eeskujuks. Veele tuli äravoolamiseks tee ette teha. Ronimise hõlbustamiseks raiuti kaljusse astmed ette. Tõmbas kriidiga joone ette, mida mööda lõigata. Õpetaja, meister näitas ette, kuidas seda teha.
7. osutab mingile juhuslikumat laadi esinemusele v. toimumisele, millele satutakse. Selliseid juhtumeid oli ka mujal ette tulnud. Sipelgad panid nahka kõik, mis ette puutus. Vahel sattus, juhtus ette ka mõni rada. Tee peal sattus mitu kraavi ette. See asi tuleb mulle tuttav ette. *Temast vanemat [inimest] pole mul ette tulnud näha. N. Baturin.
8. osutab millegi esinemusele kellegi kujutluses, mälus, mõttes. See mees tuleb mulle tuttav ette. Niisugune võimalus ei tulnud mul kohe ettegi. *Nõnda siis, kujuta endale ette: temal, mõistad, temal polnudki mingit äri. A. H. Tammsaare.
9. kõnek etem, parem. Juhan oli ikka kõige ette, kõigist ette mees. Ta on küll hea inimene, kuid Ants on veel ette. Kartulisaak on tänavu möödunud aasta omast ette. Ta polnud teistest tüdrukutest halvem, pigem hoopis ettegi. Iseloomu poolest on ta sinust ette. *„Siin oli kaugelt ette kui kuskil kuurordis või liivarannal,” vastas Robi. M. Metsanurk.
10. kõnek teat. isikute rühmale v. üksikisikule kontrollimiseks, otsustamiseks vms.; kellegi jutule. Komisjon laskis poisid kahe-kolmekaupa ette kutsuda. Direktori juures ei olnud kedagi, pääsesin kohe ette. || (kohtus, kohtuistungil arutlemisele). Nende tüliasi, pärandusasi tuleb homme kohtus ette.
11. kõnek (males:) löödavaks, tule alla. Jättis vastasele ratsu, viguri puhtalt ette.
12.ühendverbi osana(ülekantud tähendustes:) näit. ette heitma, ette kirjutama, ette lööma, ette nägema, ette vaatama, ette viskama, ette võtma
II.postp› [gen]
1. millestki, kellestki ettepoole, esikülje v. liikumise suunda; ant. taha. Ta jäi meie ette seisma. Maja ette istutati põõsaid. Auto sõitis kaupluse ette. Ta jäi ukse, trepi ette seisma. Istus kamina, klaveri ette. Ta vahtis enda ette maha. Pani käe silmade ette. Astus aeglaselt jalg jala ette. Veeretas suure kivi koopasuu ette. Panin raamatud ja ajalehed tema ette lauale. Viskas leivatüki koera ette. Ülejäänud toidud viidi sigade ette 'sigadele söömiseks'. Tooge avaldises ühine kordaja sulgude ette! Silme, vaimusilma ette kerkis isamaja. Pomises, muheles, lausus enese ette 'endamisi, omaette'.
2. millegi külge, millegi esiküljele. Tõmbas kardinad akna ette. Unustas võtme ukse ette. Lükka riiv ukse ette! Õmbleb nööbid särgi ette. Pistis tropi augu ette. Rakendas, pani hobuse ree, vankri, adra ette.
3. kellegi näha, tutvuda, hinnata vms. Sel aastal jõuab vaataja ette veel mitu uudislavastust. Oma teostes toob ta lugeja ette keskaegse Tallinna eluolu. Asi jõudis, tuli avalikkuse ette. Poiss kartis isa silma ette sattuda. || kellegi küsitletavaks, käsitletavaks, otsustatavaks, lahendatavaks vms. Mehed kutsuti, läksid kohtu ette. Sa pead komisjoni ette ilmuma. || kellegi juurde, kellegi jutule. Talumehed püüdsid palvekirjaga keisri ette pääseda. Kuningas laskis väepealikud enda ette kutsuda. *Kuid aeg-ajalt kutsuti Sass ikkagi peremehe ette, räägiti pikki jutte. R. Sirge.
4.hrl. asendatav põhisõna allatiivilõpugakellelegi, millelegi ülesandeks, nõudeks vms. Tänapäeva elu seab meie ette üha uusi ülesandeid. Need ja paljud teised probleemid kerkisid meie põllumajanduse ette. *Ainult neid tingimusi täites või täita püüdes saab kriitika tõusta tema ette seatud ülesannete kõrgusele. V. Gross.
5. kasut. osutamiseks mingile olukorrale, nähtusele, kuhu on jõutud v. lähemal ajal jõutakse. Sinu küsimus seab mind teatavate raskuste ette. Teda tuleb seada tõsiasja, sündinud fakti ette. *.. võetakse su varandus ära puhtamuidu, nii et pole muud kui mine tuulevarjust kurja ilma ette. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek eest; asemel. Poiss teeb tööd juba päris täismehe ette. *Ning seepärast ei saanud Taader Traadi haigust täie tõe ette võtta. R. Sirge. *Poeg Märt käis talus sulase ette, tütar Liina teenis tüdrukuna .. H. Raudsepp.
7. kõnek eest (rahaliselt). *Raske raha ette kultuurheinamaid tehtud – mis mõte sellel oli? R. Sirge. *.. tulge kõrtsi jooma, mina ostan teile viina ja maksan joomise ette kuuskümmend kopikat päevas. J. Parijõgi.
8. van pärast, eest. *Teie ärge muretsege nii palju võõraste inimeste ette ja ärge murdke pead, mis nad söövad ja mis nad joovad .. O. Luts.
9. esineb fraseologismides, näit.:. Altari ette minema, astuma. Altari ette viima. Pärleid sigade ette heitma. Täie ette minema. Ukse ette jõudma. Valge ette tooma, tulema.
Omaette tähendusega liitsõnad: oma|ette, otsaette

ette|nähtu
see, mis on määratud, planeeritud, ette nähtud. Plaanis ettenähtu tuleb täita. Toodangu kasv oli ettenähtust aeglasem. Remont lõpetati ettenähtust varem.

etüüd-i 21› ‹s

1. muus instrumentaalpala, mis on määratud eeskätt mingi mängutehnilise võtte omandamiseks. Chopini, Rahmaninovi etüüdid.
▷ Liitsõnad: kontsertetüüd.
2. kunst kavatsetava kunstiteose v. selle osa jaoks eeltööna tehtud joonistus, maal v. modelleering
▷ Liitsõnad: maastiku|etüüd, portree-etüüd.
3. lühiuurimus. Ajaloolised, psühholoogilised etüüdid. *.. etüüd on visand esseeks, eeluurimus, katkend esseest .. J. Luiga.
4. teater improvisatsioonil rajanev lavaline õppeülesanne
5. sport males ja kabes lõppmängu ülesanne

film-i 21› ‹s

1. õhukese painduva atsetüültselluloosist põhimikuga lindi- v. lehekujuline fotomaterjal, filmilint. Ülitundlik film. Filmi ilmutama, kinnistama, kopeerima. Kerisin filmi poolile. *„Tõnu, tule ja vaata, mis mu filmil viga on,” astub fotograaf tuppa, filmilint näppude vahel. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: leht|film, rullfilm; negatiiv|film, positiiv|film, pöördfilm; kitsas|film, lai|film, mikrofilm; värvusnegatiiv|film, värvuspositiivfilm.
2. (kino)ekraanil demonstreerimiseks määratud teos, kinematograafiateos. Kunstiline, populaarteaduslik film. Kaljo Kiisa film „Hullumeelsus”. Prantsuse filmide nädal Poolas. Filmi demonstreerima, nägema, vaatama. Kinos jookseb praegu põnev film. Kinos näidatakse, linastatakse uut filmi. See näitleja on mänginud mitmes filmis.
▷ Liitsõnad: amatöör|film, anima|film, armastus|film, ballett|film, dia|film, dok|film, dokumentaal|film, heli|film, joonis|film, kino|film, komöödia|film, kriminaal|film, kroonika|film, lai|film, laiekraani|film, lühi|film, multi|film, mängu|film, nuku|film, näidend|film, ooper|film, panoraam|film, portree|film, reklaam|film, revüü|film, seeria|film, seiklus|film, spordi|film, stereo|film, super|film, sõja|film, tele(visiooni)|film, tumm|film, tõsielu|film, ulme|film, vaate|film, värvi|film, õppe|film, õudusfilm.

haldus|karistus
jur halduskorras määratud karistus, administratiivkaristus. Rahatrahv on üks halduskaristuse liike.

haldus|trahv
halduskorras, halduskaristusena määratud trahv

hiljaadv
ant. vara
1. hilisel (kella)ajal. Hilja öösel. Õhtuti hilja. Rong väljub õhtul üsna, väga hilja. Saabusime hilja, kui kõik juba magasid. Kust te nii hilja veel öömaja leiate? On juba päris hilja 'on juba päris hiline aeg'. Jäin kojutulekuga hilja 'hilise aja' peale. Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus tuppa toodi. ||täiendinahiline. Istus seal hilja õhtuni. Hilja aja eest 'hiljaaegu, hiljuti' seisis siin vana kõrtsihoone. *Härra pidutses sel õhtul hilja ööni. J. Parijõgi.
2. pärast tavalist, määratud v. vajalikku aega, hilinenult. Parem hilja kui mitte iialgi. Abi saabus liiga hilja. Kevad tuli tänavu võrdlemisi hilja, sest talv venis. Sel aastal tulid nad maale hilja, alles südasuvel. See mõte tuli talle hilja, alles enne ärasõitu. Mine enne, kui on hilja. Sa pead temaga rääkima, kuni pole veel hilja. *..aga ta tahtis ka, et need kortsud üldse ei tuleks või et nad tuleksid võimalikult hilja.. A. H. Tammsaare.

hoone18› ‹s

1. (inimestele v. koduloomadele, samuti millegi tootmiseks v. hoidmiseks määratud) suurem siseruumidega ehitis. Ühe-, kahe-, viie-, üheksakorruseline hoone. Tehnikumi ajakohane, moodne hoone. Vanaaegne, klassitsistlik hoone. Ühiskondlikud hooned. Suur, kõrge, vägev, väike, madal, vilets hoone. Nägusad, toredad, uhked hooned. Hoone vundament, seinad, vahelaed, põrandad, katus. Hoonet ehitama, püstitama, lammutama. Hoone sai katuse alla. Valmis haigla uus hoone. Talu hooned olid lagunenud. Hoonest oli järel ainult vundament. Tulekahjus põles maani maha viimane kui hoone.
▷ Liitsõnad: administratiiv|hoone, elu|hoone, esindus|hoone, farmi|hoone, haigla|hoone, haldus|hoone, jaama|hoone, kasvu|hoone, kauplus|hoone, klubi|hoone, kontori|hoone, kooli|hoone, kunsti|hoone, külm|hoone, lao|hoone, loomapidamis|hoone, mõisa|hoone, näituse|hoone, olme|hoone, parlamendi|hoone, põllumajandus|hoone, raamatukogu|hoone, ranna|hoone, sadama|hoone, spordi|hoone, talu|hoone, teatri|hoone, teenindus|hoone, tehase|hoone, tootmis|hoone, triip|hoone, turu|hoone, tööstus|hoone, vabriku|hoone, valitsushoone; abi|hoone, kõrg|hoone, kõrval|hoone, pea|hoone, sammas|hoone, tiibhoone; kivi|hoone, klaas|hoone, palk|hoone, paneel|hoone, puu|hoone, puit|hoone, tellishoone.
2. murd enamasti piklik rehetoa otsa ehitatud ruum, kamber

ilmuma37

1. (kindlasse, määratud punkti) tulema, saabuma. Kohale, kutse peale ilmuma. Poiss ilmus kooli, õpetaja ette. Tunnistaja polnud kohtusse ilmunud. Võistlejad ilmuvad starti. Koju ilmub ta alles õhtupoolikul. Kella kuueks ilmuda kogunemispunkti, minu käsutusse! *Jaanuarikuu hakkab lõpule jõudma, kui Arve Jomm ilmub uuesti pealinna. H. Kiik.
2. nähtavaks v. märgatavaks saama, esile kerkima; siginema, tekkima. Lagedale, päevavalgele, silmapiirile ilmuma. Mootorratas ilmus käänaku tagant nähtavale. Taevasse ilmusid pilved, esimesed tähed. Puude vahelt ilmus tume kogu. Lapse silmi ilmusid pisarad. Näole ilmus naeratus. Nahale ilmus punane lööve. Silmade alla on ilmumas kortsud. Aknale ilmuvad hirmunud näod. Lauale ilmus praad. Põõsastele ilmusid hiirekõrvad. Meeste kätte ilmusid kirved ja saed. Taas ilmusid uued hädaohud. Müügile ilmusid moodsad külmkapid.
3. avalikkuse ette v. lugeja kätte jõudma (eriti trükiste, üldse kirjasõna kohta). See ajaleht ilmub iga päev. Raamat pole veel trükist ilmunud. Autori sulest on ilmunud romaane ja novelle. Luuletused ilmusid inglise keeles, varjunime all. Nekroloog ilmus ajalehes.

intiimne-se 2› ‹adj

1. väga lähedane, usalduslik; puhtisiklik, võõraste, kõrvaliste eest varjatud. Intiimne vestlus. Intiimne sõprus. Perekonnaelu on intiimne asi. *Aga istuge lähemale... jutt on pisut intiimne. H. Raudsepp. || armueluline; keha varjatud osadega seotud. Noormees ja tütarlaps on olnud intiimses vahekorras. *.. aga oma intiimsed riidehilbud unustas ta rahumeeli siia-sinna toolileenile vedelema. K. Saaber.
2. tundmuslik, tundehell. Intiimne armastus- ja looduslüürika.
3. mugav-rahulik, hubane. Väike intiimne park, lehtla. Varjuline intiimne nurgake. || kitsas, väljavalitutest koosnev v. neile määratud. Intiimne salong. Intiimne kammerteater. Intiimses seltskonnas oli ta hoopis avameelsem.

jaama|hoone
raudteejaama peahoone, milles asuvad ootesaal(id) reisijaile ja asjaajamiseks määratud ruumid, vaksal. Jaamahoones müüakse sõidupileteid. Sõiduplaan oli kinnitatud jaamahoone välisuksele.

jada7› ‹s

1. rida. Neli jada võrkusid on meres. *..ja silmapiiril tulukeste jada / lööb võbisema nukrais külades. A. Sang (tlk). *Kaugemale ta ette ei mõelnud, küti elu oli juhuste katkematu jada.. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: võrgu|jada, õngejada.
2. murd peenar. *Robi juuris noori mändisid ühes aia nurgas, kuhu pidid tulema mõned jadad hilise aedvilja jaoks. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: adrujada.
3. mat naturaalarvude hulgal määratud funktsioon; järjestatud elementide hulk. Aritmeetiline, geomeetriline jada.
▷ Liitsõnad: arvu|jada, funktsionaaljada.

jalaväe|miin
kerge, jalaväe õhkimiseks määratud miin

jaokspostp› [gen]
tarvis, tarbeks
1. kasut. osutamisel olendile, esemele, protsessile vm., kelleks v. milleks miski on määratud, kellele v. millele miski v. keegi on ette nähtud v. tuleb kasuks, keda v. mida silmas pidades midagi tehakse, miski toimub v. on olemas. Iga lapse jaoks oli sai. Võta minu jaoks vihmavari kaasa. Poisi jaoks on mul vitsad soolas. Sinu jaoks ehin end iga päev. Enda jaoks jäi ainult töö. Armastav mees leiab alati naise jaoks aega. Tehke minu jaoks ka ruumi. Korjab lõkke jaoks puid. Rõivaste jaoks ehitati seinakapid. Asjad olid reisi jaoks valmis pandud. Olid juba kohal lauad lae ja põranda jaoks. Ei jätkunud raha lennupileti jaoks. See riie on mantli jaoks liiga õhuke. Selle töö jaoks on mehejõudu vaja. Hakkasin artikli jaoks materjali koguma. Naine pidi olema ainult kodu jaoks. Piima jaoks võttis ta nõu kaasa. Mees ostis tulemasina jaoks bensiini. Lõuna-Eesti jaoks varusime ekskursiooni viimased päevad. *Ah sina see oledki, kes kõik taplused ja tavad tulevaste põlvede jaoks üles märgib. J. Sütiste.
2. kasut. isiku, olendi vm. märkimisel, kellel on teat. kindel suhtumine millessegi (samas funktsioonis on alaleütlev kääne harilikum). Minu jaoks oled sa nüüdsest peale õhk. Marilase jaoks on nimetusel tšeremiss halvustav varjund. Laste jaoks pole tööl ja mängul selget piiri. Hiire jaoks on kass kõige koledam loom. *Võllas! See oli tema jaoks kõige valusam sõna. E. Krusten.
3. hrv tähenduselt lähedane postpositsioonile kohta. Tüdrukul on iga sõrme jaoks kümme poissi. Poiss on viieaastase jaoks väga asjalik ja tõsine. *Mind võeti kah pool vägisi voori ühes, et siis nagu iga hobuse jaoks mees. O. Luts.

kadumakaon 42

1. teadmata paika sattuma v. minema, nii et on raske v. võimatu üles leida; puudu jääma v. olema. Kindad, võtmed, kiri, pliiats on kadunud. Karjapoisil kadus lehm. Tagaaetav kadus jälitajate käest. Ta läks ja kadus. Poiss oli mitu päeva kadunud. On nagu maa alla, nagu tina tuhka kadunud. Ta kadus nagu vits vette. Kadunud asjad, loomad. Kütt jäi metsas jäljetult kadunuks. Mehi peeti teadmata kadunuks. Politsei poolt kadunuks kuulutatud isik. *Aidast kaob vili, taganurme küünist on pooled heinad ära viidud. R. Sirge.
2. (mingi takistava teguri tõttu) lakkama nähtav olemast. Peagi kadus maa silmist. Tee kaob põõsaste vahele, kaugusse. Majad kadusid jõelt tõusvasse uttu. Mäetipp kadus pilvedesse. Jõgi kadus metsa taha. Taamal kadus pimedusse väike metsatukk. Ta silmad peaaegu kaovad pikkade kulmukarvade alla. *Tuiskas. Kadusid maa ja taevas, külatänavad ja needki kaks kõrget sangleppa, mis siin kasvasid. L. Promet.
3. kusagilt, hrl. kellegi eest, juurest, nähtavalt, silmapiirilt (kiiresti) ära minema, lahkuma. Kaob kiiresti toast, nurga taha. Oskab parajal, õigel ajal kaduda. Vihastus ja kadus oma tuppa. Pidas õigemaks salaja kaduda. Tegi oma töö ja kadus jälle. Võtab õnged ja kaob jõele. Kao minema! Kao mu silmist, silme alt! Kaduge mu majast! Tee, et sa (siit) kaod! Kaome, enne kui meid märgatakse! Kõige targem on sul siit mõneks ajaks kaduda. Lapsed sirgusid ja kadusid laia maailma. Kadus nagu tuul 'tuulekiirul'. Pardipere kadus kõrkjatesse. Hiir kadus ahju alla. Õngekork kaob vee alla. Vesi kadus maa sisse. Päike kadus ja videvik laskus tasandikule. Üks pirukas teise järel kadus poisi suhu. Ehmatuse tõttu kadus näost viimane kui verepiisk.
4. (aja kohta:) mööduma; kuluma. Nädalad, aastad kadusid kui unes. Suvi on kiire kaduma. Aeg kadus käest lennates, niisama tegevusetult. Noorus kaob märkamatult. Päev kaob päeva järel, ilma et midagi juhtuks. *Suve kolm kuud olid kadunud pingelises töös .. A. Hint. || (tee, vahemaa kohta). *Tunnid möödusid, miilid kadusid. J. Smuul.
5. (vähehaaval) olemast lakkama. See sõna on käibelt, tarvituselt kadumas. Vanad kombed, tavad kaovad aegade jooksul. Meelemärkus, teadvus kadus. Esimene lumi, udu kadus kiiresti. Vahe linna ja maa vahel hakkab üha enam kaduma. Selle teose tähtsus ei kao kunagi. Tööpuudus pole kuhugi kadunud. Murdevead on visad kaduma. Tsüklonid tekivad ja kaovad. Omaaegne kiviktaimla on kadunud. Maakeralt on kadunud palju loomaliike. Kadunud rahvad, riigid. Teda peeti elule, ühiskonnale kadunud inimeseks. Mul ei kao meelest see päev. *Teadis ülihästi, et vanad külad kaovad .. V. Saar. || otsa saama, lõppema, ära jääma. Uni, isu, elurõõm on kadunud. Jõud kadus kätest ja jalgadest. Väsimus, roidumus, valu, hirm, vaimustus, elevus, igavus kadus. Hiljutine kõhklus ja kohmetus olid kadunud. Poiste julgus hakkas kaduma. Lõpuks mu kannatus kadus. Laste huvi uue mänguasja vastu on kadunud. Kadus vajadus sunduse järele. Naer kadus kuulajate näolt. Punetus kaob ihult. Raha kaob tühjale-tähjale, sõrmede vahelt. Huvitavad raamatud kaovad kiiresti kaupluselettidelt. Kadunud kahtlused, lootused, illusioonid. Jutulõng kadus käest 'jutt valgus laiali v. soikus'. Umbrohi ei kao. *Tee muutus ikka liivasemaks ja pehmemaks ning lõpuks kadus kõva põhi täiesti. P. Kuusberg. ||hrl. nud-partitsiibissurema, surma läbi lahkuma. Helmi on oma kadunud ema moodi. Minu kadunud vanaisa oli meistrimees. Mis siis saab, kui vanemad ükskord kaovad! Kaob isa, kaob kodu, kaob ema, kaob pere. *Kui ma ka varsti kaon, mul jääb ometi poeg, kes elab edasi .. J. Kärner. || lakkama kuuldav olemast, vaibuma. Koerte haukumine kadus ikka kaugemale. Kaugenevad sammud, hüüded kadusid peagi kõrvust. Kaja kadus kaugusse. *Mõne sekundi pärast kadusid kõik hääled äikesemürinasse. H. Pukk.
6. kadunud otsas, läbi, hukkumisele v. läbikukkumisele määratud. Kui karuga vastamisi satud, siis oled kadunud (hing). Kõik on päästmatult kadunud! *„Olen igapidi kadunud mehike!” mõtles ta ahastades. „Vangiraudadest ei päästa mind enam ükski ime ega vägi!” P. Vallak.
7.ma-infinitiivis adverbilaadselt koos verbidega minema, jääma, saamakaotsi. Vend jäi sõjas kaduma. Käsikiri on kaduma läinud. Vaata, et ükski pakk kaduma ei läheks! Aega läks asjatult kaduma. Halva kuuldavuse tõttu läks tekstist palju kaduma. Temas on õpetaja kaduma läinud. *Kui isa sõjas kaduma sai ja ema ikka haiglane oli, siis jäi kogu talu raskus Elli kanda. A. Valton.

kaduv-a 2
(< partits kaduma); hukkumisele, hääbumisele määratud, ajalik, surelik; ant. igavene, jääv. Sügise kaduv ilu. Kõige kaduva teed minema. *Roos pudeneb kui sajaks lund / mu rüppe, kes ma sama kaduv. M. Nurme.

kaheksane-se 5› ‹adj

1. teat. kaheksat ühikut v. üksust omav, hrl. kaheksa-aastane. *Karja hoidsid üheteistkümnene Liine ja kaheksane Tiiu. A. H. Tammsaare.
2. kella 8 ajal minev, algav v. toimuv. (Kella) kaheksane buss, rong. Kinopiletid kaheksasele seansile. Kella kaheksane vahtide vahetus. Kolmveerand kaheksane.
3. kaheksale määratud. Kaheksane paat (sõudmises). *Sisseastumiseksamite ajal elas Anna Pälsoni internaadi kaheksases toas. E. Mihkelson.

kahene-se 4

1.adjkaht ühikut v. üksust omav. a. (vanuse kohta). Poeg on kahene, tütar neljane. Põdravasikas ei olnud vanem kui nädalane või kahene. b. (muudel juhtudel). Kalamees sai kaks latikat: ühe kilose, teise kahese.
2.adjkella 2 ajal minev, algav v. toimuv. Saabus kella kahene rong. Sain piletid kella kahesele seansile.
3.adjkahele määratud. Kahene (paarisaeruline) paat (sõudmises). Kahene süst, kanuu. Kahene kelk, bobi.
4.skaheline. Laskis kahese telefoniautomaati.

kaitse|piirkond
sõj väekoondisele kaitselahinguks määratud kindlate piiridega maa-ala

karistus|aeg

1. jur kellelegi määratud vabadusekaotuse aeg. Süüdimõistetu istus oma karistusaja lõpuni ära.
2. sport karistuseks, trahviks määratud aeg. a. aeg, mille jooksul mängija on mängureeglite rikkumise pärast mängust kõrvaldatud (näit. jäähokis, väravpallis) b. distantsi läbimise ajale karistusena lisatav aeg (näit. laskesuusatamises, orienteerumises)

karistus|punkt
sport trahviks määratud miinuspunkt mõnedel spordialadel (näit. ratsutamises). Jäi ratsutamises 7,75 karistuspunktiga teiseks.

kast|mööbel
millegi säilitamiseks määratud mööbel, näit. kapid, kummutid, kirstud

kauba|proov
tutvustamiseks ja reklaamiks määratud kaup, kaubanäidis. Firma, ettevõtte, vabriku kaubaproovid. Näitusel oli rikkalikult kaubaproove.

kaupkauba 23› ‹s

1. ostu-müügi objekt v. objektid; maj töö saadus, mis on määratud mitte valmistaja oma tarbeks, vaid müügiks. Kaupade tootmine, väljalase, ettetellimine, turustamine. Kauba hind, omahind. Defitsiitne, otsitav, hinnaline, allahinnatud, välismaa kaup. Kaup oli odav, kallis. See on minev, nõutav, esimese sordi kaup. Kaupa, kaupu reklaamima, pakkuma. Vahetamine kaup kauba vastu. Laod, kauplused, lauad olid kaupa täis. Tasus, maksis kauba eest kassasse. Poodi toodi uut kaupa. Rändkaupmees laotas oma kauba laiali. Elav kaup 'orjad v. prostituudid'. Kuidas kaup, nõnda hind. Kelle laps, selle nimi, kelle kaup, selle hind.
▷ Liitsõnad: bakaal|kaup, eksport|kaup, galanterii|kaup, gastronoomia|kaup, hooaja|kaup, import|kaup, kaalu|kaup, kangas|kaup, karusnaha|kaup, keemia|kaup, keraamika|kaup, klaas|kaup, kondiitri|kaup, kosmeetika|kaup, kultuuri|kaup, laada|kaup, laiatarbe|kaup, liha|kaup, majapidamis|kaup, metall|kaup, olme|kaup, pakend|kaup, parfümeeria|kaup, poe|kaup, praak|kaup, pudu|kaup, puiste|kaup, puit|kaup, raua|kaup, riide|kaup, rohu|kaup, sala|kaup, sega|kaup, spordi|kaup, tarbe|kaup, toidu|kaup, transiit|kaup, trikoo|kaup, tööstus|kaup, tüki|kaup, uudis|kaup, vahetus|kaup, valmis|kaup, väljaveo|kaup, õmbluskaup.
2. kokkulepe ostu-müügi, vahetuse, teenistuse, töö, teat. ülesande vms. kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed); kauplemine. Kaupa tegema, sobitama. Kaup, kaubad tehti kindlaks, maha. Me ei saanud kaupa, kaubale, kaupu kokku. Maksis rohkem, kui kaubas ette nähtud. Tingiti küll kaua, aga kaup ei sobinud. See kaup on kindel. Joodi kauba kinnituseks. Ta ei pidanud kaubast kinni. Mõlemad olid kaubaga rahul. Tüdruk võeti korterisse niisuguse kaubaga, et ta aitab majapidamistöödel. Sellist kohustust polnud küll kauba sees. Kaup jäi katki 'ei jõutud kokkuleppele'. Marjad sain kaubaks 'ära müüdud'. Müüvad kasuliku kaubaga oma maja maha. Kaup on vanem kui meie. Sugulased omad, aga kaup võõras. *".. Mul on suve peale käed löödud ja mis südamega ma keset kibedat tööaega kaubast lahti ütlen,” vastas nüüd Anu .. J. Peegel. *Kaup on nii, et juba täna õhtul pean linnas tagasi olema. A. Hint. || mingi (kaval) tehing, nõks v. võte, toimimisviis. Ei ta selle kaubaga oma vastastest jagu saa. *Iida minevikust teadsin veel niipalju, et ta oma praeguse mehe oli kosinud kavala kauba ja petise tööga .. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: aasta|kaup, karjase|kaup, kihla|kaup, kosja|kaup, lehma|kaup, müügi|kaup, ostu|kaup, pettuse|kaup, päeva|kaup, raha|kaup, rendi|kaup, sohi|kaup, suilise|kaup, sulase|kaup, töökaup.

kindel-dla, -dlat 2› ‹adj

1. mingis suhtes usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev. a. kandev, kõva, mittevajuv. Jää pole enam kuigi kindel. Randa jõudes rõõmustasid kõik, et jälle kindel maa jalge all. Kevadel ja sügisel polnud teel kindlat põhja all. Mindi tükk maad mööda porist metsaalust, enne kui maapind kindlamaks muutus. | piltl. Püüdis oma elujärjele kindlamat alust panna. b. tugev, vastupidav. Kindel kants. Linnal olid kindlad müürid, väravad. Püüdis tara tugedega kindlamaks muuta. Varaste jõuk paljastati ja toimetati kindlasse kohta 'arreteeriti'. *Kui lõuna tuli, siis sõin ka silku, et süda kindlam oleks. J. Parijõgi. c. mitteläbilaskev, tihe. Kindla kaanega purk. Pudelil on kindel kork peal. Õllenõul peab olema kindel kraan. d.hrl. liitsõna järelosanamingile (välisele) toimele vastupidav v. selle eest kaitstud, häireteta toimiv. Tõrvamine muudab puu mädanemise suhtes kindlamaks. e. (varaliselt, majanduslikult) tagatud, majanduslikult usaldusväärne. Paigutas oma raha kindlatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse. Nad on majanduslikult kindlal järjel. *Kindel käemees on kõigepealt see, kellel on teatav varandus, peaasjalikult liikumata varandus .. O. Luts. f. kaitstud, turvaline, ohutu, julge. Kindel peidukoht. Põgenikel oli kindel salapaik. Vaenlane ei tundnud end okupeeritud aladel kusagil kindlana. Minu juures on sul praegustel segastel aegadel kindlam olla. Hulgakesi on kindlam minna. *Aga nüüd hoidke endid! Nüüd ei ole ühegi elu kindel. R. Roht. g. selline, kellele v. millele võib loota, usaldusväärne. Söandas sellest rääkida ainult kõige kindlamatele sõpradele. See on kindel vahend, abinõu. Need ei olnud kuigi kindlad mehed.
▷ Liitsõnad: haigus|kindel, hallitus|kindel, happe|kindel, heli|kindel, ilmastiku|kindel, koi|kindel, korrosiooni|kindel, kuiva|kindel, kulumis|kindel, kuuli|kindel, kuuma|kindel, kuumus|kindel, külma|kindel, leelis|kindel, lolli|kindel, löögi|kindel, mädanemis|kindel, müra|kindel, mürsu|kindel, niiskus|kindel, pesu|kindel, plahvatus|kindel, pommi|kindel, purunemis|kindel, põua|kindel, rooste|kindel, sooja|kindel, soojus|kindel, talve|kindel, temperatuuri|kindel, tolmu|kindel, tule|kindel, tuule|kindel, töö|kindel, valgus|kindel, vee|kindel, vihma|kindel, õhukindel.
2. mittemuutuv, püsiv, vastupidav; vankumatu, vääramatu, kõigutamatu, järeleandmatu. Kindel sõprus, armastus. Kindel usk, lootus. Kindel sõna, lubadus. Kindla tahtega inimene. Tal on kindel iseloom. Kindel plaan, nõu edasi õppida. Kindlad põhimõtted, tõekspidamised, veendumused. Ta on oma otsuses kindel. Pead olema julge ja kindel. Ta jäi kindlaks nagu raud. „Mina ei lähe!” oli isa kindel. Ta on selle ürituse kindlamaid poolehoidjaid. Temast õhkus kindlat rahu. Kindel vaade, pilk. Astus edasi kindlal sammul. Kindlas toonis väljendatud nõudmine. Direktor juhtis asutuse tööd kindla käega. *.. lausus kindla sõnaga: „See lehm jääb siia!” M. Metsanurk. || mittevääratav, mittevärisev. Kindla käega laskur, kütt.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, enese|kindel, iseloomu|kindel, maitse|kindel, moraali|kindel, otsuse|kindel, põhimõtte|kindel, rütmi|kindel, saagi|kindel, tahte|kindel, tõsikindel; eesmärgi|kindel, järje|kindel, kava|kindel, meetodi|kindel, plaani|kindel, sihi|kindel, süsteemikindel.
3. selline, mille paikapidavuses, tõepärasuses pole põhjust kahelda, mitteebamäärane; selge. Aksioom on kindel, vaieldamatu tõde. Kindlad tõendid, süüdistusmaterjalid, faktid, andmed. Ei ole kindel, kas ta tuleb. See asi ei ole veel päris kindel. Tulemus oli juba ette kindel. See on kindlam kui kindel, enam kui kindel, üks mis kindel. Tema seda ei teinud, niipalju on kindel. Praegu pole veel kindel, kumb pool võidab. Ma ei oska selle kohta midagi kindlamat öelda. See pole niisama rääkimine, vaid päris kindel jutt. Kindel teadmine, aimus. Koosoleku aeg on juba enam-vähem kindel. Kindel kõneviis keel kindlasti toimuvat v. toimunud tegevust väljendav kõneviis. || lõplik, otsustatud. Ma tegin temaga kaubad kindlaks. Arvasin, et see asi on juba kindel. Kindlaks määrama 'otsustama, fikseerima'. Kindlaks tegema 'välja selgitama, selgeks tegema'. || paratamatult järgnev, paratamatu. Sellise korrarikkumise eest oli noomitus kindel. Ettevalmistamatult eksamile minna tähendab kindlat läbikukkumist. Merehädalistel seisis kindel surm silme ees. || ilmne. Kindel ülekaal. Tuli finišisirgele kindla edumaaga. Nemad ongi kaks kindlamat esikohapretendenti.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
4. veendunud, mittekahtlev, julge (millegi v. kellegi suhtes). Ma olen kindel, et ta tuleb. Ta oli kindel, et kõik ohud on seljataga. Ole päris kindel, midagi ei juhtu! Ma ei ole kindel, kas ma õigesti tegin. „See oli sama mees,” jäi Jass kindlaks. Tütarlaps polnud noormehe armastuses absoluutselt, täiesti kindel. Ma ei või enam millegi ega kellegi peale, millelegi ega kellelegi kindel olla.
▷ Liitsõnad: kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
5. püsivamat laadi, mittejuhuslik. Kindel teenistus, sissetulek, kuupalk. Tal pole kindlat töökohta. Pereisal oli lauas oma kindel koht. Hoiab oma asjad alati kindlas kohas. Noormehel oli oma kindel tütarlaps, kellega ta käis. G. Ernesaksa koorilauludel on kindel koht meie koorirepertuaaris. || ettenähtud, määratud. Kindel graafik, tähtaeg. Süüa tuleb kindlatel kellaaegadel. Kindlad tariifid. Kindla vahemaa järel. Kindlad nõuded, reeglid, eeskirjad. Elab kindla korra, päevakava järgi. Kõik toimus kindlas järjekorras.
6. eriline, kellelegi v. millelegi omane. Igal kirjanikul on oma kindel stiil. Igal näitlejal on oma kindel ampluaa. *Siis toimus lõplikult see murrang, mis „Noor-Eesti” tegevusele ta kindlama ilme andis. F. Tuglas.
7. teatav konkreetne. Romaani kirjutamisel olid autoril eeskujuks kindlad isikud. Tegi seda kindla eesmärgiga, tagamõttega. Igaühel oli oma kindel ülesanne. Igal mõistel on kindel sisu. *Rahvaluulel pole kindlat, nimelist autorit. Rahvaluule on anonüümne. Ü. Tedre.

kinnine-se 5 või -se 4› ‹adj

1. suletud, kinniolev, mitteavatud. Kinnine uks, aken. Istub päevad läbi kinnises ruumis. Kinnine kohver. Märgusõna peab olema kinnises ümbrikus. Lamab kinniste silmadega. Kinnine raamat.
2. väljastpoolt, pealt kaetud. Kinnine (sõidu)auto, vagun, tõld. Kinnine kuivendusvõrk, drenaaž. Kinnine keris. Kinnine luumurd, vigastus 'kus pehmed kattekoed on vigastamata'. Kinnine maastik 'vähese vaateväljaga (metsane, mägine jne.) maastik'. || müüride, seinte, majadega ümbritsetud. Kinnine rõdu. Maja õu oli kinnine. *Masin peatus lõpuks kinnisel betoneeritud hoovil .. V. Gross.
3. täiesti v. rohkesti kattev v. varjav. Kinnine kaelus. Kinnised kingad.
4. vähe liikumist ning vaheldust võimaldav. *Ka minul on ju kahju vahetada oma vaba hulkurielu sulasepoisi kinnisema elu vastu, aga ma tean, et see on ometi etem. E. Vaigur. || piiratud tegutsemis- v. arendusvõimalustega (näit. males jm.). Kinnine avang, seis. Valis Sitsiilia kaitse kinnise variandi. Mängu algus oli kinnine (näit. jalgpallis).
5. laiemale üldsusele suletud, üksnes teat. kitsamale ringkonnale määratud. Kinnine õppeasutus, pansion. Kinnine söökla, raamatukogu, organisatsioon. Kinnine koosolek. Nõupidamine oli täiesti kinnine. Kinnine pidu, koosviibimine, etendus. Sündmust tähistati vaid sugulaste ja lähemate tuttavate kinnises ringis. See kohtuprotsess on kinnine, toimub kinniste uste taga 'protsessist võtavad osa ainult asjaosalised'.
6. iseloomult, hingelaadilt endassetõmbunud, oma mõtteid ja tundeid mitteavaldav; teiste suhtes ligipääsmatu ja tõrjuv. Kinnine ja umbusklik inimene, mees. Kinnise (ise)loomuga nooruk. Pärast ema surma muutus tüdruk veel endassetõmbunumaks ja kinnisemaks. Ta on minu vastu, võõrastega kole kinnine. Mehe nägu muutus läbitungimatult kinniseks.
7. salajane (hrl. hääletamise kohta); ant. lahtine. Seltsi juhatus valitakse kinnisel hääletamisel.
8. kõnek mitte eriti arusaav v. taiplik. *Paul oli kidase jutuga mees, mõistus oli tal ka võrdlemisi kinnine. M. Traat.
9. keel konsonandiga lõppev. Kinnine silp.

klaveri|partii
muus klaverile määratud osa helitöö partituuris

kohal
I.postp› [gen]
1. millestki, kellestki ülalpool, sellest kõrgemal. Lennuk tegi linna kohal mitu tiiru. Kajakad tiirlevad mere kohal. Järve kohal hõljub udu. Eemal metsa kohal lõi välku. Päike kõrvetab otse pea kohal. Kuivatasime tule kohal riideid. Lamp ripub laua kohal. Mesilane tiirutas õie kohal. Naine pesi kummargil kausi kohal pead. Hädaoht, õnnetus ripub pea kohal 'on iga hetk tulemas'. *Päikene mu kohal kõrgelt käib. R. Rimmel. || vahetus läheduses kõrgemal. Voodi kohal seinal oli vaip. Mägitee lookles kuristiku kohal. Ilusate silmade kohal kaardusid kõrged tumedad kulmud.
2. samas tasandis kohakuti asendis; juures. Auto peatus aiavärava kohal. Ta peatus koridoris VI klassi kohal. Laev võis olla umbes Ristna kohal. *.. harutas ta välja vana termose, loksutas seda kõrva kohal .. N. Baturin.
II.advettenähtud paigas, kellelegi püsivamalt määratud paigas; päral, saabunud, pärale jõudnud. Direktor oli terve päeva kohal. Püüdsin helistada, kuid sind polnud kohal. Kontrolliti, kas kõik saadikud on kohal. Pooletunnise sõidu järel oleme kohal. Enamik rändlinde on juba kohal.

kohalik-liku, -likku 30› ‹adj

1. teat. paikkonna oma, seal elav, töötav, esinev vms.; sellele iseloomulik v. omane. Kohalikud elanikud, inimesed. Kohalik rahvas. Ta pole kohalik. See on kohalike meistrite töö. Kohalik kooliõpetaja. Mängu võitis kohalik meeskond. Kultuurimajas esines kohalik näitering. Kohalik ajaleht, kool, teater, kultuurielu. Toodeti üksnes kohaliku turu tarvis. Oskas kõiki kolme kohalikku keelt keelt (hrl. eesti, saksa ja vene keele oskuse kohta omaaegses Eestis). Ma ei tunne kohalikke kombeid ega tavasid, kohalikke olusid. Kohalik rong. Kohalik kõne 'mittekaugekõne'. Kohalikud looduslikud tingimused. Kohalik kliima. Kohalikud tuuled 'väikese ulatusega alal esinevad tuuled'. Kohalik aeg 'mingile kohale vastav astronoomiliselt määratud aeg'. Kohalikud rahvarõivad. Muudatused ei ole üldised, vaid kohalikku laadi. Teose kohalik koloriit. See maantee on kohaliku tähtsusega. || antud paikkonnas leiduv, valmistatud vms., mitte mujalt sisse toodud. Kohalikud toorained, ehitusmaterjalid. Põlevkivi on meie kohalik kütus. Kohalikud viljasordid, loomatõud. Kohalik toode, saadus. Kohalik tööstus 'peam. antud paikkonna toorainel baseeruv tööstus, mille toodang läheb sama piirkonna elanike tarbeks'.
2. mittekeskne, mitteüldriiklik, ainult teat. piirkonnas funktsioneeriv. Kohalik omavalitsus. Kohalik eelarve.
3. kitsama paigaga, ruumi- v. kehaosaga seotud. Kohalik tuulutus, ventilatsioon, ülekuumenemine. || med paikne. Kohalik tuimastus, külmumine, haigusnäht, kahjustus. Põletik on organismi üldise reaktsiooni kohalik avaldus.

kohtu|pink
kohtualuste jaoks määratud pink (sageli sümboliseerib üldse kohtu alla sattumist v. kohtu all olemist). Sattus huligaanitsemise pärast kohtupinki.

kohtu|trahv
kohtu poolt määratud trahv

kontingent-gendi 21› ‹s
määratud arv v. kogus, määratud hulk. Vajalik kontingent töölisi palgati mujalt. Sobiv kontingent kütust. Väljaveetava kauba kontingent.
▷ Liitsõnad: kauba|kontingent, väekontingent.

kooli|atlas
koolidele määratud (väike) atlas

kooli|lugemik
koolidele määratud lugemik. C. R. Jakobsoni koolilugemikud.

kooli|vanems
aj talupoegade hulgast valitud koolivalitsuse liige (kihelkonnakooli puhul) v. vallavolikogu poolt määratud koolitöö kontrollija ja nõuandja (vallakooli puhul)

koori|partii
muus koorile määratud osa suuremas helitöös (näit. kantaadis, oratooriumis, ooperis)

korrespondent-dendi 21› ‹s

1. ajalehe, ajakirja, raadio, teabeagentuuri v. televisiooni toimetuse töötaja, kes kirjutab v. hangib kaastööd talle määratud piirkonnast v. ainealalt. ETV korrespondent Brüsselis. Töötab Eesti Raadio korrespondendina Tartus.
▷ Liitsõnad: eri|korrespondent, foto|korrespondent, raadio|korrespondent, väliskorrespondent.
2. kaastöö saatja, vabatahtlik kaastööline. Etnograafiamuuseumi, Emakeele Seltsi korrespondentide võrk. 1906. aastal kogus J. Hurda juhtimisel eesti rahvaluulet 960 korrespondenti.
▷ Liitsõnad: murdekorrespondent.
3. hrl van kirjavahetaja; kirjavahetust pidav ametnik (äris, büroos). *Ta oli korrespondendiks ja informatsiooniosakonna juhatajaks suures sisse- ning väljaveoäris. K. Rumor.

kosmose|aparaat
kosmoses lendamiseks määratud tehisobjekt, kosmoselennuaparaat. Mehitamata, mehitatud kosmoseaparaat.

kriminaal|karistus
jur kuriteos süüdimõistetule määratud karistus. Kriminaalkaristust kandma. Kriminaalkaristusest vabastamine.

kruntkrundi 21› ‹s

1. piiristatud maatükk. a. talukoha maatükk. Väike, suur, keskmise suurusega krunt. Mõisamaad jagati kruntideks. Talusid, kohtasid, maid krunti ajama 'hajali tükkidest koosnevat v. ühiskasutuses olnud maavaldust omaette suuremateks maatükkideks ümber jaotama'. Popsi eluhoone asus peremehe krundil. b. hoonestamiseks vm. otstarbeks määratud väike maatükk. Hakkas krundile maja ehitama. Ostis äärelinna krundi. Krunti ümbritseb kõrge plank.
▷ Liitsõnad: aiandus|krunt, ehitus|krunt, suvilakrunt.
2. mingi kattekihi ettevalmistuskiht. a. ehit (näit. maalritöödel). Laudsepatöödel kasutatakse krundiks õlisid, lakke, vahasid, liime. b. kunst aine maalitava pinna katmiseks enne maalimist, alus, alusvärv
▷ Liitsõnad: oksool|krunt, värnitskrunt.
3. murd merepõhi, madalik. *Laevu läheb siin ja seal krunti, mehed aga päästetakse enamasti ära. A. Hint.
4. hrv (üldse:) alus, põhi. *Sul lahtine pea, [õppimiseks] krunt parem all, kaks kooli seljataga. P. Kuusberg. *Ei kanna see mees kah midagi... No-jah, eilne krunt all. O. Anton.

kuivale jääma ~ jooksma ~ sattuma, kuival istuma ~ olema, kuivale jätma

1. (täbarasse, väljapääsmatusse, nurjumisele määratud olukorda jäämise, sattumise v. sellises olukorras viibimise kohta). Jooksis oma suurte plaanidega kuivale. Rahadega oleme varsti kuival.
2. (ilmajäämise v. ilmaoleku kohta). Poiss valis liiga tüdrukuid, pärast jäi hoopis kuivale. *.. Liina ei jäänud ühekski tantsuks kuivale. L. Hainsalu. *.. temal on Maie ja mina hoolitsegu ise enda eest, kui ei taha kuival istuda. O. Tooming.

kursus-e 5 või -e 4› ‹s

1. mingi õppeaine v. selle tervikliku osa süstemaatiline, programmiga määratud materjalihulk (loengutena v. trükitud väljaandena). Luges ülikoolis antiikkirjanduse, kõrgema matemaatika, eesti murrete kursust. Üliõpilastel tuli läbi töötada võrdleva anatoomia ulatuslik kursus. Vähese tundide arvu tõttu ei suudetud klassis saksa keele kursust läbi võtta. Trükist ilmus ülevaatlik füüsikalise keemia kursus. || õppeplaani ja programmidega määratud õppematerjali kogum mingil kooliastmel. Poiss jäi kümnenda klassi kursust kordama 'teiseks aastaks kümnendasse klassi'.
▷ Liitsõnad: aabitsa|kursus, alg|kursus, algkooli|kursus, eri|kursus, fakultatiiv|kursus, gümnaasiumi|kursus, keskkooli|kursus, klassi|kursus, kooli|kursus, lektori|kursus, loengu|kursus, lühi|kursus, põhi|kursus, üldkursus; aritmeetika|kursus, füüsika|kursus, geograafia|kursus, pedagoogikakursus.
2. kõrgkooli v. keskeriõppeasutuse hrl. aastase programmiga õppeaste; sellel õppijad. Kolmanda kursuse üliõpilane. Käib, õpib, on juba tehnikumi neljandal kursusel. Ta viidi üle järgmisele kursusele. Kogu kursus sõitis praktikale. Ülikooli nooremad, vanemad kursused.
▷ Liitsõnad: kaugõppe|kursus, lõpu|kursus, paralleelkursus.
3.hrl. pl.lühiajalised õpingud (loengute, õppetundide, harjutuste sarjana) mingil alal ettevalmistuse andmiseks, kvalifikatsiooni tõstmiseks jne. Meditsiiniõdede, lasteaednike, elektrikute kursused. Ärijuhtimise kursus. Rahvaülikooli kursused. Kuuajalised kursused. Korraldati, organiseeriti mitmesuguseid kursusi. Algasid inglise keele kursused algajaile ja edasijõudnuile. Käis linnas autojuhtide kursustel. Õpib kursustel masinakirja. Kursused kestavad kuus kuud ja lõpevad katsetega, eksamiga. *..astus sügisel pedagoogilistele kursustele, mis korraldati linnakooli ruumes, sooritas järgmisel kevadel koolmeistrieksami.. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: autojuhi|kursus, esmaabi|kursus, keele|kursus, koka|kursus, käsitöö|kursus, masinakirja|kursus, rahvatantsu|kursus, tantsu|kursus, tennise|kursus, ujumiskursused; ettevalmistus|kursus, kiir|kursus, kvalifikatsiooni|kursus, suve|kursus, täienduskursused.

kutse18› ‹s

1. kutsumine. Sõbralik, tungiv kutse. Kutse tantsule, koosviibimisele. Tulin sinu kutse peale. Tulin, ilmusin teie kutsel. Ta ei tulnud korduvatest kutsetest hoolimata. Jaak võttis sõbra kutse rõõmuga vastu. Onu saatis kutse teda vaatama tulla. Vastas hüüdja kutsele. Tänasin teda lahke kutse eest. „Tule ikka!” kordas ta kutset. Tüdruku kutses oli arglik palve. Linda ütles Mallele ema kutse edasi. Koputas ja astus kutset (ära) ootamata sisse. Prantsuse valitsuse kutsel saabus Pariisi Poola valitsusdelegatsioon. Kuulutati välja järjekordne kutse ajateenistusse ilmumiseks. *Varakevadel .. kostab pimedas metsas veidi jubedalt õõnes uh-huu. See on isalinnu kutse. O. Tooming. || kirjalik kutsumine (käsk, korraldus, teadaanne vms.). Kirjalik, trükitud kutse. Ümbrikus oli kutse banketile, pidulikule aktusele. Kutse kohtu-uurija juurde anti kätte allkirja vastu. Sain kutse ilmuda politseisse, riigikaitseosakonda. Kontserdile pääses üksnes kutsetega. *„Palume austada oma osavõtuga...” Kutsed olid olnud väga viisakad.. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: appi|kutse, kaasa|kutse, koju|kutse, külla|kutse, sisse|kutse, tagasi|kutse, välja|kutse, üleskutse; juubeli|kutse, kohtu|kutse, koosoleku|kutse, mobilisatsiooni|kutse, peo|kutse, pulma|kutse, võistluskutse.
2. piltl (millegi) vastupandamatu meelitus, ligitõmme, kaasakiskumine (kuhugi v. midagi tegema). Mere, kauguste kutse. Alpinist tunneb mägede kutset. Kevadise looduse vägev kutse sundis teda linnast välja. *..ta tundis veres otsingute ja teede kutset, mis oli sundinud nii palju rändama tema esiisasid. A. Kurfeldt (tlk). *..vaikselt kajab suurte tõdede kutse, mis ei kosta läbi elu raske ragina. F. Tuglas.
3. elukutse, amet. Kutset valima, ära õppima. Ta on kutselt arst, insener, õpetaja, ajakirjanik. Noormees valmistub kooliõpetaja vastutusrikkaks kutseks. *..sellepärast soovitas ta oma pojale ükskõik millisesse tehnikumi minna, et koos kooli lõpetamisega oleks ka kutse käes. H. Mänd. || erialase ettevalmistuse põhjal ametlikult määratud kvalifikatsiooniaste. Ta sai ülikooli lõpetamisel eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Lõpetas kunstiinstituudi tarbekunstniku kutsega. Omandas koolis keskhariduse kõrval ka autojuhi kutse. Kutseta õpetaja.
▷ Liitsõnad: arsti|kutse, juristi|kutse, meremehe|kutse, näitleja|kutse, pedagoogi|kutse, professori|kutse, töölis|kutse, õpetajakutse.

kutsuma42

1. tegema ettepanekut v. korraldust tulla kuhugi, millestki osa võtma v. midagi tegema. Kedagi kohale, appi kutsuma. Kutsus venna endale seltsiks. Pühadeks kutsuti palju võõraid. Lauda, sööma kutsuma. Külla, pulma, oma sünnipäevale kutsuma. Kutsub uut korterit vaatama. Kutsusin sõbra matkale kaasa, ühes, kohvikusse. Kutsus tüdruku tantsima, jalutama. Lapsed kutsuti tuppa. Kutsumata, kutsutud külaline. Läks abi kutsuma. Töötajad kutsuti koosolekule, nõupidamisele. Kutsus mineja tagasi. Kutsus kaaslased viipega lähemale. Tule ruttu, isa kutsub! Ta kutsus mu hetkeks kõrvale. Mind käidi mitu korda peole kutsumas. Oota, ma kutsun takso! Telegramm kutsus teda kiiresti koju. Ma pole sinu kutsuda ega käskida. „Astu sisse!” kutsus ta lahkelt. Ta tuleb kutsumatagi, ei tule kutsudeski. Kutsuti kiiresti arst. Kutsus oma vastase duellile. Õpilane kutsuti vastama, tahvli juurde. Poisi vanemad kutsutakse kooli. Selle tembu eest kutsus direktor poisid kohvile 'aru andma, peapesu saama'. Mind kutsuti kohtusse tunnistajaks. Teda kutsuti haridusosakonna juhatajaks, tööle ajalehetoimetusse. Võistlejad kutsuti starti. Kutsealused kutsuti aega teenima, kaitseväeteenistusse. Ilmub kohale nagu kutsutud. *Kutsusin ta võiduniitmisele. J. Mändmets. || millelegi õhutama, agiteerima, üles kutsuma. Kutsutakse võitlust jätkama. Kutsus oma kõnes parteisid koostööle, omavahel leppima. Õpetaja kutsus meid olema teistele eeskujuks. Raamatus oli tunda leplikkusele ja rahulolule kutsuvat tendentsi. || loomi v. linde mingi häälitsuse v. hüüdega kohale hõikama v. juurde meelitama. Perenaine läks lehmi, karja koju kutsuma. Kütt kutsub vilega, vilistades hagijat. Karjane kutsub koera. „Kiiss-kiiss!” kutsus laps kassi. Kutsub kanu „tip-tip-tip!” Kana kutsub poegi. *..hakkas ainult heleda häälega sigu kutsuma, ikka „kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa”. A. H. Tammsaare. || piltl (helide kohta:) millekski märku, signaali andma. Kell kutsub tundi, lõunale. Vabrikuvile kutsus hommikul tööle. *Telefon kutsus ja kutsus, Sigma kuulis, kuidas helin kajas läbi tuttavate tubade.. I. Viiding.
2. piltl ahvatlema, vastupandamatult meelitama; kaasa v. ligi tõmbama. Meri ja võõrad rannad kutsusid. Matkarajad, kaugused, veteavarused kutsuvad. Kevad kutsub loodusse. Kuumad suvepäevad kutsuvad Piritale. Inetu hoone ei kutsu sisenema. Temast oleks võinud saada hea arst, kuid kirjandus kutsus rohkem. See raamat kutsub end ikka ja jälle uuesti lugema. Järv, merevesi kutsus ujuma. Hea teenimisvõimalus kutsus. Luuletus kutsub edasi mõtisklema. *Kuhi kujutlusi kutsub, võõras ja võimatu veab. R. Sirge.
3. kutsutud teat. ülesannete täitmiseks väljavalitud, seatud, määratud v. kohustatud. Ta luges end prohvetiks, kes on kutsutud inimestele uut õpetust kuulutama. *Õpetaja olevat kutsutud ja seatud, et inimtaimedele kasvamiseks kätte näidata õige suund. E. Tegova.
4. kellegi v. millegi kohta teat. (hüüd)nime, nimetust kasutama; nimetama, hüüdma. Sõbrad kutsusid Robertit Bobiks. Lapsed kutsusid koristajat Emmi-tädiks. Teda kutsutakse poiste hulgas pealikuks. Rahvas kutsub silmu sageli ussiks. Seda talu kutsuti Liivamäe. Suurt kivi kutsuti Saunakivi(ks). Kaaslased kutsusid teda juba koolipõlves professoriks. Kuidas seda mäge kutsutakse? See on Rusika-Kaarel, nagu rahvas teda kutsub. Talupoegi kutsuti vanasti elukoha või isa järgi. Nurmenukku kutsutakse rahvasuus mitme nimega. *„Minu Tõnu kutsub mind – Suss!” – „Mind hüütakse kodus Raldiks.” H. Raudsepp.

kuuene-se 4› ‹adj

1. kuut ühikut v. üksust omav, hrl. kuueaastane. Kuuene poisipõngerjas. Noorem laps võis olla kuuene või seitsmene.
2. kella 6 ajal minev, algav v. toimuv. Sõidame kella kuuese rongiga. Võtsin pileti kuuesele seansile. Kella kuuesed päevauudised.
3. kuuele isikule määratud. *Neid ootas internaadi neljane või kuuene tuba.. M. Mutt.

kuuluma137

1. [allat] kellegi oma, päralt, valduses olema. Maa kuulub riigile. Teravmäed kuuluvad Norrale. See maja kuulus rikkale kaupmehele. Vabrik kuulub aktsiaseltsile. Mõisnikele kuulusid suured maavaldused. Need jäljed ei kuulunud ühelegi tuntud loomale. Tüdruku süda kuulub teisele 'tüdruk armastab teist'. Tema kõik õhtud kuuluvad 'on pühendatud, määratud' perekonnale. Meie võistkonnale kuulus teine koht. Teosele kuulub kindel koht meie kirjandusloos. Sulle kuulub algataja au. Tema poolehoid kuulub noortele. *Armastasin sind. Tahtsin, et sa kuuluksid mulle ihu ja hingega. P. Krusten. || kellegagi armastusvahekorras olema. Tüdruk ei ole kuulunud veel ühelegi mehele.
2. liikmena v. koostisosana millegi koosseisus olema; kellegi, millegi hulka, mingi liigitusrühma alla käima. Ta ei kuulunud ühtegi parteisse, organisatsiooni. Ta kuulub Eesti Kirjanike Liitu 1965. a-st peale. Noormees kuulus hulk aastaid Eesti korvpallikoondisse. 16. saj. lõpul ja 17. saj. algul kuulus Eesti Poola koosseisu. Komisjoni kuulub kolm liiget. Poiss kuulub arvatavasti mingisse kampa. Suguvõsa kuulus linnakodanike jõukamasse kihti. Ta kuulub meie ujujate paremikku, ettevõtte paremate töötajate hulka. Haug kuulub röövkalade hulka. Tulp kuulub liilialiste sugukonda. Kivimi koostisse kuulub mitu mineraali. See romaan kuulub kirjaniku silmapaistvamate saavutuste hulka. Riho ei kuulu lobisejate kilda. || teat. maa-ala, territooriumi v. ajajärguga seotud olema. Euroopa kuulub põhiliselt parasvöötmesse. Lihula kuulub Lääne maakonda. Talu kuulus Valtu mõisa alla. Rüütlilüürika kuulub keskaega. A. H. Tammsaare loomingu põhiosa kuulub aastaisse 1920 – 1940. See kalme kuulub 11. või 12. sajandisse. || millegi tegevus-, mõjupiirkonnas v. valdkonnas olema. Selle piirkonna elanikud kuuluvad Tõnismäe polikliiniku alla. Selle maja elanikud kuuluvad valimisringkonda nr. 3. See ei kuulu minu kompetentsi. Isa oli juba vanem ega kuulunud mobilisatsiooni alla. Selline ütlus kuulus hea tooni juurde. *Sõnelusi ikka tuli ette, aga see kuulus elu juurde. M. Seping.
3. [allat] hrl. koos teise verbi teonimega osutab, mida tuleb, on vaja, on ette nähtud teha. Asi kuulub otsustamisele järgmisel koosolekul. Kohtuotsus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Kahju kuulub hüvitamisele. Kõik isikud kuuluvad arstlikule läbivaatusele.
4. kuhugi ette nähtud olema; sobivas paigas olema. Tumeda ülikonna juurde kuulus tingimata valge triiksärk. *Raidnaine kuulunuks näitusesaali, lossiparki või muuseumi – ilu ei tohi vaka all hoida. A. Beekman.

kuune-se 4› ‹adj

1. üks kuu (v. teat. arv kuid) vana. Kuune laps, imik. Kutsikas on kahe ja poole kuune.
2. ühe kuu (v. teat. arv kuid) kestev. Kuused täienduskursused. Nelja ja poole kuune kodunt äraolek.
3. kuu (v. teat. arvu kuude) jooksul saadud, tehtud jne.; kuu aja peale ette nähtud, määratud jne. Kuune teenistus. Kuune toidumoon.
▷ Liitsõnad: igakuune.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|kuune, kaheksa|kuune, kolme|kuune, kümne|kuune, nelja|kuune, viie|kuune, ühekuune; mitme|kuune, mõne|kuune, paarikuune

kuväär-i 21› ‹s

1. laua katmisel ühele isikule määratud lauanõud
2. van kirjaümbrik. *Minge tooge üks poogen valget paberit poest ja suur neljanurgeline kuväär. J. Mändmets.

kvootkvoodi 21› ‹s
maj pol tervikust mingiks sihtpäraseks otstarbeks määratud osa, määrosa; hääletusprotseduuris igale üksusele kehtestatud häälte arv. Kvoote kehtestama. Taotlus piimatoodete kvoodi suurendamiseks.
▷ Liitsõnad: euro|kvoot, kalapüügi|kvoot, püügi|kvoot, sisserände|kvoot, soo|kvoot, tootmis|kvoot, väljaveokvoot.

kõrgus|märk [-märgi]
geogr märk nivelleerimisel määratud kõrguse tähistamiseks (näit. reeper)

koos käima

1. koos kõndima, liikuma v. kulgema. Tüdrukud käisid alati mitmekesi koos. Nad käisid tükk teed koos. | piltl. Pahandused käivad sageli koos.
2. korduvalt, kindlaks määratud aegadel millekski kogunema, millekski kokku tulema. Kultuurimajas käib koos palju inimesi. Koos käidi ühe koolivenna juures. Näitering käib koos kaks korda kuus.

käär|pikksilm
sõj kahele silmale määratud optiline riist varje tagant vaatlemiseks ning nurkade ja kauguste mõõtmiseks, stereopikksilm. Patarei komandör jälgis käärpikksilmast vastase positsioone.

külvis-e 4› ‹s
hrl põll külviks määratud seeme (v. muud taimeosad), seemnevili. Külvist kontrollima, puhtima.

laeva|tuled pl
mer laeva asukohta, liikumissuunda, tegevust v. olukorda märkivad rahvusvaheliste eeskirjadega kindlaks määratud tuled, mis öösel v. halva nähtavuse ajal peavad laeval põlema

lanklangi 21› ‹s

1. mets raiumiseks v. vaigutamiseks määratud, looduses piiritletud metsaosa. Lanki välja mõõtma. Metsa raiutakse lankide kaupa.
▷ Liitsõnad: raielank.
2. mäend ettevalmistavate kaeveõõntega piiratud kaevandusvälja osa
3. ehit ühe töölüli esi müüritöödel

laste|hommik
lastele määratud hommikupoolne kultuuriüritus. Muuseum, raamatukogu korraldab lastehommikuid.

laste|laul

1. lastepärane, lastele määratud lauldav laul v. luuletus. Lauldi lihtsaid lastelaule. Luuletaja Ernst Enno lastelaulud.
2. laste laulmine (näit. koorina). Nauditavat lastelaulu koorilt „Ellerhein”.

laste|tuba

1. lastele määratud tuba. Lastetoa sisustamine. Väikeses korteris pole omaette lastetuba.
2. nõuk alaealistega tegelev, nende järele valvav miilitsa allasutus. Miilitsa lastetoad. Lastetoa inspektor.
3. piltl kodune kasvatus. Temas on tunda head lastetuba. *Meil on väga vähe inimesi, kes võivad enda kohta ütelda, et neil on olnud mingi lastetuba. P. Viiding.

lepingu|kohustus
lepingus kindlaks määratud kohustus

lepinguline-se 5› ‹adj
lepingust tulenev, lepingu alusel toimuv, lepingus kindlaks määratud. Lepingulised suhted, kohustused. Lepingulised tööd.

leppe|hind
müüja ja ostja vahelisel kokkuleppel määratud hind

leppe|kohane
(kokku)leppega kindlaks määratud, leppeline. Leppekohane tähtaeg, hind. *Ta uuristas leppekohasest trepipraost võtme ja avas ukse. A. Mälk.

limiit-miidi 21› ‹s
määratud arvuline piir. Karujahi selle aasta limiit on täis: maha on lastud juba kolm karu. Arvelduslaenu limiit. Limiiti muutma, suurendama, vähendama. Limiiti ületama. *Orvi polnud poolt silpigi vastanud, justkui oleks tänaseks sõnade limiit otsa saanud. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: krediidi|limiit, laenu|limiit, püügilimiit.

linna|arst
(endisajal:) linna tervishoiutööd korraldav linnavalitsuse poolt ametisse määratud arst. Kreutzwald oli üle neljakümne aasta Võru linnaarstiks.

linna|foogt
aj (kuninga poolt määratud) linna haldur ja/või kohtunik. Tallinna linnafoogt.

lubja|ahi
tehn ahi lubjapõletamiseks; (endisajal:) põletamiseks määratud lubjakividest üles laotud ahjutaoline moodustis; töökoda lubjapõletuseks. Rakke lubjatehase lubjaahjud. Mõisa lubjaahi ja telliselööv. *Tema käiks suvel lubjaahjus tööl, talvel saaks ehk metsatööd .. J. Parijõgi.

lugeja|määrang
bibl märge raamatus vm., missugusele lugejale (vanuse, elukutse vm. järgi) raamat on eelkõige määratud

lähenemis|keeld
jur keeld viibida kohtu määratud paikades, läheneda kohtu määratud isikutele ja nendega suhelda. Ajutine lähenemiskeeld. Kuni kolmeaastane lähenemiskeeld. Vägivallaohver taotles lähenemiskeeldu. Lähenemiskeeldu rikkuma.

maja7› ‹s

1. (elu-, töö-, teenindus- jne.) hoone. Väike, suur, kõrge, madal maja. Mitme-, paljukorruseline maja. Palkidest, (silikaat)tellistest, (väike)plokkidest maja. Vooderdatud, kollaseks värvitud maja. Sammaldunud katusega vana maja. Maja vundament, seinad, trepp, katus, uksed, aknad. Asula, sanatooriumi majad. Hakkas maja ehitama. Tahab maja osta, müüa. Kolisime, asutus kolis uude majja. Majas on apteek, mitu korterit. Me elasime temaga ühes majas. Trügis uksest sisse, tungis kohe vägisi majja. Kogu maja otsiti läbi. Rahvaloendajad käivad majast majasse. See üle linna kõrguv betoonist ja klaasist maja on hotell. Lapsed möllavad, vaata et võtavad maja selga. || piltl (eluaseme, asupaiga kohta). *Ta [= kask] on pajulinnu / varjuline maja. K. J. Peterson. *Ta hing lendas oma mullasest majast üles igavese õndsuse ja rahu riiki .. A. Saal.
▷ Liitsõnad: aguli|maja, aia|maja, alevi|maja, aresti|maja, eksperimentaal|maja, elu|maja, era|maja, gildi|maja, hoovi|maja, härraste|maja, individuaal|maja, isa|maja, jahi|maja, karkass|maja, kast|maja, kivi|maja, klaas|maja, kodu|maja, kohtu|maja, kommunaal|maja, kooli|maja, kuup|maja, kõrval|maja, linna|maja, maa|maja, metsa|maja, moonaka|maja, mõisa|maja, naaber|maja, nurga|maja, palk|maja, paneel|maja, panga|maja, plokk|maja, popsi|maja, posti|maja, puu|maja, raadio|maja, ranna|maja, rida|maja, riigi|maja, savi|maja, sektsioon|maja, standard|maja, suurpaneel|maja, suve|maja, sünni|maja, talu|maja, teatri|maja, tele|maja, telliskivi|maja, tolli|maja, torn|maja, vahi|maja, vanemate|maja, vastas|maja, õue|maja, üürimaja; haude|maja, kasvu|maja, katla|maja, leht|maja, linnu|maja, pumba|maja, supel|maja, tuvi|maja, võrgumaja; leina|maja, pidu|maja, pulmamaja; öömaja; piparkoogimaja.
2. pere koos talle kuuluva(te) hoone(te)ga (v. ruumidega) ning majapidamisega. Kes on majas peremees? Poeg tõi minia majja. Majja võeti kasulaps, koduabiline. Majas valitses sageli puudus. Elati vaeselt, vahel polnud leibagi majas. Kõik on lohakil, korda ei ole majas. Ära vii tüli majast välja! Mamsel on teeninud rikastes majades. Perenaine on maja lukk. *Pritsu ema oli väike, tasane, vähese jutuga eideke, kellel majas vist palju ütlemist ei olnud. E. Vilde. || (üldisemalt ka majarahva kohta). Karjub, nii et kogu maja jookseb kokku. Ajad oma pasunapuhumisega terve maja üles. *Kogu maja viis, üks varem, teine hiljem, oma vanad jõulupuud välja hoovile .. A. H. Tammsaare.
3. teat. asutus (enamasti koos vastava hoonega). Heliloojate Maja. Loodusesõprade Maja. Mängude Maja. Tallinna Ohvitseride Maja. Avalik maja 'lõbumaja'. || kõnek (teatri-, kontserdisaali vm. publikule määratud ruumi kohta). Publikut oli vähe, etendus läks pooltühjale majale. Sümfooniakontsertidel oli maja viimase kohani välja müüdud.
▷ Liitsõnad: haige|maja, hullu|maja, joogi|maja, kainestus|maja, kasvatus|maja, kauba|maja, kohvi|maja, kultuuri|maja, litsi|maja, lõbu|maja, moe|maja, mööbli|maja, palve|maja, pandi|maja, parandus|maja, pesu|maja, pordu|maja, pritsi|maja, rahva|maja, seltsi|maja, söögi|maja, sünnitus|maja, tapa|maja, tee|maja, teenindus|maja, töölis|maja, vaeste|maja, valla|maja, vangi|maja, võõrastemaja; täismaja.
4. (Muinas-Eestis:) vanemate nõupidamine. *Kui sa oled õige pärija, siis paneb vanemate maja pärast sõja lõpetust su muidugi [vanemana] ametisse. A. Saal.
▷ Liitsõnad: nõumaja.

makse|tähtaeg
maj maksmiseks määratud ajavahemik. Pank andis laenu maksetähtajaga viis aastat.

marsruut-ruudi 21› ‹s
määratud, kavandatud v. tegelik liikumistee v. suund. Matka, ekskursiooni, ekspeditsiooni marsruut. Millisel marsruudil see ristluslaev sõidab? Bussid jm. ühissõidukid liiguvad kindlal marsruudil. Kavandasime, koostasime, valisime matkaks huvitava marsruudi. Liikusime kindlat marsruuti mööda.
▷ Liitsõnad: reisi|marsruut, rännaku|marsruut, turismimarsruut.

monopoli|hind
maj monopoli (3. täh.) määratud hind. Monopolid turustavad oma toodangut kõrgete monopolihindadega.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur