[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ata ‹interj›
‹hrl. korduvana› lastek lüüa, laksu. Ära mine, ata-ata! Saad ata, ata-ata. Ema annab ata-ata.

jalgpalli|värav
jalgpalliväljaku otsjoone keskel asuv kahest postist, põikpuust ja võrgust koosnev ehitis, kuhu pall tuleb lüüa

üle kaela ~ vastu kaela ~ mööda kaela andma ~ tõmbama, üle kaela ~ vastu kaela ~ mööda kaela saama
virutama, lööma, karistuseks äigama; lüüa saama, pähe saama. Ähvardas norijale üle kaela tõmmata. *Vaatame neile läbi sõrmede, aga pärast saame ise mööda kaela – liberaalsuse pärast. E. Maasik.

kaigas ‹kaika 19› ‹s›
lühemapoolne jämedam kepp (hrl. löömiseks). Jäme, okslik kaigas. Kaikaga lööma, äigama, virutama. Murdis endale metsast paraja kaika. Haaras enda kaitseks kaika. Poistel olid kaikad käes. Malakate ja kaigastega relvastatud talupojad ründasid mõisat. Sai kakluses kaikaga pähe. Poisid pildusid oravat kivide ja kaigastega. Kaigast andma 'kaikaga äigama, kolki andma'. Kaigast saama '(kaikaga) kolki saama, naha peale saama'. Kaigast sulle! (lüüa ähvardamise kohta). Mis puud need on, peenikesed kaikad! (peenikeste ümmarguste küttepuude kohta).
▷ Liitsõnad: kurni|kaigas, lepa|kaigas, puu|kaigas, vaali|kaigas, vägikaigas.

koroona ‹6› ‹s›
lauamäng, kus väikesi kettaid püütakse kepi ja suurema ketta abil lüüa mängulaua nurkades olevatesse aukudesse. Koroonat mängima.

kulli|mäng
laste jooksumäng, milles üks mängijatest („kull”) püüab teisi taga ajades kedagi käega puudutada, et sellega püüdja osast vabaneda ja tabatu uueks „kulliks” lüüa

kurni|mäng
rahvamäng, kus vastaspooled püüavad kordamööda kurnikaigast visates kurnipulki väljaku otstes paiknevatelt platsidelt välja lüüa, kurn. Võisteldi köieveos ja kurnimängus.

kurni|pulk
kurnimängus lühike ümmargune puupulk, mida mängijad püüavad kaikaga visates platsidelt välja lüüa, kurn. *..keegi on õnneliku viske läbi kõik viis kurnipulka piirist välja virutanud. O. Luts.

kätt tõstma [kellegi] vastu
(kedagi) lüüa ähvardama v. lööma, (käsitsi) kallale tungima, (relvaga) vastu hakkama. Kuidas sa julged oma isa vastu kätt tõsta? Ta ei suudaks oma kaaslasi reeta, veel vähem nende vastu kätt tõsta. Sass on tõstnud käe kehtiva korra vastu.

lakkida ~ lakki saama

1. petta, tüssata saama. Vaata, et sa korteri vahetamisega lakki(da) ei saa.
2. kaotama, pähe saama, lüüa saama. Meie korvpallimeeskond sai leedukate käest lakki(da).

lohmima ‹42›

1. korduvalt lüüa lohmama, lahmima (1. täh.) Mis sa hobusest lohmid, lase tal parem natuke puhata. *Isa lohmib Millat sahvris. .. Peksab nii et laksub. O. Luts.
2. lahmima (2. täh.), vohmima. Lohmib süüa, nagu poleks ammu iva hamba alla saanud.

lööma ‹lüüa, lõin 40›

1. lööki v. lööke andma, löögiga v. löökidega mingisse seisundisse viima, kuhugi suunama vms. Lööb rusikaga, peoga, jalaga, vitsaga, piitsaga. Lööb õrnalt, kõvasti, valusasti, kõigest jõust. Nähvab, laksab, raksab, virutab, äigab, kopsab, patsab lüüa. Lööb nii et nätsub, laksub, mürtsub, lööb nätsuga, laksuga, mürtsuga, lööb nätsti, laksti, mürtsti. Lööb pähe, näkku, kõhtu, allapoole vööd. Lööb teise jalust maha, pikali, uimaseks, sandiks, surnuks. Lööb teisel hambad kurku, silma siniseks, kulmu lõhki, huule verele, nina verd jooksma, vere välja. Ära löö, valus on. Mehed hakkavad, lähevad lööma 'kaklema'. Lõin joostes varba vastu kivi, kukkudes põlve marraskile. Lõi teisel noa käest, mütsi peast. Lõi halu pooleks, aknaklaasi katki, kausi puruks, tükkideks. Pann on mõlki, lömmi, lössi löödud. Löö suhkrupea küljest tükke. Vanasti löödi vargal käsi otsast. Lõi tulekivist, tulerauaga tuld. Lõin kirjale templi peale. Löö paar muna pannile. Ma löön su selja lumest puhtaks. Eit muudkui lõi risti ette. Lõin palli auti, üle otsajoone, väravasse. Meeskond lõi kolm väravat. Lööb vaia, teiba maasse, kirve puusse, naela seina. Välk lõi kõrgesse kaske, majja sisse, lauda põlema. Rahe on õrnemad taimed puruks löönud. Maaslamajat ei lööda. Küsija suu peale ei lööda. || löögi andmisega kellekski kuulutama. Rüütliks lööma. Ants lõi Peetri kulliks. || naelte, pulkade vm. sisselöömisega kinnitama, (sel teel) midagi millegagi katma. Katust lööma. Lõin katuse peale. Aialatid lüüakse postide külge, lattide külge lüüakse lipid. Lööme nagi seina, pildi seinale. Kingadele löödi kontsaplekid. M. Luther lõi oma 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Kristus löödi risti, ristile. Plekiga, nahaga löödud uks. *Seal Kõrbojal on kena laudadega löödud ja tumeroheliseks värvitud lahe ja ruumikas elumaja. A. H. Tammsaare. || löömist meenutavate liigutustega vm. rütmilise liikumisega midagi tegema. Võtsime vikatid ja läksime heina lööma 'niitma'. Kaare löön, siis puhkan. Munakollane, koor tuleb vahule, vahtu lüüa 'kloppida'. Löö 'pumpa' mulle pang vett. Aitab pumpamisest, ära kaevu tühjaks löö. Süda, pulss lööb 'tuksub' normaalselt, rahulikult, aeglaselt, tugevasti, kiiresti, korrapäratult, nõrgalt. Sekretär lööb 'kirjutab masinal, tipib' koosolekukutseid. Ta lööb kiiresti, vigadeta. Masin lööb 'stantsib' plekist, plastmassist vajalikke detaile. Linn hakkas oma raha lööma 'müntima'. *Sel ajal istus ema piimakambri lävel ja lõi võid. Juh. Liiv.
2. löögiga heli tekitama. Trummi, gongi, trianglit lööma. Lööb klaveril paar akordi. Kellamees lööb hingekella. Kella lüüakse, kuskil vist põleb. Lokku lööma '(endisajal) tööaja alguse v. lõpu kuulutamiseks lokulauda taguma'. Klaasi lööma '(endisajal) vahikorra vahetuse kuulutamiseks märgukella lööma'. Lööb keelega laksu, sõrmedega nipsu, kätega plaksu, jalaga tümpsu. Kala lõi sabaga lupsu, sulpsu. || kella heli (täistunni vm. märkimiseks) kuuldavale laskma. On südaöö, raekoja kell lööb 12 kumisevat lööki. Kas see kell lööb ka? Kell lõi pool kaks. Kell on kaks löömata 'pole veel kaks'. Tulekahjukell lööb, kuskil vist põleb. Kirikukellad löövad.
3. (hooga liikudes) paiskuma. Tuuleiilid löövad näkku. Lained löövad üle parda, vastu kaldakive. Tuli levib, leegid löövad juba räästani. Lõi välku ja müristas. Kohvilõhn lõi juba lävel ninna. Häbist, piinlikkusest lõi veri näkku.
4. piltl purustavat hoopi andma, purustama. Vaenlast lööma. Sõjas, lahingus lüüa saama. Ta lõi eelkõneleja väited pihuks ja põrmuks. || võitma, võitu saavutama; ületama. Meie korvpallimeeskond lõi vastast 78:72. Noor odaheitja lõi kõiki oma konkurente. Tribüünidel juubeldati – kaugushüpperekord oli löödud 7 sentimeetriga. || tugevasti mõjuma. Häält pole sel poptähel ollagi, ta lööb oma vambiliku seksapiiliga. || (lauamängudes:) käigu tegemisega nuppu mängureeglite kohaselt laualt eemaldama. Partii oli pingeline: esimene malend löödi alles 32. käigul. Järgmisel käigul lööb must vanker h7 – h3. || löödud (ka:) lüüa saanud, kaotanud; masendatud, rõhutud meeleolus vms. Astub löödud inimese raskel sammul. Tudeng oli eksamil läbikukkumisest väga löödud.
5. (otsustavalt, järsku ning) energiliselt midagi tegema. Lööb koorma peale ja läheb. Löö masin käima. Löö uks lukku ja ära kedagi sisse lase. Lapsed löödi hommikul vara maast lahti. Lööb pläru ette, suitsu, piibu näkku. Lõi kähku riided selga, kaabu pähe. Lõin kingad läikima. Hobune löödi aiste vahele. Suli löödi vangi, trellide taha. Lõi talu paari aastaga korda. Lööb lahkumisavalduse lauale. Lõi käed mehele ümber kaela. Näljane lõi ahnelt hambad leivasse. Kuri koer võib hambad säärde lüüa. *.. siis laske [kitsepraad] pannil pruuniks ja lööge potti hauduma. V. Lattik. || (keha v. mõne kehaosa asendi järsu muutmise kohta). Lööb end sirgu, sirgeks. Lööb pea kuklasse, jalad harki, jala üle põlve, käe tervituseks kõrva äärde. Lööb käed puusa, laiali, üle pea. Lööb silmad, pilgu seinale, kellale. Lind lõi tiivad laiali, suled kohevile. *.. siis lõid kõik lehmad korraga sabad selga ja kihutasid tulisel ajul järve .. J. Vahtra. || põikama. Mul õnnestus end kõrvale lüüa ja kokkupõrget vältida. *Ta lõi end tee kõrval kasvava kahe suure kadaka varju. J. Mändmets. || (vägisi, sunniga kuhugi saatmise kohta). Looderdajad löödi tööle, töölt minema. Jaan löödi kaheks kuuks kordusõppustele. || piltl heitma, viskama. *Kuu tõusis maja tagant ja lõi selle varju üle õuemuru. F. Tuglas. *Päike tõuseb .. ja lööb oma esimesed kiired Tallinna tornidesse. A. Hint.
6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema (vahel täh. nõrgenenud kuni ühendi verbiks vormistajani). Tantsu, tralli, lusti lööma. Uperpalli, uperkuuti, hundiratast lööma. Talled löövad kepsu. Vurrkann lööb tiiru, keeru. Uss lööb õnge otsas vinksu. Kalad löövad jões lupsu. Laulu, vilet, lärmi lööma. Kass lööb nurru. Luuslanti, luuslanki lööma. Loodrit lööma 'looderdama'. Litsi lööma 'liiderdama, hoorama'. || mängima, taguma. Mehed lõid päev läbi kaarte. Noored kogunesid õhtuti palli lööma. Poisid lõid jalgpalli, vutti. || pidama. Lahingut lööma. Koosolekul löödi ägedaid sõnalahinguid. || kokku ajama, hankima. Kasu, profiiti, ränka raha lööma. *Romaanidega on mõnedki eesti kirjanikud endale kapitali löönud. O. Luts.
7. järsku mingisuguseks muutma, mingisse uude seisundisse viima. Autotuled lõid tee valgeks. Järsk valgus lööb silmad pimedaks. Püssipauk lõi kõrvad lukku. Tuulehoog lõi lipud lehvima, purjed paisuma, soengud sassi. Vapustus, õnnetus lõi ta nagu segaseks. Ehmatus lõi pea klaariks. Uudis lõi mu tummaks, pahviks, kogu küla kihama. Ootamatu vahejuhtum lõi plaanid segi. Mees löönud südame kõvaks ja hakanud minema. Kevadel lõi soe vihm puud lehte, maa haljaks, rohetama.
8. (järsku) hakkama; järsku mingisuguseks muutuma, mingisse seisundisse üle minema, kuhugi asuma jne. Õitsema, õitsele lööma. Mets lööb rohetama, muru haljaks, kaasik hiirekõrvule. Idataevas lõi helendama, valgeks, pilve. Seelik lõi tuult täis, kohevile. Heinaküün lõi üleni leegitsema. Vesi lööb lainetama, keema. Purjed lõid laperdama. Prilliklaasid lõid uduseks. Mets lõi kohama, mühama. Põsed lõid õhetama, punetama. Tundsin, et lõin vankuma, vaaruma, tuikuma. Süda lõi värisema, põlved lõid nõrgaks. Silmad löövad särama. Ta nägu lõi muhelema, laiale naerule, pilve, tõsiseks. Lõin kartma, araks, kõhklema, põnnama. Süda lõi äkki valutama, haledaks. Ihu lõi imelikuks, üleni higiseks. Nahk lõi sügelema, korpa. Silmade ees lõi mustaks, virvendama. Mootorid lõid mürisema, laevakere lõi võbisema. Kogu klass lõi kihama. Ta positsioon, autoriteet lööb kõikuma. || järsku ilmuma, (kuhugi) tekkima. Valu lõi sisse, kõhtu, pähe, kuklasse, südamesse. Kramp lõi jalga. Haava sisse lõi põletik. Pisted löövad rindu. Gripile lõi juurde kõrvapõletik. See on paha köha, võib kopsugi lüüa. Seale olid täid selga löönud. Naermisel löövad ta põskedesse armsad lohukesed. Halvasti õmmeldud mantlil lõid käeaugu kõrvale voldid. || kõnek kellegagi seltsima, ühinema, liituma. Me lähme jahile, kas lööd ka (meie, meiega) kampa? Kolm-neli meest löövad punti, mesti ja hakkavad äri ajama. Ära sa nende, nendega nõusse löö! Sõjavägi lõi rahva, ülestõusnute poolele. *Lõpuks oli Vähkmann nõus kompanjoniks lööma. O. Luts. *Löövad äkki paari, rahad ja firmad kokku .. A. Hint. || kuhugi asuma. Matkajad lõid männiku alla laagrisse. *Prussakaid on kivide vahele pesitsema löönud .. V. Uibopuu. || hrl van (kellekski) hakkama. *Olin ma üks issanda lollkapsas, kui lõin siia orjaks! Nüüd ei saa enam lahti kah! R. Roht.

maa|hoki
sport muruväljakul kahe võistkonna vahel mängitav pallimäng, milles püütakse väikest palli kumeraotsalise kepiga vastase väravasse lüüa. Maahokis kohtusid India ja Pakistan.

mustlas|maadlus
rahvapärane jõukatsumisviis, kus kaks küünarseongus vastassuunaliselt selili lamajat püüavad ülestõstetud jalaga haakides vastast üle pea kukerpalli lüüa

mäng ‹-u 21› ‹s›

1. tegevus, mida harrastatakse tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks, tegevusrõõmuks (tegevusena üldse, sellise tegevuse teat. liigina v. konkreetse juhuna); mängimine. Mis lastel muud kui aina mäng. Ka kassipoegadel käib kogu aeg mäng ja hullamine. Ei nendel mängust isu täis saa. Omaette mäng nukkudega polnud pooltki nii huvitav kui mängud teiste lastega. Võtke mind ka mängu 'mängima'! Kes mängu segab, rikub, mingu mängust välja. Selles mängus oli Ants hobune. Mängus, mänguga 'mängides' möödus aeg märkamatult. Kui üks mäng ära tüütas, alustati mõnda muud mängu. Mis mängu me järgmiseks mängime? Hakkame „Tagumist paari” või muud mängu, kus joosta saab! Lumesõda on talvine, kekskast suvine mäng. Teab palju seltskondlikke, rahvalikke mänge. *.. lasti mängu teha ning tantsu lüüa .. E. Särgava. || reeglitega seotud ja eelnevalt harjutatud võistluslik tegevus. Meeskonna hoogne, jõuline, võidutahteline, ilmetu, loid mäng. Tennisist võitis, kaotas mängu. Jäähokis lõppes mäng viigiga. Meie naiskonna mäng ei klappinud. Kus, millal on „Kalevi” järgmine mäng? Paar mängu veel ja ongi turniir läbi. Mängu esimesel, teisel poolajal. Mõni minut enne mängu lõppu. || ‹pl.› spordipidustused, suured võistlused. Gladiaatorite mängud. Kihnu–Ruhnu mängud. || teat. mängimiseks vajalikud vahendid, hrl. komplektina. Millist mängu osta kümneaastasele poisile? Sain kingiks mängu, kus oli igasuguseid ehitusklotse. Üks mängu kuuluvatest nuppudest on puudu. Hakkame malet mängima, mäng on juba üles seatud. Lapsed, pange mäng kokku, homme mängite jälle. || ‹genitiivis, liitsõna esiosa taoliselt› kõnek mängu-, mängimis-. Oh kui pisike koer nagu mängu! Kas su püss on päris või mängu? *„Missugune potike!” hüüdsid tüdrukud. „Tibatilluke ...” – „See on mängu!” lausus paks Mišuk. L. Nurkse (tlk).
▷ Liitsõnad: ajaviite|mäng, arvuti|mäng, hasart|mäng, hüppe|mäng, jooksu|mäng, jõu|mäng, kaardi|mäng, kabe|mäng, keksu|mäng, kulli|mäng, kurni|mäng, lapse|mäng, laua|mäng, laulu|mäng, liikumis|mäng, loov|mäng, loto|mäng, luure|mäng, maastiku|mäng, male|mäng, mõtlemis|mäng, mälu|mäng, nuku|mäng, numbri|mäng, osavus|mäng, palli|mäng, pandi|mäng, peituse|mäng, piljardi|mäng, pimesiku|mäng, rahva|mäng, ring|mäng, seltskonna|mäng, sõna|mäng, täringu|mäng, viske|mäng, õnne|mäng, ühismäng; esikoha|mäng, finaal|mäng, hoki|mäng, jalgpalli|mäng, jäähoki|mäng, kaitse|mäng, keha|mäng, kokku|mäng, korvpalli|mäng, lõpp|mäng, paaris|mäng, positsiooni|mäng, ründe|mäng, sõprus|mäng, söödu|mäng, tennise|mäng, treening|mäng, võrkpalli|mäng, väravpalli|mäng, üksikmäng; olümpia|mäng, rüütli|mäng, suve|mäng, tali|mäng, talispordi|mäng, võimlemis|mäng, võistlus|mäng, üliõpilasmängud.
2. piltl naljategemine, vigurdamine, mängitsemine. Osav, terane sõnade mäng. Ta ei saa naljast aru ega mõista mängu. See polnud armastus, see oli vaid mäng. Ära arva, et mu tujutsemine oli mäng. Usu, asi on mängust kaugel 'tõsine'. See pole enam mäng, nüüd on tal tõsi taga. *.. sest nemad [= noored poisid] võivad sinu mängu tõsiselt võtta. Nemad võivad mängu armastusena võtta. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kometi|mäng, nalja|mäng, narrimäng.
3. (hrl. riski v. kombineerimisega seotud) tegevus. Peenike, kaval, poliitiline, diplomaatiline mäng. Majanduses käib kahtlane, surimuri mäng. Mis mäng teil meie vastu, meie selja taga käib? See mäng teil läbi ei lähe. Ohtlik mäng elu ja surma peale. Karujaht on meeste mäng, kuhu naistel pole asja. Ebaausat mängu ta kaasa ei tee. Mängib ausat mängu 'tegutseb ausalt'. Musta mängu ärge mind segage, tõmmake. Mängu sekkusid veel mitmed huvitatud riigid. Kui rusikast jäi väheks, tulid mängu kivid ja kaikad. Tõi tehnoloogia loomisel mängu originaalse idee. Pani korteri saamiseks mängu oma suured tutvused, rängad rahad, hea suuvärgi. Mängus on hiiglasummad, elu, au, tunded, saamahuvid. Mind see äri ei huvita, jätke mind mängust välja. Mitmed, keda oli arvestatud, jäid ise mängust välja. Tema arvates olen juba mängust väljas. Tema mäng on mängitud, läbi 'on milleski kaotajaks jäänud, lüüa saanud'. *.. siis maksab vara ja eluga mängida, sest mängu hind on vabadus .. E. Bornhöhe. || töö. Vana kella parandamisega on mängu omajagu. Oli heinaga mängu mis oli, aga tehtud ta sai. Mäng tasus vaeva, sain jalgratta ise korda. *.. kõik käe-jala juures, laut mehhaniseeritud – nuppude mäng ... V. Lattik. || olukord, lugu. *Aga natukese aja pärast kordus endine mäng, jällegi kostis saksakambrist: „Kõrtsile toop viina!” A. H. Tammsaare.
4. zool loomade eriline käitumisviis paarimisajal. Imetajate, kalade, putukate mäng. Tetrede, kurgede, metsiste mäng. Konnade kudemisaegne krooksuminegi on mängu element, kuulub mängu. Mõnede lindude mäng avaldub mängulennus.
5. piltl (mitmesuguste vahelduste, liikumiste, muutumiste, varieerumiste kohta). Päikesekiirte, valguse ja varjude, lainete mäng. Sügisese metsa värvide mäng. Lihaste mäng naha all. Silmade, pilkude, miimika mäng. Raidkuju rõivavoltide mäng. *Vaatasin su puusade imeilusat mängu. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ilme|mäng, näo|mäng, valgus(e)|mäng, varju|mäng, vee|mäng, värvi(de)mäng.
6. osatäitmine lavastuses; van näitemäng, lavateos. Näitleja kaasakiskuv, nüansirikas mäng. Arvustus kiitis peategelase mängu. Ühe osatäitja mänguga ei saa kuidagi rahul olla, ta on mängult isetegevuslase tasemel. *Võru tohter olla kokku seadnud eesti keeles ajaloolise mängu Peeter I kroonimisest.. O. Kruus. *„Vanemuisesse” jõuti hilisel ööl. Pool mängu oli möödas. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: kannatus|mäng, kurb|mäng, kuulde|mäng, laulu|mäng, nalja|mäng, näitemäng.
7. pillimäng; instrumentaalmuusika. Pianisti kütkestav hingestatud mäng. Kõik nad on musikaalsed inimesed, armastavad laulu ja mängu. K. A. Hermanni „Laulu ja mängu leht” oli esimene eesti muusikakuukiri.
▷ Liitsõnad: ansambli|mäng, ava|mäng, eel|mäng, järel|mäng, koos|mäng, orkestri|mäng, saate|mäng, soolo|mäng, äratusmäng; flöödi|mäng, harfi|mäng, kandle|mäng, kitarri|mäng, klarneti|mäng, klaveri|mäng, lõõtspilli|mäng, oreli|mäng, pasuna|mäng, pilli|mäng, tšello|mäng, viiulimäng; kellamäng.

pass4 ‹-i 21› ‹s›
etn jõulumäng, mis seisnes selles, et õlenuudiga püüti mängukaaslast lüüa. Lapsed mängisid, lõid jõuluõlgedel passi.

pähe andma ~ valama ~ panema, pähe saama

1. karmilt, materdavalt kritiseerima, läbi noomima; sellise kriitika, noomituse osaliseks saama. Põhjuseta puudujatele anti kõvasti pähe. *Mis aga siis, kui saame pähe, / ja jälle käi kanossa-teel? A. Sang.
2. (võistlustel) kedagi võitma; lüüa saama, kaotajaks osutuma. Naaberkoolile andsime peaaegu igal võistlusalal pähe. Korvpallimängus said vastased meie käest õige kibedasti pähe.

polo ‹11 või 6› ‹s›
sport pallimäng kahe 4-liikmelise ratsameeskonna vahel, kes püüavad kummipalli puitvasara abil vastase väravasse lüüa

poti|löömine
rahvamäng, milles pimesikk püüab potti kaikaga puruks lüüa v. tabada

ratta|viskamine ‹-se 5› ‹s›
rahvalik mäng, milles üks rühm püüab vastaspoole visatud ratast kaigastega tagasi lüüa

[kelle(l)gi] rusikad sügelevad
keegi tahab väga lüüa v. kakelda. Pahategu silmates hakkasid poisil rusikad lausa sügelema. Läheb kakluseks, meeste rusikad juba sügelevad.

ära saama

1. pääsema, minema saama. Saaks siit ära! Katsume, et nende jalust ära saame.
2. eemaldama. Vaiguplekke on riidelt raske ära saada. Ta ei saanud kinga jalast ära.
3. (millegi lõpetamise kohta). Tahtsin töö ruttu kaelast ära saada. Sain selle asja oma käest ära. Kui rukki ära saame, hakkame otra koristama. Saaks võlad kaelast ära!
4. lüüa saama, kaotama. Meie võistkond sai 2 punktiga ära.
5. endale, omaks saama, omandama (ära rõhutab verbi). Saan kuus oma kümme tuhat ära. *„Jahupea!” Sihukest sõna ei ole mulle veel keegi öelnud. Isegi kroonu peal mitte, kus ometi kergesti mõne niisuguse ära saad. A. Kitzberg.

värav ‹-a 2› ‹s›

1. müüris, aias v. seinas olev tarind, mis võimaldab sisse- ja väljapääsu (hrl. ka veokiga); ka ava selle tarindi jaoks. Mõisapargi, karjakopli, marjaaia, vangilaagri värav. Kiriku, rehealuse, tööstushoone värav. Laiad, rasked, võretatud väravad. Laudadest, lattidest, lippidest värav. Kahe poolega värav. Õueaial on kolm väravat. Vanalinna piirab müür Viru ja teiste väravatega. Kiriku rasked väravad, ka värava sisse ehitatud väike uks, on lukus. Pane värav ööseks kinni, haaki. Kas värav on haagis? Teeb värava mõlemad pooled lahti. See värav viib teise tänavasse. Mõisaõue pääseb lõuna poolt Atla värava kaudu. Auto sõitis väravast sisse. Mitu bussi püüdis korraga bussijaama väravast välja sõita. Koer pääses väravast, väravate vahelt läbi. Kutsikas jäi meie värava ees auto alla. Väravale koputati, põrutati. Ajas hobuse otse surnuaia väravasse 'värava juurde'. Lapsel oli kombeks väraval, väravas 'värava juures' seistes teisi koju oodata. Keegi tuli värava kääksudes õue. Vahib nagu vasikas uut väravat 'juhmilt, midagi taipamata'. Taevaserval paistis vikerkaar kui värav. || (üldisemalt sisse-, juurdepääsu vms. tähenduses). Balti jaama peetakse Tallinna väravaks. Hiiumaal on kaks väravat: sinna pääseb kas laeva või lennukiga. Sakslane oli Moskva väravais, väravate all 'lähistel'. Villid on nakkusele soodne värav. Teos jäi tsensuuri kitsasse väravasse, kitsaste väravate taha kinni. Igale värava tagant 'juhuslikule' tulijale ei maksa kohe korterit anda. *Pane kõrvale iga margake mis võid, sest mark on sama väärtusega kui frank, ja need teevad Pariisi väravad sullegi lahti! I. Talve. | piltl. Talve väravas 'talve hakul' pole õige aeg kalaretke plaanitseda. Heinaaeg on värava taga 'peagi saabumas'. Tal oli aega ennast ette valmistada surma väravast läbiminekuks.
▷ Liitsõnad: aia|värav, garaaži|värav, haigla|värav, hoovi|värav, kalmistu|värav, kiriku|värav, kloostri|värav, linna|värav, lauda|värav, lossi|värav, põllu|värav, rehe|värav, staadioni|värav, talu|värav, talli|värav, vabriku|värav, valli|värav, vangla|värav, õuevärav; koduvärav; jalg|värav, karja|värav, kontroll|värav, külg|värav, paraad|värav, pea|värav, suur|värav, sõidu|värav, taga|värav, turva|värav, välisvärav; kivi|värav, latt|värav, laud|värav, plank|värav, puu|värav, raud|värav, sepis|värav, varbvärav; kaar|värav, lükand|värav, pöörd|värav, ripp|värav, sild|värav, tiib|värav, võlvvärav; mere|värav, paradiisi|värav, põrgu|värav, taeva|värav, õhuvärav.
2. eraldi olev väravataoline tarind. Võidukaart kujutav kõrge värav. Berliini sümbol Brandenburgi värav. Suurslaalomi väravad 'lipuvardad, mille vahelt võistleja peab läbi sõitma'. Pulmarongi teele oli siginenud laasimata kuuskedest värav. Käivad läbi tantsupaaride kätest moodustatud värava alt. *Isa toob kaks, kolm seljatäit vilja väravatele [= rõuguredelitele] .. A. H. Tammsaare. || veevoolu sulgev luuk; vee läbipääsuava. Lüüsikambri alumised väravad. Tammi keskel olevad väravad avatakse kevadel suurvee ärajuhtimiseks.
▷ Liitsõnad: au|värav, gabariit|värav, lume|värav, pulma|värav, rõugu|värav, slaalomi|värav, tuisu|värav, vilja|värav, võiduvärav; liigvee|värav, lüüsi|värav, paisu|värav, vesivärav.
3. (sportmängudes:) kahest postist, neid ühendavast põiklatist ja väravavõrgust koosnev tarind, kuhu vastasvõistkond püüab lüüa palli v. litrit. Pall läks kas väravast mööda või lendas kõrgelt üle värava. Vastaste väravas seisis kiire reaktsiooniga hokimängija. Mäng kandub vaheldumisi ühe värava alt teise alla. || õnnestunud katse saata pall v. litter üle väravajoone. Värav! (hüüatus tabamuse korral). Jaan lõi esimese värava. Vaheldusrikas mäng lõppes väravateta viigiga. | piltl. Pall on teie väravas 'teie kord on tegutseda'. Kõik sõnavõtjad mängisid ühte väravasse 'esitasid ainult ühe poole seisukohti'.
▷ Liitsõnad: ava|värav, hoki|värav, ilu|värav, jalgpalli|värav, viigi|värav, võiduvärav.

värava|võimalus
(sportmängudes:) võimalus väravat lüüa. Mõlemal meeskonnal oli häid väravavõimalusi.